Avaleht | Uudisvoogude koguja | Allikad

Looduskalendri uudised

Uuendatud: 7 nädalat 3 päeva tagasi

VIDEO: laanerähni võime kohata vaemates okasmetsades

7. November 2019 - 15:15

Just vanemates kuusikutes tegutsevad laanerähnid leiavad oma kõhutäie metsakahjureid otsides ja puudel tegutsetakse äärmise põhjalikkusega

 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

 

Video: nii võib käituda "hulluvõitu" metsis?

7. November 2019 - 14:14

Pärnumaa sügiseses männimetsas liikus metsis ümber minu ringe tehes aiva lähemale ja lõpuks ka ründas üritades kahel korral mulle pähe lennata. Mõistetavalt jäi ründehetk videost välja sest pidin end raevunud linnu eest tõsiselt kaitsma.

 

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

 

Arktiliste veelindude seire Põõsaspea neemel

6. November 2019 - 16:16

Veel on rännet märgata

Pärast viiepäevast vaikust ajas uus külmalaine linnud jälle liikvele, kuid suurt massi enam sellel aastaajal enam ei näe.

Lisaks ränne piirdus sisuliselt aulide Clangula hyemalis (8130) ja tõmmuvaerastega Melanitta fusca (1517), sekka tilkus veidi ka mustvaerast M. nigra (104) ja merivarti Aythya marila (172). Täna oli alles hooaja teine vaatlus kanadalagledest Branta canadiensis (12).

Tutvuge lähemalt rännet kajastava veebilehega: https://www.eoy.ee/poosaspea/

VIDEO: tore tunne värbkakku kohata

6. November 2019 - 14:14

 

Värbkakk       Glaucidium passerinum

 

Rasvatihaste salgad

6. November 2019 - 12:12

 

Rasvatihane     Parus major

 

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknalaual, andes justkui märku, et peatselt võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tuhkruhais pesaõõnsuses sunnib sinitihast mune peitma

5. November 2019 - 11:01

Lindude lõhnataju on võrreldes imetajatega peetud tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on teadlased leidnud aga üha rohkem tõendeid kinnitamaks, et haistmismeel mängib lindude elus suuremat rolli, kui seni arvatud (üks näide siin).

44. NÄDAL 28.10.2019.- 3.11.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

5. November 2019 - 9:09

Kirikakra õitsemine ei ole lõppenud

Esmaspäevaks eelmise nädala tormituul rauges. Ilm hakkas jahenema. Ööd muutusid külmaks ja ka päevasooja oli napilt.

Teisipäevast neljapäevani tõusis maksimaalne õhutemperatuur päeviti ainult 1...3 kraadini. Hooti sadas vihma, mille hulka tuli tahkeid sademeid.

Vana hõberemmelgas Jõgeva veskijärve kaldal

Novembri esimene nädal. Tormitalgud

4. November 2019 - 9:09

Jõudsin selle poolsajandi suurima tormi kahjusid maale revideerima alles möödunud teisipäeval.

Õigemini ei riskinud varem sõita, sest polnud kindel, kas murdunud puude lasust läbi saan. Ja kuigi mul oli laetud akukettsaag kaasas, ei tulnud kordagi seda teel kasutada.

Aga mida nägin teel Tartu-Kütiorg? Seda, et torm oli seekord natuke väiksem, kui kahe aasta tagune juulitorm. Olukorra tegid vist traagilisemaks Võru alajaama katuse lend ja pikad lageraie tuulekoridorid Põlvamaa metsades.

Kohtumine hundiga

4. November 2019 - 9:00

 

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 9. vooru tulemused

3. November 2019 - 12:12

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Laululuikedest

3. November 2019 - 10:10

Teisipäeva hommikul läksid luiged, läksid valjult luigates kõrgel metsa kohal. Ja paari tunni pärast oli lumi Tartus maas.

Iga kord, kui Eestis teeb tormi ja vool ära läheb ja järgmisel päeval lahkuvate laululuikede häält kuulen, tuleb mulle meelde 15 aasta tagune elu Peipsi ääres.

Kolisime tollal koos Mikk Sarvega Vilusi külla, algul polnud meil läbitilkuva katusega majakeses vett ega WCd ja voolgi kõikus iga ägedama Kodavere tuulega.

Kopral talvevarud koos

3. November 2019 - 9:00

Leevikeste lugu

2. November 2019 - 14:14

Kuigi ilm tundub praegu nii sügavalt magavat, siis just suurte ilmamuutuste eel muutub kogu taevas häälekaks. Esmalt möirgab puudelatvades torm. Möirgab nii, et inimesed poevad oma soojadesse tubadesse. Aga kui peale tormihoogusid õue minna, siis kostab puudelatvadest imekaunist ja õrna flöödihäält.

Need on lumesaadikud Põhjalast – leevikesed. Leevikese hääl meenutab tõesti vaikset nukrat paaniflöödipala, linnainimesele ehk seda häält, kui puldist auto lahti teha.

Miks on putukad nii väikesed?

2. November 2019 - 12:12

Miks on putukad nii väikesed?
Kuidas petta linde?
Keda peame tänama lilleõite eest?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele putukate elust saab vastuseid uuest „Putukaraamatust.” Autorid Tuul Sepp ja Urmas Tartes. Jooniste autor on Inga Tartes.

Aastal 2012 nime „Putukad õhus, maas ja vees” kandnud ja kiiresti läbi müüdud populaarteaduslik raamat on nüüd uues kuues ja uue nimega. Tekst on kaasajastatud, fotod on erksamad, joonised on ehtsad ja algupärased.

VIDEO: miks rebane on sabata jäänud?

2. November 2019 - 8:08

Video: LINK

 

Istusin Vana-Karistes, Viljandimaal oma talu hoovi peal autos ja märkasin eemal õuel toimetavat looma. Esmapilgul arvasin, et tegu šaakaliga kuna nägi ilma sabata kummaliselt välja. Tõin toast kaamera, aga selleks ajaks oli loom juba kaugemale liikunud, aga sain mõne kaadri kaugemalt filmida.

 

Lugu arooniast

1. November 2019 - 9:09

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XI osa

1. November 2019 - 8:08

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

VIDEO: olete Te paksu rebast kohanud?

31. Oktoober 2019 - 21:18

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.

Milline on huntide olukord meie metsades?

31. Oktoober 2019 - 14:14

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Kaprade elukorralduses näeme olulisi muutusi

30. Oktoober 2019 - 21:21

 

Metskits ehk kaber          Capreolus capreolus

 

Olenemata soojast sügisest algas metskitsede karvavahetus juba septembrikuu lõpus ja sellest sai video kõrvale ka kirjutatud: LINK

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.