Sellist silmavaadet oleme me õhtusel ajal näinud korduvalt – rebane teeb oma ringkäiku.

Suur-kirjurähnide kurvastuseks oli hommikuks teravilja rasvapall kase tüvelt kadunud. Rebane on julgeks läinud, kuid kahjuks vaatajatele kaadrisse ei jäänud.

Hallrästas       Turdus pilaris

ka minu isa oli terve elu metsamees ja armastas metsades hulkuda ja viis ka meid metsa. marjule põhiliselt. teadis kohti. ise ta seal rohkem hulkus. rääkis, kui tore on ära eksida. et mets läheb siis ilusaks. 

ei usu ka mina metsameeste vandenõud. eks raiutud on alati. ja eelmises vabariigis raiuti kõvasti. ja kunagi tehti põllumaid ja alet.

ma poleks vastu, kui eesti oleks reservaat nagu lahemaa, aga ega seda ka lihtne ära majandada ole. 

Jõgeva Piiri pargi rohetav aas

Möödunud nädala ilmastik talve ei meenutanud.

Lund ei sadanud ja lumikatet ei olnud. Külmakraade esines õhus ainult laupäeva öösel, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva idaservas asuvas ilmajaamas -1,0 °C.

Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem.

Urvalind         Carduelis flammea

Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.

Kodukakk      Strix aluco

Huvilistele teadmiseks, et tunnike enne keskööd on kuulda isaslindude territooiumihüüdusid. Vaiksete ilmadega või ka varem. Linde võib kuulda ka varahommikuti, umbes tunni või pooleteise jagu enne päikesetõusu.

Musträhn ehk rahvakeeli nõgikikas     Dryocopus martius

"Tõde ja õigus" filmi treilerist.

Aastavahetusel, kui Tõe ja õiguse film teleekraanile jõudis, siis hakkas mulle kõige enam silma pidev vaidlemine. Mitte raske töö ja koha loomine ja elu mõtte otsimine, vaid just see tõe ja õiguse tagaajamine. Igavene vaidlus piiride üle, kes kelle maal on. Olgu ükskõik kui väike see maatükk, mille peal elatakse.

Kas 100 aastat hiljem on midagi muutunud? Kui linnainimene ostab maale maakodu ja sõidab oma autoga uude paika kohale nagu Andres ja Krõõt, siis kas miskit on tänapäeval teisiti?

Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta  juulikuine (põuaaegne) külv

Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.

Lehtkapsas

Lumevaene talv ei lase huntidest palju aimu saada, vaid harvadel kordadel on
võimalust veidi pikemalt nende tegemistele pilku heita. Novembri lõpus korraks
maha tulnud lumi näitas keset Järva ohjamisala nelja hundi liikumist. Juttu on olnud
kaheksasest karjast.

Kanakull pesal

Kanakull      Accipiter gentilis

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi

Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu. 

Looduskalendri lugejale pole põhjust Fredi maailma mõtestusi tutvustada, aga homsest saab meie kinodes seda veidi üle tunnist filmi vaadata.

Kinoelamust.

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.

Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo