Kuldvihmal on rohkesti õisikuid

Nädala esimene päev oli veel südasuviselt soe – ööpäeva keskmine õhutemperatuur 17,4 °C, päevane õhutemperatuur tõusis ligi 22 kraadini.

Edasi ilm jahenes, hakkas sadama ja külmatunnet süvendas tugev tuul. Teisipäevast neljapäevani ulatusid maksimaalsed tuuleiilid siin kandis 15...17 m/s, mis murdis oksi, sasis tihedat ja kõrgeks kasvanud heina, vajutas talirüpsipõllul taimed kaldu ja madalamaks.

Kodu uksest välja astudes ei tea Me kunagi mitut varblast oksal näeme või kas üldsegi kuuleme ööbikut põõsastiku vahel laksutamas, aga sügaval sisimas on Meil alati soov, kui sattume mõnele metsa teele sõitma ,et võiksime kohata karu. Kuid olgem ausad isegi Eesti karude kasvava populatsiooni juures on pea võimatu karusid kohata. Põhjus on väga lihtne, karud teadlikult väldivad inimestega kontakte ja on harvad juhused ,kui karu pole suutnud inimest välja peilida ja sellistel harvadel juhtudel on võimalik karudega kokku saada.

Naeriliblikas         Pieris napi

Väike-kapsaliblikas          Pieris rapae

Suur-kapsaliblika emasliblikas

Suur-kapsaliblikas       Pieris brassicae

Väike-kapsaliblikas      Pieris rapae

Kaameraga rasvatihase pesapakus saab just praegu poegade koorumist vaadata. On üllatav, et pojad kooruvad juba täna, kuna viimase, kaheksanda muna munes rasvatihane sellesse pessa alles 16. juunil. Tavapäraste arvutuste põhjal oleks võinud eeldada, et pojad hakkavad kooruma alles 28. juunil (loe siit: Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?).

Läti linnuvaatlejad teatasid Linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi. Täna, jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.

Kuskil päris Tallinna lähedal, linnalähedases mereäärses kõrghaljastatud vanas suvilarajoonis, on suur-kirjurähni pesa. Sellel kevadel õnnestus rähniemal üles kasvatada vaid üks poeg; parematel aastatel võib neid olla isegi viis kuni seitse.

Millised tavad metsas vanasti olid? Mis metsas kevadel tehti?

Eesti metsaga on seotud mitu ajalist taset. Kui meil räägitakse praegu vanarahva kommetest, siis see oleks ligikaudu see aeg, mis lõppes enamvähem 19. sajandi lõpu kolmandikus ja kestis tükati mõnel pool ka kauem. Kui nüüd rääkida varasemast, tinglikult öeldes etnograafilisest ajast.

Miks sa selle piiri sinna sead?

Jaanipäeva paiku on linnuhääli veel mets täis, kuigi juba vähem sellest ajast, kui nad siia kevadel saabusid. Kui aga sõita Noarootsi, pöörata Pürksis peaaegu tagasi mandri poole ja mööduda Lyckholmi mõisast kuni lõpeb asfalt, jõuab südasuvisesse linnuparadiisi, mis on Jaanipäeva paiku endiselt lärmakas.

Jaanipäevaks on suurem osa pisematest lindudest juba pesadest väljas. Juba ligi kuu on aias õuemurus hüpanud udusuletutiga rästapoegi, kelle kaitsmiseks vanemad suure raginaga kohale lendavad. Kuldnokapojad on koondunud suurtesse kärarikastesse lasteaedadesse, nende sünnipesakastidesse on elama asunud nüüd juba piiritajad, kes vahel murule kukuvad ja oma pikkade tiibadega enam lendu ei saa. Need ei ole pojad, nad tuleb lihtsalt õhku visata ja lendu aidata.

Nõnda lahkus viimane noorlind

Jaanimardikas          Lampyris noctiluca

Sellel veidi maagilisel ööl oleme teadlikult otsinud „jaaniusse“, osad meist kindlasti ka „sõnajala õit“. Kes jaanitule seltskonnast esimesena helendava jaaniussi leidvat, sel aasta jagu õnne nautida.

Harilik kellukas           Campanula patula

Võib uskuda, et soosse minnakse enamasti valminud marjade aegu, varemalt ehk juuli lõpus rabamurakaid korjama või septembris-oktoobris jõhvikale.

Murakamarjulisele jääbki mulje, et soo on üks väga vaikne koht ja ei näe ega kuule pea ühtki hingelist. Siis on tõesti vaikne aeg.

Millisena paistab soo välja suvise pööripäeva paiku, teavad need, kes on sinna sel ajal läinud.

Jaaniajal on pesitsemine aedades täies hoos. Linnulaulu jääb aga iga päevaga aina vähemaks, sest näljaste poegade kõrvalt ei jää selleks eriti aega. Pärast pesitsuskohast lahkumist pole ju ka territooriumi, mida teistele kuulutada.

Kuna jaaniajal oleme ka meie öösiti aktiivsemad, siis mängib see meile kätte mugava võimaluse kuulda mitmeid öölaulikuid. Seda enam, et kui mullu samal ajal laulsid öölinnud juba loiult, siis tänavu on öölaulikud hilise saabumise tõttu alles päris aktiivsed.

See silmapaistev männijändrik elab Pärnumaal Tõstamaa-kandis Tõlli külas samanimelise talu juures künkal.

Erakordselt pahkliku jämeda tüve ja laiuva dekoratiivse võraga põlispuu meenutab kõige rohkem mände Günther Reindorffi kuulsalt joonistuselt "Sibeliuse Finlandia", millel kujutatud puud kasvavad aga tegelikult hoopistükkis Eesti ja Soome vahel asuval, Venemaale kuuluval Suursaarel.

Harilik härjasilm         Leucanthemum vulgare

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Sünnipäevaliste varahommik

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kurepojad koorusid 21, 22 ja 23 mail.

Tänasest tähistatame kuu vanuseks saanud ja saavaid ilmakodanikke Karula metsadest.

Pojad on kenasti toidetud, aga vajavad juba paar nädalat mõlema vanalinnu toiduhankimist.