Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.

Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.

Päevakorral

Looduse Aasta Foto 2018 võitis Mikk Matsi fotoga „Karupere“

Laupäeval, 12. mail 2018 selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Mikk Matsi pildiga „Karupere“, kus on kujutatud kohtumist karuperega augustis 2017 Harjumaal.

18. korda toimunud fotovõistlusel Looduse Aasta Foto osales 710 autorit rohkem kui 6200 tööga. Lisaks peaauhinnale jagati välja ka 14 Tantsiva Hundi trofeed.

„Sel aastal oli laste kategooria üllatavalt tugev,“ ütles žürii liige ja eelmise aasta võitja Jarek Jõepera.

Žürii esimehe Rein Marani sõnul on loodusfotograafial väga oluline roll looduskaitses. Aasta loodusfotot – „Karupere“ – iseloomustades sõnas ta, et selles pildis on selge sõnum: „võidupildis on pöördumine, et meil peaks olema kõigil ruumi. Meie seisame teeserval, meie ja metsa vahel on karud ja vaatavad küsivalt meie poole, kas ka neile on kohta.“

Looduse Aasta Foto 2018 galal Estonia kontserdisaalis, kus esitati pildikavad Sven Grünbergi muusika saatel ja laulis Chalice, olid kohal pea kõik „Tantsivate Huntide“ võitjad, ainult Aasta Loodusfotograaf 2018 Mikk Matsi sai oma tiitlist teada telefoni teel Indoneesia reisil olles.

Galal tunnustati 91 autorit 159 tööga.

Kauneimaid loodusfotosid hindas žürii koosseisus Rein Maran (esimees), Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Sirje Tooma, Jarek Jõepera, Kaupo Kikas ja Tiit Hunt.

Ilmus ka Loodusfoto Aastaraamat 2018, kus kõik parimad pildid sees.

Võistlust korraldavad Looduse Omnibuss ja Eesti Looduskaitse Selts. Suurtoetajad olid Canon, Overall, Fotoluks, RMK, Viking Line, Kunda Nordic Tsement, Stora Enso, samuti Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik tunnustatud fotod ilmuvad peagi aadressile laf.looduseomnibuss.ee.

Lähem info:
Jaan Riis
korraldaja
Tel. 5647 6297
info@looduseomnibuss.ee


Looduse Aasta Foto 2018 Grand Prix. "Karupere". Foto: Mikk Matsi

 

Jaan Eilartit meenutades. Mälestusseminar ratastel

Looduse Omnibuss Tallinn
Jaanipäeval, 24. juunil 2018

Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss kutsuvad kõiki mõttekaaslasi osalema Jaan Eilarti 85. sünniaastapäevale pühendatud mälestusseminaril.

Meie rahvusliku looduskaitse suurkuju, Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ning kauaaegne juht Jaan Eilart sündis Jaanipäeval 1933. Suure osa oma elust liikus ta kahe linna – Tallinna ja Tartu vahel.

Sel puhul korraldame seminari ratastel.

Esimene peatus 11.30 Loone õppetalus, kus Eilarti rollist ühiskonnas ja looduskaitses räägib Eesti Looduskaitse Seltsi auliige Ülo Vooglaid. Meenutame Eilartit vaatega tulevikku.

Teine peatus kell 13 Eilarti sünnikodus Reegla talus Türi vallas Pala külas, kus meid võtab vastu Jaan Eilarti õepoeg Kaido Paju.

Kolmas peatus Sõpruse pargis 14.30. Park asub Tartu maantee ja Põltsamaa vahel. 10 aastat tagasi avasime Ants Paju asutatud pargis ausamba Eilartile. Monumendi autor on skulptor Endel Taniloo.

Neljas peatus Eilarti viimases puhkepaigas Tartus Raadi kalmistul kell 16. Tema elutee lõppes 18. mail 2006. aastal. Kultuurilooline ringkäik kalmistul.

Päev lõpeb Baeri majas, kus Eilarti mälestusnäitust tutvustab Eesti Looduskaitse Seltsi auliige Vaike Hang.

Mälestusseminari juhatab Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Vootele Hansen.

Söögid-joogid kaasa!

Liituda seminariga saab ka peatustes.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 11, tagasi Tallinnas kell 21.

Sõidu hind 10 eurot.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee või telefonil 5647 6297.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetab KIK


Jaan Eilart. Foto: (CC) Jaan Künnap / Wikipedia

 

Retk Saueaugu teatritallu Margus Kasterpalu lavastust „Me olime kodutütred“ vaatama

Vabandame, kohad on täis!
Looduse Omnibuss Tallinn
Kolmapäeval, 27. juunil 2018

Saueaugu teatritalu õuel mängitakse Gertrud Larssoni näidendit „Me olime kodutütred“, mille on lavastanud Margus Kasterpalu.

Tõlkija Liis Aaedmaa, kunstnik Marion Undusk, muusikaline kujundaja Garmen Tabor. Mängivad Külli Teetamm, Garmen Tabor, Kristel Leesmend.

"Tegelikult on see lugu sõprusest, mis algas siis, kui nad olid kaheksased ja andsid koos kodutütarde vande. Nüüd on nad ligi viiskümmend ja nii erinevad kui üldse olla saab. Aga nad käivad igal suvel paaripäevasel loodusmatkal, see on nende vääramatu traditsioon, mis vahel näeb välja peaaegu nagu põgenemine. Elu eest. Enda või teiste eest. Rutiini eest. Kuidas kunagi ja kuidas kellelgi.

Seekord tulid nad Eestisse. Rootsist. Kogu tegevus toimub Saueaugu teatritalu lähedases metsatukas, paarsada sammu üle lambakarjamaa. Nad teevad lõket, joovad veini, laulavad.  Nad on kodutütardena vandunud, et ei valeta kunagi. Nad valetavad nii et maa must. Matkasituatsioonis ilmneb nii mõndagi – ega asjata pole autor märkinud näidendi alapealkirjaks: „ Metsas ei kuule keegi su karjumist“. Aga nad saavad sellest üle, annavad andeks, lepivad ära. Nad on sõbrad.“

Margus Kasterpalu, "Me olime kodutütred“ lavastaja

Etendused toimuvad vabas õhus.

Kohapeal avatud kohvik, kust saab külmi ja kuumi jooke ning suppi. Kaardimakse võimalus puudub.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest 17.45, tagasi Tallinnas kell 23.

Sõidu hind koos teatripiletiga 25 eurot.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee või telefonil 5647 6297. Vajalik täpne registreerimine.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

 

Looduse Omnibuss soovitab: tule Eesti Looduskaitse Seltsiga Soome

Eesti Looduskaitse Selts
3.-8. augustil 2018

MARSRUUT: Helsingi - Porvoo - Langinkoski - Kotka - Lappenranta - Saima kanal (laevasõit kanalil) - Imatra - Punkaharju mäeseljandikud - Soome metsamuuseum - Savonlinna ja Olavi kindlus (ooperifestivalide toimumise paik) - Ilomantsi - Koli rahvuspark ja sõjaajaloo muuseum - Outokumppu ja kaevandusmuuseum - Uus-Valamo klooster - Kuopio ja Puijo vaatetorn - Helsingi.

INFO: Rein Mägi, tel. 5235 102, e-post reinmagi002@hot.ee.

 

Looduse Omnibuss soovitab: Tallinna Looduskaitse Seltsi retk Venemaale Valdai kõrgustikule

Tallinna Looduskaitse Selts ja Eesti Looduskaitse Seltsi tegevjuht Arvo Veskimets kutsuvad loodussõpru 4.–12. augustil toimuvale õpperetkele Valdai kõrgustikule. Selle retkega tähistatakse ühtlasi ka 40 aastat tagasi toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi õppe–ekspeditsiooni samadesse paikadesse. Tollal juhendas retke professor Enn Loigu.

Reisikava

4. august 7.00 – väljasõit Rahvusraamatukogu eest. Ületame piiri Narvas ja sõidame Kingissepa (Jamburg) kaudu Luugasse, kus on lõuna ja väike linnaekskursioon. Õhtuks jõuame Novgorodi.

5. august – tutvumine Novgorodi vaatamisväärsustega, linnaekskursioon.

6. august – edasisõit Valdai linna, kus külastame Valdai Rahvuspargi keskust.

7. august – sõidame edasi Tveri oblastisse Peno keskusesse, teel retk Volga lättele

8. august – Retk Daugava lättele

9. august –Retk Dnepri lätetele

10. august – sõidame edasi Velikije Lukisse, ööbimine Velikije Lukis

11. august – sõidame edasi Pihkva poole, peatumine Velikaja jõe alguses, õhtuks jõuame Pihkvasse

12. august – lühike linnaekskursioon, seal hulgas käik Mirožki kloostrisse 12. sajandi freskosid vaatama, edasi  Peipsi äärde, tagasiteel peatumine Jelizarovi kloostris, kus on ka lõuna. Peale lõunat tagasi Pihkva kaudu Koidula piiripunkti ja õhtuks oleme Tallinnas.

Sõidu hind 540 eurot ja see sisaldab retkega seotud kõiki kulusid (majutus, toitlustus, transport, muuseumide külastamine, linnaekskursioonid, viisa).

Retke juhendab Arvo Veskimets Eesti Looduskaitse Seltsist.

Info ja registreerimine e-posti aadressil tallinn@elks.ee või telefonil +372 5121 428.

 

Eelteade: Looduse Omnibussi suur ajaloo- ja loodusretk Georgiasse Kahheetiasse 4.–12. septembril 2018

Vabandame, eelregistreerimine on lõppenud!
Looduse Omnibuss
4.-12. septembril 2018

Kui viinamarjad on küpsenud, algab septembris Iidses Sakartvelos rtveli. Rtveli on traditsiooniline viinamarjade koristuspidu. See on õige aeg külastada Kahheetiat. Georgia idaosas, selle maa veinitootmise südames Kahheetias lõhnavad veinikeldrid ehk maran'id ja kõik teed hakkavad täituma  viinamarjakoormatega. Viinamarjade koristuspeost rtvelist on Georgias kujunenud eksistentsiaalsuse, rahvusliku identiteedi ja ellujäämise sümbol. Gruusia veinil on sümboolne tähendus ja mitmed tooted on saanud tõeliseks ikooniks. Veinivalmistamise kultus on Gruusia kultuuri ja religiooni oluline osa.

Looduse Omnibussi selle aasta suur reis viibki meid sellesse ajaloost, kultuurist ja loodusest küllastunud imelisse paika. Kahheetia – see on Kaukasuse peaaheliku nõlvad, Alazani ja Iori subtroopiline org, stepi talikarjamaad ja Gareja poolkõrb kristliku ja islami maailma piiril. Kahheetia kogu looduslik mitmekesisus, mis rullub meie silme ees lahti vaid päikesetõusust päikeseloojanguni, on kirjeldamatu kogemus mida mujal maailmas sellises täiuses vaevalt kohata võib.

Kuid Kahheetia on seal elavad inimesed, kes valmistavad veini juba 8000 aastat ainulaadsel ainult sellele maailmakandile omasel viisil, maa sees asuvates savinõudes kvevrides, hoiavad visalt elus kordumatut toidutraditsiooni ja peavad oma identiteedi aluseks sealt alguse saanud kristluse kujunemist tänapäeva lääne tsivilisatsiooni aluseks.

Georgias on sulandunud paljude kultuuride, erinevate impeeriumide ja rahvaste kombed väga omanäoliseks mustriks. Kahheetia on Georgia osa, kus seda on võimalik parimal moel mõtestada.

Kahheetias kohtame väärikaid jälgi Kahheetia kahest ajaloolisest iseolemise perioodist kuningriigina, osana ühtse Georgia nn kuldajast kui ka arvukate vallutajate mahajäetud kultuurikihistutest. Kuid miski ei ole pika ajaloo vältel suutnud murda Georgia ja Kahheetia iseolemise lugu ja tahet.

Looduse Omnibussi loodus- ja kultuurireisi programm 04.09 – 12.09.2018
Meie giidiks on geograaf, ajakirjanik ja suur Georgia sõber Toomas Kümmel.

1. PÄEV Tallinn – Riia - Tbilisi

Sõidame Tallinnast bussiga Riia lennujaama ja stardime päeva viimastel tundidel Tbilisi lennuga.

2. PÄEV Tbilisi - Telavi – Alaverdi – Ikalto

Tbilisi lennujaama jõuame varahommikul ning sõidame kohe Kahheetia pealinna Telavisse, kuhu jääme hotelli järgnevateks päevadeks ja öödeks. Hotellis puhanud, käime algatuseks tutvumas Telavi turu ja Irakli II rajatud kindlusega. Pealelõunal teeme väljasõidu Kahheetia esimese kuningriigi ajal 11. sajandil ehitatud Alaverdi katedraali ja kloostrikompleksi ning Ikalto kloostri ja akadeemia juurde kus tegutses ka Šota Rustaveli. Õhtusöök Telavis. Ööbimine hotellis Old Telavi viiel järgneval ööl.

Telavi on Kahheetia piirkonna keskus ja pealinn, kus elab ligi 20 000 elanikku. Linn asub ligi 500 m kõrgusel merepinnast ja 70 km kaugusel Tbilisist. Telavi sõpruslinnade seas on ka Viljandi.

Telavis on kõik keskusele iseloomulik: raudteejaam, lennuväli, draamateater jne. Telavi on Georgia vanimaid keskusi Tbilisi, Mtsheta ja Kutaisi kõrval. Telavit mainitakse ürikutes alates I–II sajandist pärast Kristust, kuid siin ei ole säilinud väga vanu ehitisi. Tema mõtteliseks ajalooliseks südameks on kuningas Irakli II loss koos seda ümbritseva kindlusega ja see rajati alles XVIII sajandi lõpul. Lossis, kus Irakli II sündis ja kasvas, on muuseum. Kindluse ees asub vaateplatvorm, kust avaneb vaade Alazani orule.

Alaverdi katedraal ehitati XI sajandi esimesel veerandil ja oli kuni Sameba katedraali ehitamiseni Tbilisis Georgia kõige kõrgem pühakoda (gruusia keeles sameba – püha kolmainsus; hvtaeba – püha vaim). Alaverdi katedraali hävitasid võõrvallutajad korduvalt, kuid ikka ja jälle ehitati see üles. Kuulub UNESCO kultuuripärandi nimistusse.

Ikalto klooster ja akadeemia. Kloostri rajas püha Zenon VI sajandil. Kloostri juurde rajati XII sajandil David Ehitaja ajal akadeemia, mis oli tollase Georgia ala üks kultuuriline keskus. Akadeemias õpetas kuulus filosoof Arsen Ikaltoeli, kelle üheks õpilaseks oli ka Šota Rustaveli.

3. PÄEV Gremi – Nekresi - Kvareli

Teeme terve päeva pikkuse väljasõidu Kvareli rajooni. Teel Kvarelisse külastame kunagise Kahheetia kuningriigi pealinna Gremit ja iidset Nekresi asulat ning 6. sajandil rajatud kloostrit. Kvarelis külastame veinikompanii „Khareba“ veinihoidlat kaljusse raiutud tunnelites, mis on väidetavalt maailma pikimad. Veinide degusteerimine.

Gremi oli Kahheetia kuningriigi pealinn XVI–XVII sajandil. Kindluse ja inglite kiriku rajas kuningas Levan Kakheti. Pärsia šahhi Abbas I väed tegid linna maatasa 1615. XVII sajandil viidi pealinn üle Telavisse.

Nekresi on iidne asula, mille juurde rajati VI sajandil klooster. Asutajaks oli üks nn Süüria isadest (Süüria või teise arvamuse kohaselt Süürias õppinud gruusia mungad) Abo (Abibos) Nekresi. Georgia ametlikes turismiteatmikes kohtab sageli väidet, et vanim pühakoda on Bolnisi Sioni (ehitatud 478–493), mis asub Kvemo-Kartlis. Ometi on Nekresis tänaseni alles alla Alazani orgu vaatav juba IV sajandil rajatud algeline pühakoda.

Kvarelis külastame veinikompanii „Khareba“ kaljutunneleid-veinihoidlat, mis on rajatud juba soveti ajal. „Khareba“ alustas tegevust 1997. aastal. Toodetakse Georgia eri piirkondades kasvavatest viinamarjadest veine ja brändit. Degusteerimiseks on kompanii Euroopa meetodil ja iidsel Georgia meetodil (kääritatud maa sees hoitavates erilistes savinõudes kvevrides koos rootsudega) toodetud veinid.

4. PÄEV Lagodekhi rahvuspark

Tõmbame veidi hinge ja naudime Kaukasuse peaheliku jalamil imelist loodust. Lagodekhi looduskaitsealal, mida nimetatakse küll ka rahvuspargiks saab igaüks oma võimeid hinnates valida matkamiseks sobiva loodusraja või jääda looduskaunisse paika piknikule.

Lagodekhi looduskaitseala moodustati juba 1912. aastal Venemaa Geograafia Seltsi eestvõttel. 2003. aastal jagati looduskaitseala kaheks, kus kehtivad erinevad režiimid külastamiseks. Range režiimiga ala (19 749 ha) on külastamiseks suletud ja avatud vaid uurijatele. Rahvusliku avatud kaitseala (4702 ha) piirid jooksevad põhjas kokku Vene Föderatsiooni Dagestani Vabariigiga ja kagus Aserbaidžaaniga. Georgia ja Aserbaidžaani vahel on sõlmitud kokkulepe, et jalakäijatest külastajad võivad vabalt looduskaitseala piires ületada Aserbaidžaani piiri. Looduskaitseala asub Kaukasuse peaaheliku lõunanõlvadel. Kõrguste vahe varieerub 590–3500 meetrini. Kaukasuse peaaheliku lõunanõlvalt voolavad looduskaitseala piirides alla Alazani orgu mitmed jõed (Ninoskhevi, Shromiskhevi, Lagodekhistskali, Matsimistskali), moodustades maalilisi jugasid. Neist Matsimistskali on piirijõeks Georgia ja Aserbaidžaani vahel.

Looduskaitseala keskuses on ülevaade territooriumi looduslikest vaatamisväärsustest, loomastikust ja taimestikust. Avatud rahvuslikule looduskaitsealale on matkajatele kujundatud viis loodusrada: Rotsho ja Ninoskhevi joani, XI sajandist pärit Machistsikhe kindluse juurde, Hala­Hel mägijärveni ning nn looduse õpperada, mis on peamiselt noortele õppuritele mõeldud.

5. PÄEV Mirzaani - Sighnaghi – Bodbe

Külastame Georgia kultuskunstniku Niko Pirosmani sünnikohta Mirzaani külas. Seal on muuseum, tema sünnimaja ja spetsiaalselt ehitatud maaligalerii. Näha seda suhteliselt räämas küla keskel, kus elu oleks otsekui 100 aastat tagasi seisma jäänud, on omaette sürrealistlik vaatepilt. Pirosmani maalid galeriis ja tema elukäiku puudutav väljapanek on aga kahtlemata omaette elamus.

Külastame Sighnaghi – kaljunõlval asuvat Kahheetia renoveeritud turismikeskust, sealset nn Väikest Hiina Müüri ja suurepärast koduloomuuseumi.

Signaghit peetakse Kahheetia uuema aja turismi peamiseks sihtpunktiks pealiskaudsemale Euroopa külastajale. Linn renoveeriti turismiobjektiks jõudsalt alates 2005. aastast. See kõigest 2000 elanikuga linnake pidi saama Georgia turisminäoks Kahheetias. Alustati nö fassaadide linnast, vanade elukvartalite hoonetel restaureeriti ainult fassaadid. Tänaseks on aga enamus linnakesest saanud värske ja toimiva näo. Hooned eri tasanditel terrassidel, mida ühendavad kitsad tänavad loovadki turistidele meelepärase miljöö.

Peamiseks vaatamisväärsuseks on nn Väike Hiina Müür. Linnas ja selle ümbruses on säilinud Georgia kõige suurem ja tuntum kindlus oma müüridega. Kindluse kaljunõlvadel 4,5 km pikkuselt roomavatel müüridel on säilinud 28 valvetorni, kust avanevad lummavad vaated Alazani orule.

Külastasime ka Sighnaghi koduloomuuseumi, mis on kindlasti Georgia omasuguste seas üks parimaid ja kus leidub ka Niko Pirosmani (Pirosmanashvili) haruldaste maalide väljapanek.

Sighnaghist vaid 2 km kaugusel asub Püha Nino klooster. Bodbes asuva kloostri keskel asub Püha Georgi kirik, Sighnaghi piiskopkonna keskus. Sinna kõrvale ehitatakse ka püha Nino kirikut. Püha Nino, oli ristiusu kuulutajaks 4.sajandil kui Georgia teise riigina maailmas kuulutas selle riigiusuks. Nino haud asub hauakabelis ja on kristlaste jaoks üks tähtsamaid pühamuid Georgias.

6. PÄEV David Gareja kloostrikompleks

Sel päeval kulgeb meie retk läbi Sagarejo ja poolkõrbelise soolajärvedega Iori platoo David Gareja kloostrikompleksini, mille rajamine on seotud 6. sajandi alul Georgias tegutsenud "Süüria isadega" – ristiusku levitanud kolmeteistkümne mungaga. Vapustava ajalooga kloostrikompleksis kujunes ka oma kirjanduskoolkond. Tublimad ronijad saavad külastada ka mäeaheliku harjal asuvat unikaalset Udabino koobaskloostrit kristliku ja islami tsivilisatsiooni piiril. Ühe lühikese päeva jooksul jõuame näha viljakat subtroopikat, steppi ja poolkõrbe.

David Gareja kloostrikompleks on Georgia kultuuri- ja ajaloopärandi üheks uhkuseks. Kloostrite rajamine on seotud 6. sajandi alguses Georgias tegutsenud "Süüria isadega" – ristiusku levitanud 13. mungaga. Püha David pidas algul jutlusi Tbilisi lähistel ning siirdus siis praeguse Georgia ala kõige veevaesemasse piirkonda ja alustas kloostri rajamist Udabno mäeaheliku (kõrgeim punkt 878 m) põhjanõlvale. Oma tegevuse algul toitusid nad üksikutest taimedest ja põdrapiimast. Davidi palvete peale juhtus ime ja kloostri läheduses avanes allikas, ainus joogiveeallikas kogu piirkonnas. Allikat hakati kutsuma Davidi pisarateks. Pärast tema surma maeti ta Issanda Muutmise kirikusse ja tema kirst on kloostri suurim reliikvia.

Udabno koobaskloostrite võrgustik rajati 9. sajandil ja seal toimis eriline askees. Kõige helgem aeg kloostri elus oli 11.–13. sajandil. Udabno kloostril oli kogu selles kloostrite süsteemis eriline vaimne koht. Udabno mäe lõunakülg kuulub praegu Aserbaidžaanile. See piirkond Georgiast anti aseritele bolševike ajal talikarjamaadeks. Gruusia on korduvalt pakkunud territooriumide vahetust. Viimati teatasid aserid 2006. aastal ametlikult, et „territooriumide vahetusel pole kahe riigi suhetes kohta“.

7. PÄEV Telavi - Mtsheta – Ananuri - Tbilisi

Jätame maha koduseks saanud Kahheetia ja suundume lääne poole ajaloolisse Kharthlisse. Ajaloos on Kahheetia ja Kharthli olnud ka üks kuningriik. Meie teekond kulgeb üle maalilise ja elamusterohke Gombori aheliku. Jõuame Georgia iidsesse pealinna Mtshetasse, külastame Georgia ortodoksi kiriku patriarhaadi tähtsaimat katedraali Svetitshovelit, mis on olnud Georgia kuningate kroonimis- ja matmispaigaks läbi aegade. Svetitshovelis on mitmeid ristiusu väga olulisi pühasid reliikviaid nagu näiteks kitoon mida Jeesus kandis ristil jt.

Mtsheta on Georgia iidne pealinn enne Tbilisit. Mtshetas asub Georgia kiriku patriarhaadi tähtsaim katedraal, Svetitshoveli. Mtsheta esilekerkimist tingis asukoht Aragvi ja Kura jõgede ühinemiskohal ja oluliste kaubateede ääres. Esimese linnana Iga- Georgias ajaloolise Ibeeria aladel tekkiski Armazi ja teisena Mtsheta. 4. sajandil elas seal püha Nino ja just seal toimusid kõik Gruusia ristimisega seotud olulisemad sündmused. Juba 6. sajandil hakkas pealinn tasapisi Tbilisisse liikuma. 736. aastal tegid linna maatasa araablaste väesalgad eesotsas Mervanaga. 1930. aastatel rajasid bolševikud sinna HEJ, mis tõstis Kura ja Aragvi veetaset mitukümmend meetrit. Omaaegne linn kaljudel muutus külaks järve madalal kaldal.

Mtshetast liigume põhjapoole ja hakkame tõusma Kaukasuse peaahelikule mööda Georgia suurt sõjateed. See on ajalooline ja kõige tähtsam ühendustee üle Kaukasuse peaaheliku. Suurel sõjateel külastame Ananuri kindlust. Ananuri on üks Gruusia külastatumaid kohti. See on klassikaline paari kirikuga kindlus, millel on 11. sajandist pärit kaitsetorn. Ananuri kindlusekompleks asub Zhinvali türkiissinise veesilmaga veehoidla kallastel. Kindluses elasid omal ajal Aragvi hertsogid. Need hertsogid kuulusid mõjukasse feodaaldünastiasse, mis piirkonda 13. sajandist saadik valitses, kuni konkurendid selle kukutasid. Maa läks üle Kharthli-Kahheetia kuningale Irakli II-le. Kindlusest avanevad uhked vaated. Ananuri asub Tbilisist u 65 km kaugusel.

Õhtuks jõuame Tbilisisse, kus majutame end kuni reisi lõpuni hotelli.

8. PÄEV Tbilisi

Ennelõunal teeme Tbilisi vanalinnas jalgsi linnaekskursiooni. Pärastlõunal on igal ühel vaba voli tutvuda Georgia pealinnaga ja sisustada aega omal äranägemisel.

9. PÄEV Tbilisi – Riia - Tallinn

Väike puhkus hotellis ja varastel hommikutundidel asume teele lennujaama. Varajastel hommikutundidel startiv lend toob meid Riiga, kust hommikul alustame bussiga teekonda tagasi Tallinna.

Algab registreerimine. Oma osavõtusoovist palume teada anda e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Kindlasti lisada juurde ka oma telefoninumber, et saaksime Teiega ühendust võtta.

Palume kannatust, huvi sõidu vastu on väga suur. Alustame eelregistreerunutele vastamist neljapäeval, 14.06.

Lisainfo: tel. 5647 6297, Jaan Riis

 

Eelteade: uus retkede sari ajaloolase Andres Adamsoniga Venemaale

Vabandame, eelregistreerimine on lõppenud!

Hooajal 2018/2019 on Looduse Omnibussil kavas kolme- kuni neljapäevaste retkede sari koos ajaloolase Andres Adamsoniga Venemaale. 

Kavas on neli retke.

Esimene retk. Petseri, Irboska, Pihkva ja Mihhailovskoje

Kõik oleme ju koolipõlves seal käinud, väga palju on samaks jäänud, kuid väga palju ka muutunud. Peaasi – me ise oleme muutunud ja targemaks saanud. Reis viib meid läbi setode ja kunagiste Pihkva tšuudide, tänaste skobarite maa samuti Eestiga mitmel moel seotud Aleksandr Puškini kodumõisa. Muide, ka sellest vaid paari-kolmekümne versta kaugusel algasid tema eluajal veel ühe läänemeresoome rahvakillu, Kraasna maarahva külad. (2018 - alustame eelregistreerimist, vt altpoolt)

Teine retk. Peterburi ja Eesti, eestlased Peterburis

Lisaks tavapärastele vaatamisväärsustele pöörame suuremat tähelepanu just sellele teemale. Kui Vene võimu alla langemine eestlastele kolmesaja aasta eest üldse midagi head kaasa tõi, siis oli selleks impeeriumi uue pealinna, maailmalinna Peterburi lähedus. See käivitas majandusliku ja kultuuriarengu, tänu millele oleme täna need, kes oleme. Peterburi oli veel pisut enam kui sajandi eest Tallinna järel ja Tartu ees suuruselt teine eesti linn maailmas, kõrgema hariduse ja karjäärivõimaluste seisukohast aga esimene. Kas näiteks teate, et kõigile tuntud metallskulptuurid kunagisel Singeri ärihoonel (hilisem Dom Knigi) ja Jelissejevi kaubamajal on loonud Amandus Adamson? Muidugi käime ka Jaani kirikus. (2018)

Kolmas retk. Ebatavaline Karjala

Mitte tavapärane Ida- (ehk Aunuse- ja Viena-) ega isegi Tveri-, vaid vana Soome Karjala mõlemal pool Soome-Vene piiri. Endine Viiburi-Karjala. Eestlased (ega ka venelased) üldiselt ei tea ju tänini, et karjala rahva põhiosa ei elanud ega ela Venemaal, vaid Soomes. Karjala jagati juba 13.–14. sajandil Rootsi ja Novgorodi vahel nii, et karjalaste tuumikala jäi esimesele. Soomes on neid mõnede meelest tänini pool miljonit, kuid Teise maailmasõja tulemusena laialipihustatuina üle kogu maa ja sealne keelepõhine rahvastikustatistika ei erista neid soomlastest. Külastame nende kunagist pealinna Viiburit ja nüüdset Põhja-Karjala maakonna pealinna Joensuud, põikame läbi ka Peterburist ja Peterhofist. (2019)

Neljas retk. Isand Suur-Novgorod, Pihkva ja Vana-Vene riikluse tekkealad

Ajaloopõhine reis, mis aitab paremini mõista mitte ainult möödanikku, vaid ka tänaste suurvenelaste mentaliteeti ja mõtteilma. (2019)

Alustame eelregistreerimist esimesele retkele - Petseri, Irboska, Pihkva ja Mihhailovskoje, mis toimub 28.09.2018 - 30.09.2018.

Oma osavõtusoovist palume teada anda e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Kindlasti lisada juurde ka oma nimi ja telefoninumber, et saaksime teiega ühendust võtta. 

Ühtlasi andke teada, kas soovite osaleda sarja teistel sõitudel. Sarja järgmiste retkede toimumisajad on veel täpsustamisel.

Lisainfo: tel. 5647 6297, Jaan Riis

 

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Looduse Omnibussi listide haldamise lehekülg

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.