Avaleht

Kolmepäevane retk Toomas Kümmeli ja Olev Abneriga Leedu suurde kevadesse

10.05.2024 - 06:30

Reede 10. mai 2024 - pühapäev 12.mai 2024

Sõidame Leetu sirelite ja õunapuude õitsemise aegu.

Seekord kasutame Leedu sõiduks tavapärasest erinevat marsruuti, läbi Tartu, Alūksne ja Latgale.

Latgale on ajaloolises ja kultuurilises mõttes olnud ka Leedu kultuuriruumi eelpost. Latgale eristub kõigist teistest Läti ajaloolistest piirkondadest ikka veel laialdaselt kasutatava murdekeele ja katoliiklusega. Sellel on ajaloolised põhjused.

Muinasaegne latgalite asuala jäi liivlaste ja seelide aladest itta, ulatudes Velikaja jõeni. Tänapäevane Latgale hõlmab Vana-Liivimaa  Aiviekste-Pededze ja Väina (Daugava) jõest idas asuva ala, mis pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi Rzeczpospolita koosseisu nn Poola Liivimaana. Esimese Poola jagamise ajal sattus Latgale Vene impeeriumi võimu alla, esialgu Pihkva ning hiljem Valgevene ja Vitebski kubermangu koosseisus. Latgale oli kuni Läti iseseisvuseni võrreldes teiste ajalooliste aladega mahajäänud piirkond. 1920. aastal vabastasid Läti ja Poola armee Latgale ja see sai taas Läti Vabariigi osaks.

Teel külastame Läti katoliiklaste vaimset keskust Aglonas. Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku basiilika on ehitatud hilisbarokkstiilis ning seda kaunistavad kaks umbes 60 meetri kõrgust torni. 1699. aastal asutasid Vilniusest pärit dominiiklased Aglonasse kloostri. Varasema puukiriku kohale 1768–1789 rajatud Aglona basiilika muutus Läti ühek olulisimaks katoliku kirikuks. 1980. aastal andis paavst Johannes Paulus II kirikule staatuse Basilica minoris. 1993. aastal külastas paavst Aglonat ja pidas seal missa, millel osales 200 000 inimest. Kirikut külastavad igal aastal tuhanded palverändurid kogu maailmast.

Lõunat sööme seal lähedal Aglona leivamuuseumis, kus meid ootavad ekskursioon ja rikkalik laud. Laud on kaetud latgalite rahvustoitudega, mis on saanud olulisi mõjutusi Poola ja Leedu köögist.

Õhtuks jõuame Vilniusesse, kuhu jääme kaheks päevaks öömajale.

Retke teine päev on Vilniuse päralt. Hommikupooliku sõidame kõigi soovijatega Gariūnai turule. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Gariūnai turg on avatud igal nädalavahetusel ja sealt saab osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni.

Külastame Baltimaade vanima ülikooli, Vilniuse ülikooli, botaanikaaeda, et nautida kevadist õiteilu. Botaanikaaeda ja Vilniuse ajaloolisi parke tutvustab Olev Abner.

Seejärel teeme ühiskülastuse Leedu pealinna keskpunktis katedraali väljakul asuvas Leedu suurvürstide palees asuvasse rahvusmuuseumi. See eeskujulikult restaureeritud ja suurepäraselt eksponeeritud muuseum esitab meile ajaloolise residentsi funktsioone kajastavaid püsiekspositsioone, suurvürstide palee ajaloolist ja arhitektuurilist arengut, taastatud ajaloolisi esindusinterjööre, valitsejate varakambrit ja riigikassat.

Kohaliku asjatundjaga teeme ekskursiooni Vilniuse vanalinnas, et vaadata olulisemaid arhitektuuri-, kultuuri- ja ajaloomälestisi. Samuti käime Vilniuse kõige omapärasema miljööga Užupise linnaosas – nn Užupise Vabariigis. See on vabadust ja isetegemist väärtustava vabakonna asum, boheemlaste ja kunstnike isikupärane keskkonda.

Lisaks kohalikule asjatundjale kohtume ka eestlasest geograafiga, kes elab Vilniuses. Teeme ka temaga jalutuskäigu linna põnevamatesse paikadesse.

Õhtul saavad kõik juba iseseisvalt nautida Vilniuses ja vanalinnas seda, mis kellegile kõige enam meeldib ja imponeerib.

Kolmandal päeval alustame tagasiteed koju. Teekonnal külastame esmalt Anykščiai regionaalpargis rada puude latvade kohal. Jalutusrada Anikšiai hiie kohal asub 20 meetri kõrgusel. Raja lõpus asub vaateplatvorm, kust avaneb meeliköitev panoraam metsale ja Šventoji jõele.

Järgmisena külastame Leedu kirdeosas asuvat Aukštaitija rahvusparki. See on Leedu vanim ja tuntuim rahvuspark, mis tähistab sel aastal oma asutamise 50. aastapäeva. Baltimaades on 1974. aastal avatud Aukštaitija rahvuspark Eesti Lahemaa ja Läti Koiva rahvusparkide järel vanuselt kolmas. Aukštaitija rahvuspargi ala on eriti rikas järved poolest. Ladakalnise mäelt (175m) avanevad ilusa ilmaga hingematvad vaated, näha on kuute järve ning seda paika kutsutakse kohalikuks Veneetsiaks.

Ületades Latgales Leedu – Läti piiri sõidame läbi Daugavpilsi linna, et teha söögipeatus. Daugavpilsis on alguse saanud Liivi ordu asutatud Vana-Väina ordulinnusest. Linnast on läbi käinud leedulased, poolakad, rootslased, venelased ja sakslased. Märkimisväärne kultuuriajalooline vaatamisväärsus on Daugavpilsi kindlus. Kirikumäel on üksteise kõrval neli jumalakoda, mis kõik esindavad erinevat konfessiooni.

Pärast seda jätkame tagasiteed koju. Kodutee kulgeb jälle läbi Tartu.

Retke juhivad ajakirjanik ja geograaf Toomas Kümmel ja botaanikaaedade, parkide ja puude hea tundja dendroloog Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel 10.mail.
2024  kell 6.30  Tagasi Tallinnas pühapäeval 12.mail. 2024  kell 23.00

 

Võimalik on reisiga liituda ka Tartust!

Sõidu hind 245 eurot. Hinnas bussisõit, ööbimine hotellis koos hommikusöökidega, lõuna koos ekskursiooniga Aglonas, Vilniuse botaanikaaia piletid, ekskursioonid linnas giididega.
Lisatasu eest jalutusrada Anikšiai hiie kohal, muuseumipiletid.

Kaasa pass või ID kaart.
Palun teha ka tervisekindlustused.

Saadame kinnituse ja arve.
Arved palume tasuda tähtajaks

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

 

Teated

Päevakorral:

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.