Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.

Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.

Päevakorral

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: “Armastuse maa” – antropoloogi ja filmimehe Liivo Niglase õhtu

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus
Esmaspäeval, 5. detsembril 2016 kell 18

Kohtume antropoloog ja filmimees Liivo Niglasega, kes tutvustab oma uut dokumentaalfilmi “Armastuse maa”.

„Armastuse maa“ on dokumentaalfilm põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. See on lugu Lääne-Siberi taigas elavast metsaneenetsi põhjapõdrakasvatajast ja luuletajast Juri Vellast, kes püüab tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda hävitavale suurvõimule vastu seista.

Armastuse maaks nimetab Juri Vella tükikest Lääne-Siberi metsatundrat, kus tema põhjapõdrad igal sügisel paarituvad. Sealsamas käivad piirkonnas naftat ammutava Lukoili töötajad jahil. Palju aastaid on Juri püüdnud neid Armastuse maalt eemale tõrjuda, sest automürin, püssilasud ja purjutavate naftatööliste lärm häirib põtrade paaritumist. Juri kasutab naftafirma töötajate minema peletamiseks mitmeid omapäraseid vastupanuvõitluse viise - alates sissetungijate filmimisest kuni temaatiliste luuletuste kirjutamiseni.

Õhtu alguseks vaatame ka lendorava kaitseks valminud Henry Laksi ja Marten Kuninga laulu "Lendorav" muusikavideot. 

Kohapealt saab osta Valdur Mikita raamatut “Metsik lingvistika”. 

Sissepääs täiskasvanutele, sh pensionäridele ja tudengitele 2 eurot, õpilastele ja lastele tasuta.

Vaata otseülekannet www.looduseomnibuss.ee/otse.

Lisainfo: www.looduseomnibuss.ee ja www.facebook.com/looduseomnibuss.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK

 

Eelteade: jõulueelne retk Lätti

Looduse Omnibuss Tallinn
10.-11. detsembril 2016

Sõidame läbi Vidzeme kaunite maastike Läti ajaloolistesse linnadesse.

Volmaris (Valmiera) külastame Valmiermuizat, kus tähistatakse rikkalikult kaetud laudade, traditsiooniliste toodete ja maiustuste, loominguliste töötubade ning rahvamängudega valguse võitu pimeduse üle ehk talvist pööripäeva.

Õhtu veedame Võnnus (Cesis), kus ööbime korralikus hotellis "Cesis" (endine „Kolonna“).

Pühapäeval vaatame Gauja rahvuspargi loodusmonumente, naudime kauneid maastikke ning sõidame läbi Ligatne ja Sigulda Riiga. Teeme ekskursiooni Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis, mis on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri. Saame ülevaate lõunanaabrite kunstist 19.-20. sajandil.

Jalutame Riia vanalinnas, et külastada jõuluturgu, kohvikuid ja rahvarõivakeskust.

Retke juhid täpsustame varsti.

ID kaart või pass kaasa!

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest laupäeval 7.30, tagasi Tallinnas pühapäeval kell 22.

Sõidu hind koos hotellis ööbimise, hommikusöögi ja ekskursioonidega 75 eurot.

Algab registreerimine aadressil retked@looduseomnibuss.ee. Info tel 5647 6297 (Jaan Riis).

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK

Välisreisidel Eesti Energia soodustus ei kehti

Läti Rahvuslik Muuseum Riias.

 

Looduse Omnibuss soovitab: kuuepäevane retk "Lapimaa talv"

Looduse Omnibussi ja Loodusretkede ühisrännak Lapimaale
6.- 11. veebruar 2017
Retkel näeme muinasjutulist Lapimaa talve ja virmalisi. Loodus on imekaunis, küünlasarnased sihvakad kuused sirutuvad taeva poole, paks lumi katab puid sedasi, et pea ühtki oksa pole näha(tykky). Karge külm õhk loob sädeluse, koos madalal horisondil liikuva päikesega.

Toimuvad jõukohased matkad igale eale. Matkame tundrutes ning metsades, seikleme mägedel ja orgudes.

Retk sobib suurepäraselt nii matkasellidele kui loodus- ja fotohuvilistele. Erivarustust pole vaja, lihtsalt soojad riided. 4 täispäevaga kohapeal jäävad meie teele Konttaineni mägi, Oulanka jõekärestik, väike karurada, Jyrävä kärestik, Kiutaköngase kanjon, Riisitunturi.

Matkajuhtideks Raimond Raadik ja Ene Norak.

Mugav majutus ja saunaõhtud.
Soodne hind.
Info ja registreerimine Retked.loodusretked.ee/lapimaatalv
 
 

Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

Avalik kiri Rail Balticu kohta

Tundes muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et Riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ning riigi ja rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.

Arvestades Eesti geograafilist ja geopoliitilist asendit, pole kahtlust, et vajame Euroopaga ladusaid ühendusi nii energeetikas, mere-, õhu- ja maismaatranspordis kui mujal.  Seetõttu on mõistlik ka senisest palju parema raudteeühenduse loomine Kesk-Euroopaga ning võimalusel ka eurolaiusega raudtee pikendamine Eestisse läbi Baltikumi. Seda suurprojekti tunneme Rail Balticu nime all.

Rail Baltic on kolossaalne projekt, mille teostamine ja toimivana hoidmine nõuab väga suuri ressursse ja mis tahes-tahtmata muudab Eestis mõndagi. On selge, et niisugust projekti tohib ellu viia väga vastutustundlikult, kaaludes kõiki plusse ja miinuseid, mitte lihtsalt saadaoleva euroraha kulutamise pärast. Praegu plaanitud ja reklaamitud kujul ellu viiduna seab Rail Baltic ohtu nii meie riigi sidusa ruumistruktuuri kui olemasoleva elukeskkonna.

Avalikkuse ees on Rail Balticuga seoses seni rõhutatud kaht aspekti: esiteks öeldakse, et sellest sünnib moodne ja kiire raudteeühendus Euroopaga, ja teiseks, et selle rajamine makstakse suures osas kinni Euroopa rahaga. Sellega piirdumine annab kogu projektist aga väära ettekujutuse: tegelikkuses on Rail Baltic Eesti mõistes enneolematu koloss, tegu ei ole kaugeltki mitte süütu ümbrusesse sulanduva, tavapärase raudtee mõõtu rajatisega. Seetõttu on kahetsusväärt, et see, mida Rail Balticu ehitamine veel ja päriselt endaga kaasa võib tuua, on jäänud avalikust arutelust suuresti kõrvale.

Kui vastuväiteid ka esitatud on:

  • et pikemate vahemaade taha reisimiseks pole raudtee tänapäeval konkurentsivõimeline,
  • et kaubavedude maht põhja-lõunasuunal, kaasa arvatud võimalik transiit, oleks tühine,  
  • et ka juba ehitamise ajal oleks Eesti riigieelarvest võetav osa ülemäära suur (üle poole miljardi euro), lisaks sellele jääks tulevikus kogu taristu meie ülalpidamisele,
  • et euroraha kiirustades kulutamine tarbetu suurobjekti rajamiseks lihtsalt põhjusel, et see on saadaval, on lühinägelik,
  • et peaksime jääma käigus hoidma kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel: lisaks Rail Balticule olemasolevat lähirongide tarvis,
  • et uus raudtee, selle veerem, remondivõimekus jm oleks senise raudteestruktuuriga ühildamatu,
  • et rajatav raudtee koos teenindusmaa ning mitme meetri kõrguste piirdetaradega lõhestab Eesti põhjarannalt kuni lõunapiirini enneolematu barrikaadiga,
  • et Rail Baltic lõikab läbi inimeste liikumisteed, sulgeb kõik teed ja rajad, suuremate teede puhul tuleb ületus korraldada viaduktidega, mida on vaja vähemalt 80,
  • et rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli; eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine,
  • et ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest,
  • et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab ja tõstab sedasi ka muude (maan)tee-ehituste hinda kõikjal Eestis,
  • et uue raudtee ehitusega on võimalikud ehitusettevõtted hõivatud aastaid, mille jooksul mujal Eestis (raud)tee-ehitus ja -remont paratamatult kannatab,
  • et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu,
  • et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda, tekivad müra-, reostus-  ja liikumisprobleemid,
  • et trass lõhestab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust,
  • et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob,
  • et „ülikiirraudtee“ ehitamisel Eestisse pole mõtet, kuna Leedus ja Poolas on samal trassil äsjarenoveeritud tavaline 120 km/h raudtee,
  • ja lõpuks on väidetud, et kogu Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma AECOM ega tema esitatud arvutused pole usaldusväärsed,

tundub, et avalikkusel lihtsalt ei ole olnud mahti veel Rail Balticu üle sügavamalt järele mõelda. Suurprojekti elluviimisele peaks eelnema ühiskondlik konsensus, praegu tundub asi edenevat aga ühiskondliku apaatia tõttu. Arutelu on jäänud soiku, kuna inimeste tähelepanu on hõivanud mitmed päevakajaliselt erutavad teemad, mille mõju Eesti tulevikule pole sugugi nii määrav kui planeeritav Rail Baltic, mis kavandatud kujul muudaks Eesti maastikku, väljakujunenud ruumistruktuuri ja elukeskkonda põhjalikult. Rohkem kui küsitav on Rail Balticu projekti säästlikkus ja praegu plaanitaval kujul kujuneks ta ühtlasi raskeks koormaks avaliku sektori eelarvele.

Tuleb ka tõdeda, et sellel hiidvallil ei saa tihedat rongiliiklust kunagi olema. Kohalikke reisijaid siin vedada ei saa, sest peatusi pole, Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka ning kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne.

Pole ühtki põhjust, miks üldse peaks tegu olema kiirraudteega, kuna Euroopasse sõit võtab ka ülikiirrongiga nagunii ebamõistlikult kaua aega, ning kaubarongide kiirust pole ka praeguses Rail Balticu projektis kavas kasvatada suuremaks kui 120 km/h.

Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul!

Selle asemel tuleb kiire raudteeühendus Euroopaga sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil. Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõunasuunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks. Tulemusena saame  raudteeühenduse ligikaudu sama tulemusega mis praegu kavandamisel olev Rail Baltic, ainult selle vahega, et ülikiirraudtee asemel oleks lihtsalt hea ja kiire ühendus. See ei lõhuks keskkonda, ei ammendaks maavaravaru, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumisteid ja elupaiku, ei nõuaks lõviosa teede ehitus- ja hooldusrahast, ei vajaks hiiglaslikke maaoste ja konflikte omanikega, ei kahjustaks inimeste elukeskkonda ega vähendaks omandi väärtust, ei vajaks kõikide ristumiste kahetasandiliseks ehitamist, oleks rentaabel – kuna senised peatused, teed ning toimivad ruumimustrid jääksid paika jne. Lõpuks, kui meil juba peab olema kahe eri laiusega raudteed, siis oleks ka terve Eesti raudteevõrk loogiline – ida ja kagusuunas oleks laiarööpmeline raudtee (Tapa, Narva, Tartu), kuna lõunasuunas (Viljandi ja Pärnu) läheks siis Euroopasse kitsam eurolaiusega tee. Tõsi, sõidukiirus sellel raudteel oleks 120-160 km/h, aga Tallinnast Pärnusse jõuab ka nii tunniga, mis on ainult 15 minutit kauem kui praegu planeeritava Rail Balticuga. Mille nimel siis hävitada nii paljut?

Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.

Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik.  Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad ümber vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad rahalised vahendid ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele.

Eestimaa sügises 2016

  • Anzori Barkalaja
  • Anne Daniel-Karlsen
  • Jaan Einasto
  • Eenok Haamer
  • Lehte Hainsalu
  • Vootele Hansen
  • Toomas Haug
  • Mati Hint
  • Indrek Hirv
  • Aapo Ilves
  • Kärt Johanson
  • Jaak Jõerüüt
  • Arvo Järvet
  • Toomas Jüriado
  • Fred Jüssi
  • Mart Jüssi
  • Ain Kaalep
  • Jaak Kangilaski
  • Mihkel Kangur
  • Jaan Kaplinski
  • Ülle Kauksi
  • Toomas Kiho
  • Mart Kivastik
  • Ülo Krigul
  • Hasso Krull
  • Kalev Kukk
  • Toomas Kukk
  • Kalevi Kull
  • Mihkel Kunnus
  • Marju Kõivupuu
  • Urmas Kõljalg
  • Tõnis Kõrvits
  • Tõnu Kõrvits
  • Tõnu Laigu
  • Karli Lambot
  • Anu Lamp
  • Raho Langsepp
  • Peeter Laurits
  • Jüri Leesment
  • Marju Lepajõe
  • Leida Lepik
  • Märt-Matis Lill
  • Pille Lill
  • Silvia Lotman
  • Viivi Luik
  • Tõnis Lukas
  • Regina Lukk-Toompere
  • Valdeko Lukken
  • Alo Lõhmus
  • Asko Lõhmus
  • Maarja Lõhmus
  • Heino Mardiste
  • Raik-Hiio Mikelsaar
  • Valdur Mikita
  • Sulev Mäeltsemees
  • Tõnis Mägi
  • Peeter Oja
  • Mart Orav
  • Taavi Pae
  • Peeter Pere
  • Aare Pilv
  • Martti Preem
  • Margus Punab
  • Ivar Põllu
  • Peeter Päll
  • Tiit Pääsuke
  • Juhani Püttsepp
  • Rea Raus
  • Elisabet Reinsalu
  • Hendrik Relve
  • Jaan Riis
  • Tiit Riismaa
  • Jaanus Rohumaa
  • Riina Roose
  • Remo Savisaar
  • Jüri-Karl Seim
  • Kalev Sepp
  • Gennadi Skromnov
  • Kärt Summatavet
  • Marek Tamm
  • Tõnu Tannberg
  • Andres Tarand
  • Urmas Tartes
  • Ene-Margit Tiit
  • Toomas Tiivel
  • Tiia Toomet
  • Kalle Toompere
  • Hans-Voldemar Trass
  • Helena Tulve
  • Jaan-Eik Tulve
  • Leelo Tungal
  • Erkki-Sven Tüür
  • Jaak Uibu
  • Jaan Undusk
  • Tiit Vaasma
  • Maarja Vaino
  • Heiki Valk
  • Kalle Vellevoog
  • Kaupo Vipp
  • Peeter Volkonski
  • Hannes Võrno

 

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Looduse Omnibussi listide haldamise lehekülg

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.