Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.
Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.
Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.
Päevakorral
Jõuluretk Toomas Kümmeliga Vilniusesse
09.12.2023 - 10.12.2023
Looduse Omnibuss viib retkelised Leedu pealinna Vilniusesse nautima jõulumeeleolu, tegema sisseoste ja valima jõulukingitusi endale, pereliikmetele, sõpradele ja tuttavatele.
Õhtuks jõuame Vilniusesse. Külastame Baltimaade suurimat kaubandus- ja meelelahutuskeskust Akropol. See on linn linnas kõigi oma poodide, butiikide, kohvikute, restoranide, kinosaalide, uisuväljakute, keegliradade, talveaia ja muu sinna juurde kuuluvaga. Akropol valmis 2002. aastal ja seda on aja jooksul laiendatud. Huvitav on märkida, et keskuse siseprojekti autor on Eesti sisearhitekt Uko Künnap.
Pärast seda saab jalutada Vilniuse vanalinnas ja külastada jõuluturgu Leedu pealinna südames Katedraali väljakul, kus on toimunud kõik tähtsamad Leedu ajalugu määranud sündmused. Väljaku kõrval asuval mäetipul asub aga teine Leedu sümbol – Gediminase torn.
Viimastel aastatel on erilist tähelepanu pälvinud Katedraali väljakul seisev Vilniuse jõulupuu, millest on saanud jõulupealinna ja koguLeedu jõulude lahutamatu sümbol. Igal aastal uue ootamatu ja suurjoonelise kujundusega võluv puu on juba mitu aastat järjest Euroopa kauneimaks tituleeritud. Aastatel 2019–2022 Euroopa üheks maagilisemaks jõululinnaks kuulutatud Vilnius pääses Euroopa esiviisikusse ja maailma 25 parima jõulude tähistamise koha hulka.
Lisaks maagilisele jõulukuusele on Katedraali väljakul Saulius Žiūra jõululinn. Mitte kusagil Vilniuses pole jõulutunne elavam kui seal. Üle 50 hubase kaunistatud puidust jõuluturu maja on täis hooajalisi hõrgutisi ja käsitsi valmistatud kingitusi. Sealt leiab kindlasti ka erilise jõulukingi.
Õhtusööki saab nautida Akropoli keskuse arvukates söögikohtades või vanalinna hubastes kohvikutes ja restoranides.
Ööbime hotellis Comfort Hotel LT - Rock 'n' Roll Vilnius.
Teise päeva hommikupooliku pühendame Gariūnai turule. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Gariūnai turg on avatud igal nädalavahetusel ja sealt saab osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni. Turul on hulgaliselt kohalikku toitu, käsitööd ja rõivaid, seal kaubitseb üle 5000 müüja ja seetõttu on see suurepärane koht, kus kogeda kohalikku kultuuri ning osta unikaalseid kohalikke kingitusi ja suveniire. Gariūnai turul saab nautida autentset Leedu kogemust ning veeta aega koos pere ja sõpradega.
Lõunast alustame teekonda tagasi koju.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval 09.detsembril 2023 kell 6.30
Tagasi Tallinnas pühapäeval 10.detsembril 2023 kell 23.00
Sõidu hind koos ööbimise ja hommikusöögiga 155 eurot.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56 47 62 97
Vajalik täpne nimeline registreerimine.
Saadame kinnituse ja arve.
Arved tuleb tasuda tähtajaks.
Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.
Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !
Jõulud Vilniuses
FOTO: SAULIUS ŽIŪRA, GO VILNIUS
Jõuluretk Riiga
Laupäev 16.detsember 2023 - pühapäev 17.detsember 2023
Vabandame, kohad on täis
Looduse Omnibussi jõuluaja retk viib teid Läti pealinna Riiga, kuid
mitte ainult. Külastame lisaks kuulsatele Riia jõuluturgudele muidki
paiku.
Läti pealinn Riia on mitte ainult Läti, vaid ka kogu Baltikumi pärl.
Riia vanalinn on kantud UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi
nimekirja. Riias elab üle 600 tuhande inimese, mis teeb sellest Balti
riikide suurima linna. Riias on alati mõnus jalutada ja nautida linna
kordumatut arhitektuurimiljööd. See on linn, kus näete ühes kohas
linna algusaegadel 13.sajandil ehitatud kirikuid, keskaegseid hooneid
vanalinnas, ainulaadseid juugendstiili näiteid, aga ka sajandeid
üleelanud puitarhitektuuri ja kaasaegse arhitektuuri pärle. Kuulsad on
Riia jõuluturud. Ja muidugi käib naabrite puhul asja juurde väike
vaidlus, kas tavale püstitada linna esindusväljakule jõulupuu pandi
alus Riias või Tallinnas.
Esimesel päeval külastame jõuluturgu Ķīpsala saarel ja „Liivi päeva“
Läti rahvusraamatukogus.
Selle aasta Baltimaade suurim jõuluturg toimub kolmel päeval Baltic
EXPO Ķīpsala rahvusvahelises messikeaskuses, kus on kauplejad Lätist,
Leedust, Eestist ja kaugemaltki. Jõulukinkide ihalejatele teeb miljöö
mugavaks katus pea kohal – sõltumatus ilmaoludest. Kui te ei leia
jõulukinki Ķīpsala jõuluturult, siis ei ole sellist jõulukinki olemas.
Baltimaade suurim jõuluturg toob kokku aukartustäratava hulga
kauplejaid, üle 500. Iga külastaja leiab midagi oma maitsele sobivat.
Olgu need puitkäsitöö, tekstiilid, loominguline käsitöö, talvehooaja
toiduhõrgutised, raamatud, tarbeesemed, ehted või muu. Turul on palju
huvitavaid tegevusi ja meelelahutust, mis on spetsiaalselt loodud
peredele.
Kuid Ķīpsala jõesaare asumis tasub lisaks jõuluturu melule veidi
jalutada ja ringi vaadata. Ķīpsala asumit piirab idast Väina (Daugava)
jõgi; üle selle viib rippsild. Läänes eraldab Ķīpsalat teistest
linnaosadest kitsas jõe haru – Zunda kanal. Saar on piisavalt
omanäoline, et olla osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast
Riia linna alast. Eriti hinnaliseks teeb paiga see, et seal on
säilinud veel 17. ja 18. sajandil ehitatud puitmaju.
2014. aasta alguses valminud Läti rahvusraamatukogu hoones Gaismas
pils (Valguse loss) arhitektiks on kuulus välislätlane Gunārs
Birkerts. Selles Riia linna uhkuseks olevas multifunktsionaalses
kultuuripalees on 16. detsembril „Liivi päev,“ kus toimuvad mitmed
kontserdid ja muud kultuuriüritused, lisaks tutvustatakse liivlaste
ajalugu, rahvakombeid ja toidutraditsioone.
Riias ööbime vanalinna serval asuvas hotellis Radisson BLU.
Teisel päeval pühendame aja Riia vanalinnale ja seal toimuvale
traditsioonilisele Vana-Riia jõuluturule.
Toomkirik on rikkaliku ajalooga Riia üks olulisemaid vaatamisväärsusi.
Riia toomkirik on tuntud hämmastava ajaloo ja imeliste orelite
poolest. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.
Ajalooliselt oli Riia Toomkirik Liivimaa keskne toomkatedraal kuni
Liivimaa lagunemiseni 1561. aastal. Riia Toomkirik on keskaja suurim
ning üks vanemaid sakraalehitisi Lätis ja Baltimaades. Henriku
"Liivimaa kroonika" andmetel pühitses Riia piiskop Albert 1201. või
1202. aastal algse Riia toomkiriku koos kogu Vana-Liivimaaga "õndsaima
jumalaema Maarja auks". See põles maha 1215. aastal. Esimene
jumalateenistus selle asemele ehitatud praeguses Toomkirikus peeti
1236. aastal.
Jõuluturg on end sirutanud Toomkiriku esisele väljakule, kuid mitte
ainult. Jõuluturgu jätkub Liivi väljakul, Esplanaadil ja mujalgi.
Esimesel advendil avatakse Riias igal aastal ligi 10 jõuluturgu.
Paljud neist on avatud kuni jaanuari alguseni.
Kogu Riia vanalinna õhk on täidetud kaneeli, ingveri ja röstitud
mandlite aroomiga. Proovida saab traditsioonilisi läti roogasid,
kohalike tootjate veine ja pühade peamist jooki – hõõgveini.
Loomulikult ei puudu ka traditsioonilised kingitused nagu piparkoogid
ning villased sokid ja kindad.
Riiast lahkume tagasi kodupoole ja külastame Baltimaade esimest
kristlikku kirikut Ükskülas (läti Ikšķiles) Püha Meinhardi saarel.
Meinhard oli esimene saksa kristlik misjonär Liivimaal ja esimene
Üksküla piiskop aastatel 1186-1196. 8. septembril 1993 kuulutas Lätit
külastanud paavst Johannes Paulus II Meinhardi pühakuks.
Meinhardi eestvõtmisel ehitati Üksküla linnus ja kirik. 1186. aastal
sai sellest Üksküla piiskopi kirik, 1202. aastal viidi sealt
piiskopkonna keskus Riiga. Kirikusse maeti esimesed Liivimaa piiskopid
Meinhard (1196) ja Berthold (1198). Bertholdi säilmed viidi Riia
toomkirikusse 1229. või 1230. aastal ning Meinhardi säilmed 14.
sajandi lõpus.
Vana Üksküla asula alad ujutati üle Riia veehoidla rajamisega. 1976.
aastal loodi kiriku ja linnuse varemete kaitseks tehissaar. 1999.
aastal nimetati see Püha Meinhardi saareks.
Edasi sõidame läbi kunagise Hansalinna Lemsalu (Limbaži) Eesti piiri
ääres Salatsi jõe kaldal asuvasse väikelinna Staicelesse. Kunagi oli
see Mõtsa Pūole (Metsapole) muinasmaakonna Salatsi liivlaste asuala.
Staiceles on grupp entusiaste püüdnud taaelustada liivlaste
kultuuripärandit ja säilitada mälestust sellest eestlastele lähedasest
rahvast.
Külastame linna vanimas majas asuvat liivlaste muuseumi Pivālind.
Liivi keeles on pivālind pühalind – valge toonekurg. Liivlaste
muuseumis ootab meid jõuluaja õhtusöök, kus pakutakse piirkonnale
omaseid traditsioonilisi liivi toite ja jooke.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval
16.detsembril 2023 kell 6.30
Tagasi Tallinnas pühapäeval 17.detsembril 2023 kell 22.30
Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöögiga ja jõululaud
Liivi majas ) 155 eurot.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.
Arved tuleb tasuda tähtajaks.
Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.
Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !
Looduse Omnibussi üleskutse. Aitame Anu Raual ellu viia tema suure unistuse.
Sihtasutus "RAUDVARA" konto: EE592200221066790764
Kes soovib Anu Raua pärandikeskust toetada muul viisil, siis palun võtta ühendust Anu Raua endaga. Telefon 523 45 86
Teatriretk Pärnusse A. H. Tammsaare etendust "Tõde ja õigus V " vaatama
Kolmapäeval 07.veebruaril 2024
Uuel aastal alates veebruarist mängitakse Endla Teatri väikeses saalis A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V ".
osades
Ago Anderson, Andrus Vaarik, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Kadri Rämmeld, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Priit Loog, Tambet Seling, Ando Loosaar, Inger Lilles-Nestor, Kaido Torn.
„Kes see tuli seal, kas oma või võõras?”
Tulija võpatas kogu kehast.
„Oleks ikka nagu oma,“ vastas ta veidikese aja pärast kõhklevalt.
„Aga häälest ei tunne,“ arvas vanamees pimedusest. „Tuttav nagu oleks, aga…“ „Ega vist tunne küll,“ lausus tulija, „ pole ju ammugi kuulnud.“
Nüüd valitses pilkases pimeduses tükk aega vaikus. Siis liigutas vanamees end asemel, nii et säng nagises, ja küsis ebakindlalt, isegi nagu pisut ärevalt: „Oled õige sina, Indrek, või?“
Lavastaja Ingomar Vihmar: „Mulle tundub, et pannes oma teose pealkirjaks „Tõde ja õigus“ ei mõelnud Tammsaare seda üleliia tõsiselt, vaid selles on parasjagu irooniat. Ta aimas, et mitte tõde ja õigust ei otsi ega vaja inimene, vaid kaastunnet ja armastust. Ajades taga oma õigust ja otsides tõde, võitlevad teose tegelased maaga, jumalaga, ühiskonnaga, iseenda ja teistega, nii et viiendaks osaks ongi kõigil sellest võitlusest toss väljas ja ei jää lihtsalt muud üle kui alistuda. Andestada endale ja teistele. Kui neid „teisi“
tegelikult üldse olemas on. Kui loobuda võitlusest ja sõlmida rahu endaga, sõlmid rahu ka nende „teistega“ ja maa peale saabub rahu! Tegelikult võiks selle loo pealkirjaks olla hoopis „Andestus ja alistumine“ või „Armastus ja kaastunne“ või miks mitte „Armastus ja
surm“, aga olen siis pealegi irooniline ja panen lavastuse pealkirjaks ikkagi „Tõde ja õigus“, kuigi ta ei räägi tegelikult ei tõest ega õigusest, pigem elust ja armastusest. On see ka üldse kaasaegne lugu? Loomulikult mitte, tänapäeva inimene ju ei võitle! (See oli iroonia.)”
lavastaja
Ingomar Vihmar
autor
A. H. Tammsaare
kunstnik, dramatiseerija ja muusikaline kujundaja
Ingomar Vihmar
valguskunstnik
Margus Vaigur
lauluõpetaja ja laulusõnade autor
Feliks Kütt
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.15
Tagasi Tallinnas kell 23.45
Sõidu hind koos teatripiletiga 47 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.
Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:
Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga: