Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.
Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.
Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.
Päevakorral
Retk Pakruojise mõisa Jõulumaailma ning Vilniuse ja Riia jõuluturgudele
Laupäeval 30.november - pühapäev 01.detsember 2024
Vabandame, kohad on täis
Looduse Omnibussi esimene jõuluretk viib meid Põhja-Leedusse Pakruojise mõisa muinasjutulisse jõulumaailma ja Baltimaade pealinnadesse Vilniusesse ja Riiga. Laupäeval 30.novembril avatakse Pakruojise mõisas suur talvefestival mille teemaks on lumememmede pulmapidu. See lõbus pulm ühendab mitte ainult kahte lumist südant, vaid ka palju inimesi, kes sooviva tähistada talve ilu ja jõulude imet. Põnevat ja enneolematut pulmamuinasjuttu ümbritsevad valgusskulptuurid ja helendavad laternad. Selle aasta muinasjutuline teemapark lumememmede pulmad, kus jääkaru mängib kosjasobitajat, hai on pruutneiu ja jänesed puistavad jalge ette kroonlehti – see on normide ja reegliteta muinasjutt, kus võimatu saab võimalikuks. Üritusel näete kosmilisi valgusinstallatsioone 15 hektaril, lummavat valgus- ja lasersõud, muinasjutulist videoprojektsiooni mõisa peahoonele, skulptuure lumememmede pulmakülalistest: metsa- ja ookeanielanikke, muinasjututegelasi ja müütilisi olendeid erinevatelt planeetidelt. Rahvale ilmub jõuluvana ja avatakse jõuluvana kontor ning päkapikkude kingituste tehas, turg kostitab käsitöö ja kulinaarsete hõrgutistega, lisaks töötab taevalik pagariäri ja jõulupostkontor.
Restoranis ootab meid Leedu rahvuslikus stiilis lõunasöök.
Pakruojis on Põhja-Leedus Kruoja jõe kaldal asuv väikelinn. Linna varasem mainimine kirjalikes allikates on pärit aastast 1531.
Linna olulisemateks vaatamisväärsusteks on Ristija Johannese katoliku kirik, Leedu vanim säilinud sünagoog ja muidugi linna külje all asuv Leedu suurim uhke Pakruojise mõisakompleks. Aastatel 1780–1940 oli mõis von Roppide suguvõsa valduses, kellel oli suur mõju Pakruojise linna arengule. Pakruojise mõis kui hilisklassitsismi arhitektuuri näide oli von Roppide paljude ümbruskonna valduste keskpunkt. Mõisa hiilgeajal kuulus selle juurde 30 tuhat hektarit maad ja metsa.
Praegu haldab mõisakompleksi kohalik omavalitsus. Mõisa territooriumil 48 hektaril 43 hoonet, söögikohad, hotell, piiritusetehas, õllekoda, keraamika töökoda ja palju teisi kohti, kus ajalugu otsekui taaselustub. 150 aasta vanune liigirikas park on ümbritsetud 1840. aastal rajatud tellistest taraga. Mõisakompleksist on kujunenud Leedus populaarne teemapark ja vabaaja veetmise koht, pidevalt toimuvad seal huvitavad temaatilised üritused ja korraldatakse suuri festivale.
Sealt sõidame edasi Leedu pealinna Vilniusesse, kuhu jääme ööbima.
Pühapäeva hommikul külastame kõigi soovijatega Gariūnai turgu. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Sealt saab jõulukingitusteks osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni.
Esimesel advendipühal avatakse Vilniuse suur jõuluturg kahel erineval alal. Üks asub Katedraali väljakul, teine Raekoja ees. Nende vahel jalutamiseks kulub ainult 10 – 15 minutit. Raekoja platsi jõuluturg on väiksem, kuid maagilisem. Müügipunktid asuvad klaasist lumekerades, kus müüakse hõõgveini, küpsiseid ja käsitööna valminud kingitusi. Seda laata tuntakse ka rahvusvahelise heategevusliku jõuluturuna, kus müüakse saatkondade poolt kogutud kaupa. Mõlemal Vilniuse jõuluturul on oma kuused.
Katedraali väljaku jõulupuu on eriline ja tohutu! Viimastel aastatel on see pälvinud erilist tähelepanu, jõulupuust on saanud “jõulupealinna” ja kogu Leedu jõulude lahutamatu sümbol. Igal aastal uue kujundusega võluv jõulupuu on juba mitu aastat järjest Euroopa kauneimaks tituleeritud. Aastatel 2019–2022 Euroopa üheks maagilisemaks jõululinnaks kuulutatud Vilnius pääses Euroopa esiviisikusse ja maailma 25 parima jõulude tähistamise koha hulka. Loomulikult leiate sellelt turult müügipunkte, kus müüakse tüüpilisi Leedu toite ja jooke, samuti käsitsi valmistatud kingitusi ja kaunistusi koju kaasa võtmiseks.
Tagasiteel koju põikame sisse ka Läti pealinna Riiga, et vaadata üle sealne tuledes särav keskne jõulukuusk. Riia jõuluturg on end välja sirutanud vanalinna ajaloolise Toomkiriku esisele väljakule.
Kui ajaloolased õigust räägivad, on Riia esimese ehitud jõulupuu sünnilinn. Aastal 1510 kaunistasid kaupmehed Riias Kristuse sündimise tähistamiseks esmakordselt jõulupuu lilledega. Maailma vanima avaliku jõulupuu asukohana on nimetatud ka Tallinna. See olevat seisnud Raekoja platsil juba 1441.aastal, ent täpset kinnitust sellele pole leitud. Sakslased peavad jõulupuu sünnikoduks Elsassi. Seal kujunes traditsioon 17.sajandi lõpul ning levis järgmisel sajandil Euroopa teistesse maadesse.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 6.30. Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30
Sõidu hind 175 eurot. Hinna sees hotell koos hommikusöögiga, jõulufestivalipilet ja lõunasöök Pakruojise mõisas.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Retk Loviisa Vanade Majade Jõuludele, jõuluehtes Porvosse ja Helsingi Suurele Jõuluturule
Laupäeval 07.detsembril 2024
Sõidame koos estofiil Pekka Linnaineniga Soome. Meid ootavad kauni väikelinna Loviisa Vanade Majade Jõulud koos jõuluturuga, jõuluehteis Porvoo ja Brunbergi tehase kommipood ning suur jõuluturg Helsingis.
Nii nagu suvel toimuysid Loviisas Vanade Majade Päevad, toimuvad ka nüüd Vanade Majade Jõulud. Loviisa vanad majad avatakse nüüd jõulumeeleolus. Saame tutvuda enam kui 100- aastaste jõulukodudega. Lisaks toimub Loviisas ka jõuluturg. Lisaks traditsioonilisele jõuluturule toimub ka Desing & Vintage turg. Sel aastal toimuvad turud uues Strömforsi hallis.
Jalutame Porvoo vanalinnas, et tunda selle kitsaste tänavate ja keskaegse kiriku jõuluhõngu.
Astume läbi ka Malmgårdi lossi mõisapoes, et oma helbevarusid ja muid mahetooteid täiendada. Ja Brunbergi šokolaadipoest on vaja ka läbi astuda. Meie päev saab olema tihe ja tegus, kuid sellest hoolimata peatume veel ka traditsioonilisel Helsingi kuulsal Jõuluturul ehk Toomalaadal, mis toimub suurejooneliselt Senati väljakul. Maitseme küpsetatud kastaneid ja joome glögi. Naudime jõulumeeleolu.
Retke ilusas eesti keeles juhib Pekka Linnainen. Ta on teenekas turismiarendaja nii siin kui sealpool Soome lahte.
Pass või ID kaart kaasa.
Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 23.00
Sõidu hind 135 eurot
Lisandub Vanade Majade Jõulude pileti hind 10 eurot
Lisaks saab osta hommikusöögi ja või õhtusöögi laeval
Hommikusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 16 €
Õhtusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 36 €
Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297 Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.
Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki. Saadame kinnituse ja arve.
Arved tuleb tasuda tähtajaks.
Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.
Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad!
Retk Talvevõlumaailma Taageperra, Mulgi Elamuskeskusesse ja Viljandi Pärimusmuusika Aita Advendilaadale ja Disainiturule
Pühapäeval 08.detsembril 2024
Veedame jõulukuu kauni pühapäeva Viljandis ja Mulgimaal. Meid ootavad Advendilaat ja Disainiturg Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kaunid näitused ja jõululõuna Mulgi Elamuskeskuses Sooglemäel ja Talvevõlumaa Taageperas.
Taagepera lossi pargis on avatud müstiline vaatemäng „Wagenkülli Talvevõlumaa“. Tegemist on unikaalse valgusfestivaliga, mis üllatab muljetavaldavate installatsioonidega: näiteks efektne Päikesesüsteem koos hiigelsuurte planeetide, Kuu ja maakeraga. Lisaks valgustatud alleed, helendavad põhjapõdrad, värvilised puud, lilled, tõld ja mida kõike veel! Sellist valguse võitu pimeduse üle peab oma silmaga nägema.
Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimub traditsiooniline Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi Vaba Waldorfkooli ühine advendilaat, kus kaubeldakse käsitööga ning omatehtud ja kasvatatud saadustega. Laadal kauplevad Eesti disainerid ja käsitöölised.
Mulgi Elamuskeskuses vaatame Helme käsitöömeistri Laine Vettiku vaibanäitust ja Enno ja Enn Alliku maalide ja graafika näitusmüüki.
Sööme jõululõunat ja mulkide jõulutraditsioone tutvustab Elamuskeskuse perenaine Ly Laanemets.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 9.00. Tagasi Tallinnas kell 21.00
Sõidu hind 80 eurot ( hinna sees Talvevõlumaa pilet, Mulgi Elamuskeskuse külastus koos kultuuriprogrammi ja lõunasöögiga )
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.
Arve palun tasuda tähtajaks.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Jõuluretk Riiga
Laupäeval 14.detsember 2024 - pühapäev 15.detsember 2024
1 vaba koht
Looduse Omnibussi jõuluaja retk viib teid Läti pealinna Riiga, kuid mitte ainult. Lisaks Riiale külastame Staiceles liivi māja, kus naudime Salatsi liivlaste jõuluaja õhtusööki.
Läti pealinn Riia on mitte ainult Läti, vaid ka kogu Baltikumi pärl. Riia vanalinn on kantud UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja. Riias elab üle 600 tuhande inimese, mis teeb sellest Balti riikide suurima linna. Riias on alati mõnus jalutada ja nautida linna kordumatut arhitektuurimiljööd. See on linn, kus näete ühes kohas linna algusaegadel 13.sajandil ehitatud kirikuid, keskaegseid hooneid vanalinnas, ainulaadseid juugendstiili näiteid, aga ka sajandeid üleelanud puitarhitektuuri ja kaasaegse arhitektuuri pärle. Kuulsad on Riia jõuluturud. Ja muidugi käib naabrite puhul asja juurde väike vaidlus, kas tavale püstitada linna esindusväljakule jõulupuu pandi alus Riias või Tallinnas.
Esimesel päeval külastame jõuluturgu Daugava jõel Ķīpsala saarel.
Selle aasta Baltimaade suurim jõuluturg toimub kolmel päeval Baltic EXPO Ķīpsala rahvusvahelises messikeaskuses, kus on üle 400 kaupleja Lätist, Leedust, Eestist ja kaugemaltki. Jõulukinkide ihalejatele teeb miljöö mugavaks katus pea kohal – sõltumatus ilmaoludest. Kui te ei leia jõulukinki Ķīpsala jõuluturult, siis ei ole sellist jõulukinki olemas. Iga külastaja leiab midagi oma maitsele sobivat. Olgu need puitkäsitöö, tekstiilid, loominguline käsitöö, talvehooaja toiduhõrgutised, raamatud, tarbeesemed, ehted või muu. Turul on palju huvitavaid tegevusi ja meelelahutust, mis on spetsiaalselt loodud peredele.
Kuid Ķīpsala jõesaare asumis tasub lisaks jõuluturu melule veidi jalutada ja ringi vaadata. Ķīpsala asumit piirab idast Väina (Daugava) jõgi; üle selle viib rippsild. Läänes eraldab Ķīpsalat teistest linnaosadest kitsas jõe haru – Zunda kanal. Saar on piisavalt omanäoline, et olla osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Riia linna alast. Eriti hinnaliseks teeb paiga see, et seal on säilinud veel 17. ja 18. sajandil ehitatud puitmaju.
Riias ööbime vanalinna serval asuvas hotellis Radisson BLU.
Teisel päeval pühendame aja Riia vanalinnale ja seal toimuvale traditsioonilisele Vana-Riia jõuluturule. Samuti teeme ekskursiooni Riia vanalinnas, et tutvuda huvitavamate vaatamisväärsustega. Kahtlemata on Riia ajaloo sümboliks Toomkirik. Kiriku kõrgus koos
tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit. Ajalooliselt oli Riia Toomkirik Liivimaa keskne toomkatedraal kuni Vana Liivimaa lagunemiseni 1561. aastal. Riia Toomkirik on keskaja suurim ning üks vanemaid sakraalehitisi Lätis ja Baltimaades. Henriku "Liivimaa kroonika" andmetel pühitses Riia piiskop Albert 1201. või 1202. aastal algse Riia toomkiriku koos kogu Vana-Liivimaaga "õndsaima jumalaema Maarja auks". See põles maha 1215. aastal. Esimene jumalateenistus selle asemele ehitatud praeguses Toomkirikus peeti 1236. aastal.
Jõuluturg on end sirutanud Toomkiriku esisele väljakule, kuid mitte ainult. Kogu Riia vanalinna õhk on täidetud kaneeli, ingveri ja röstitud mandlite aroomiga. Proovida saab traditsioonilisi läti roogasid, kohalike tootjate veine ja pühade peamist jooki – hõõgveini. Loomulikult ei puudu ka traditsioonilised kingitused nagu piparkoogid ning villased sokid ja kindad.
Edasi sõidame Eesti piiri ääres Salatsi jõe kaldal asuvasse väikelinna Staicelesse. Kunagi oli see Mõtsa Pūole (Metsapole) muinasmaakonna Salatsi liivlaste asuala. Staiceles on grupp entusiaste püüdnud taaelustada liivlaste kultuuripärandit ja säilitada mälestust sellest eestlastele lähedasest rahvast.
Külastame linna vanimas majas asuvat liivlaste muuseumi Pivālind. Liivi keeles on pivālind pühalind – valge toonekurg. Liivlaste muuseumis ootab meid jõuluaja kordumatu õhtusöök, kus pakutakse piirkonnale omaseid traditsioonilisi liivi toite ja jooke.
Bussis avatud pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes teevad käsitööd (kootud,heegeldatud,õmmeldud, keedetud,küpsetatud ) võtke kaasa, näitame enda tehtud töid ja ehk leiab nii mõnigi kaunis ese või maitsev hõrgutis uue omaniku.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 7.00. Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 22.00.
Sõidu hinnas hotell koos hommikusöögiga, jõulusöök koos muuseumi külastusega Staiceles 170 eurot.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Talvine aastalõpuretk suitide juurde ja Kuramaale
Laupäev 28.detsember 2024 - pühapäev 29.detsember 2024
Looduse Omnibussi talvine aastalõpuretk viib meid suitide juurde ja teistesse Kuramaa kaunitesse paikadesse.
Esimene pikem peatus Kuramaale jõudes on meil endise mõisasüdame juurde kujunenud Pūre külas Abava jõe ääres. 1921. aastal rajas Läti aiandusselts sinna oma katsebaasi. Sellest ajast peale on Pūre tuntud kui oluline puuviljakasvatuse keskus 2007. aastal asutati asulasse šokolaaditehas Pūre Chocolate. Tehas valmistab tõenäoliselt Baltimaade
parimaid imelisi šokolaaditrühvleid, kasutades ehtsat Belgia šokolaadi, mis on kombineeritud maitsvate täidiste ja naturaalsete lisanditega.
Külastame laia valikuga tehasepoodi ja šokolaadimuuseumi. Muuseumis näeme ja kuuleme Pūre šokolaaditehase lugu ja šokolaadi valmistamise ajalugu Lätis. Kuuleme kõige põhjalikumat, lihtsamini mõistetavat ja meeldejäävamat lugu šokolaadist ja trühvlite valmistamise protsessist endast.
Seejärel suundume õhtusesse aastavahetuse meeleolus Kuldīga linna. Kuldīgat peetakse õigustatult Kuramaa pärliks, mida on peetud kõigi aegade kõige ilusamaks Läti väikelinnaks. Kuldīga on tuntud ka kui Läti Veneetsia, sest linna läbiv Alekšupīte jõgi voolab majade vahelt, otsekui märg tänav. Üks kõige olulisemaid väärtusi linnas on 13. sajandile iseloomulik ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.–19. sajandist pärit hoonestus, mis on väljapaistev haruldus Baltimaade väikelinnade seas. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu. Linn oli enne pealinna üleviimist Miitavisse (Jelgava) Kuramaa hertsogiriigi pealinn aastatel 1596–1616.
Näeme romantilist vana silda üle Venta jõe, mis on üks pikimaid punastest tellistest sildu Euroopas. Vahetult enne silda asub aga Euroopa kõige laiem juga – Venta.
Ööbima sõidame Ventspilsi. Venta jõe suudmes asuv Ventspils (Vindavi) on rahvaarvult Läti kuues linn. Ventspils kuulus samuti Hansa liitu. Linna keskel meenutab linna rikkalikku ajalugu Ventspilsi ordulinnus. Ventspilsi sadam on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemerel.
Teise päeva hommikul võtame suuna suitide maale. Kes on suitid? Suitid on Läti etniline grupp, omalaadne katoliiklik saareke keset luterlikku Kuramaad, mille rikas ajalugu ulatud peaaegu 400 aasta taha. Ümbritsevast erineva usu tõttu sulgusid suitid oma pisikesse kultuuriruumi ning pika aja jooksul kujunesid neil välja unikaalsed ja mitmekesised rahvatraditsioonid ja -kombed. Suiti eriomase pärandi aluseks on nende keelemurre, tähtpäevad ja rahvakombed, suuline traditsioon, laul ja musitseerimine ning rahvarõivaste ja toitude valmistamise traditsioonid.
Suiti naised erinevad värviküllaste ja kirjude rahvariiete poolest, mis Lätile iseloomulikud ei ole. Nende kaudu kujutatakse suitide uhkust, enesekindlust ja soovi olla märgatud. Rõivaid iseloomustab erksate värvide (oranž, roosa, punane, kollane) kombinatsioon.
2009. aasta 1. oktoobrist alates on suitid arvatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nende kultuuripärandit loetakse viivitamatut kaitset vajavaks. Suiti kultuuriruum on ära märgitud ka läti kultuuri rahvatraditsioonide loetelus. 2009. aastast alates on suitid läbi tegemas taassündi. Suitidea kogukonna aktiivsed liikmed tegutsevad traditsioonide elustamise, nende elujõu kindlustamise ja tutvustamisega nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Suitide kultuuriruum ühendab Alsungat, Basust, Gudeniekit ja Jūrkalnet Kuramaa lääneserval.
Öeldakse, et suitidega ei sarnane keegi! Selles võib iga Looduse Omnibussi retkes osaleja nüüd ise veenduda.
Mööda Läänemere rannikut kulgevat maanteed teeme esimese peatuse suitide külas Jūrkalnes, et imetleda kuni 20 meetri kõrguselt pankrannikult kaunist vaadet lääne suunas.
Sealt edasi jõuame suitide kõige suuremasse ja olulisemasse keskusesse Alsungasse. Vanasti ka Alšvanga (sks Alschwangen) nime all tuntud Alsungat on asulana esmakordselt mainitud 1231. aastal kuršidega sõlmitud lepingus. Pärast Liivi ordu kokkuvarisemist kuulus orduloss aastail 1573-1738 von Schwerinite suguvõsale. Nende ajal ehitati Alsungasse peaingel Miikaeli auks kivikirik ja alustati jesuiitide abiga kohalike katoliku usku pööramisega. Alsungast sai kogu Kuramaa katoliiklaste keskus ja selle elanikud said nimetuse suitid, algsest pilkenimetusest – Schwerinite “saatjaskond” (suite).
Alsungas võtavad meid rahvariietes suitid vastu oma laulu ja tantsuga. Kultuurikeskuses tutvustatakse meile suitide rahvariideid, käsitööd, kombeid ja kultuuri ja traditsioone. Samas on avatud ka suitide väike käsitöölaat. Külastame Alsunga kirikut ja kuulame orelimuusikat. Alsunga 1623. aastal valminud katoliku kirik on suiti rahvakillu üheks keskuseks. Kulminatsiooniks ootab meid lõunasöök valikuga suitide rahvustoitudest.
Pühapäeva hommikul külastame Alsungas suitide turgu. Turult saab osta suitide poolt valmistatud hoidiseid, ilusat rõõmsavärvilist käsitööd, pirukaid ja palju muud põnevat ja maitsvat.
Tagasiteel koju sõidame läbi Sabile, kus Abava jõe kaldal asub Guinessi rekordite raamatu andmetel kõige põhjapoolseim avamaal kasvav viinamarjaistandus maailmas. Sabile viinamarjaistandus sai alguse Kuramaa hertsogiriigi krahv Jakob Kettleri valitsemisajal 17.
sajandil. Sabile viinamarjaistanduse uuestisünd oli Läti iseseisvuse ajal 1936. aastal. Siis kasvatati juba teaduslikult aretatud külmataluvusega uusi Läti viinamarja sorte. Pärast II Maailmasõda jäid istandused hooleta, 1989. aastal avastati Sabile mägi aga taas viinamarjade kasvatamiseks.
Sabiles saab maitsta ja kaasa osta Läti kuulsamaid veine ja siidreid.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00.
Sõidu hind 195 eurot.Hinnas hotell koos hommikusöögiga, kultuuriprogramm, orelikontsert ja lõunasöök Alsunagas, Pūre šokolaadi muuseumi külastus.
Lisatasu eest Sabile veinide ja siidrite degusteerimine.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:
Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga: