Pühapäev 06.oktoober 2024

Kuldne sügis on käes ning sõidame koos Olev Abneriga Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa mõisaparke vaatama.

Retkel külastame :
Angerja mõisa ja linnust, Pahkla mõisa parki, Hõreda mõisa parki, Türi Kiriku parki, Särevere mõisa parki, Laupa mõisa parki, Olustvere mõisa parki.

Angerja mõisa park on kaotanud oma planeeringu, sest mõisa hooned põletati 1905.a.
revolutsioonisündmustes ja ei taastatud ning mõisasüdames vaibus ka majandustegevus. Tänapäeval on pargis ülekaalus ise kasvama hakanud puud, peamiselt saared. Angerja mõisa pargis paiknevad Raplamaa vanima osaliselt säilinud hoone 14.–15. sajandil ehitatud vasallilinnuse varemed. Linnus hävis Liivi sõjas. Ühe mõisa keskaegse omaniku Hinrich van Angerni järgi olevat mõis nime saanud.

Pahkla mõisa park on suurte vabakujuliselt paiknevate puude rühmadega ning ida- ja lõunaosas on säilinud ka pargiaasad. Mõisa peahoone hävis 1905.a . sündmuste käigus
ja ei taastatud. Varemetes on ka enamik kõrvalhooneid. Hõreda mõisa park on orienteeritud Keila jõele ja peahoone esise auringi moodustab Keila jõe käärust ümbritsetud saar. Peahoone taga oli kanalite süstee, mida ümbritses vabakujuline park, mis on osaliselt säilinud. Peahoonest lõunas paiknes korrapärase planeeringuga viljapuuaed. Kuulus on kõrgklassistsimi teoste hulka kuuluv mõisa peahoone, mis valmis 1812. aastal. Türi Kiriku park istutati 1932. –1936. a., kajastab kodukaunistamise vaimu ja on koosseisult mitmekesine.

Särevere mõisa park on rajatud 17. sajandil korrapärasena, kuid 19. sajandil vabakujuliseks ümber kujundatud. Pargist avanevad vaated Prandi jõele. Vana pargiga liitub lõuna pool nõukogude perioodil rajatud korrapärane osa. Laupa mõisa park paikneb kahel pool Pärnu jõge. Algne park oli barokne, korrapärase planeeringuga. Mõisa puidust peahoone ehitati 19. sajandi keskpaiku, kuid 1905. a. msündmuste ajal põletati see maha ning asemele ehitati kivist neobarokne hoone. Peahoone tagakülg peegeldub suurvee ajal jõe pinnalt. Tänapäeval on pargi jõe vasakkaldal olev osa omandanud metsa ilme. Olustvere mõisa park on suurepindalaline ja hästi hooldatud maastikupark, millest lähtub neli pikka alleed. Mõisa hoonestuse lasi välja ehitada 19. ja 20. sajandi vahetusel Nicolai von Fersen. Pargi kavandi koostas 1903. a. maastikuarhitekt ja Riia linna aednik Georg
Kuphaldt ning see jõuti ka enne 1905. a. realiseerida. Tänapäeval paistab park silma nii põliste pargipuude kui mitmete dendroloogiliste harulduste nagu näiteks euroopa nulg, kanada tsuuga, rumeelia mänd, valge mänd, harilik pöök suurte isenditega. Lõunat saab süüa Türil.

Retke juhib ja mõisa parke tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 09.00 Tagasi Tallinnas kell 20.00

Sõidu hind 39 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Arved palun tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!