Rohetäpik          Argynnis paphia

Tänavune liblikasuvi on nagu ta on, üksikuid rohetäpikuid oli näha kuu aega tagasi, aga nädalavahetuse lõpu kena suveilmaga kohtas neid hulgaliselt.

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Kaberneeme-Ihasalu teekond on kohati tõkestatud eramaadega. See ongi näidismaastik kallasrajal, kus põrkuvad kohalike rahuliku elamise soovid ja rändajate tahe otse läbi pääseda.

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks.

Piiri pargi laialehise neiuvaiba kasvukohtades loendati 1120 vart

Südasuvine soojus jätkus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...20 kraadini.

Nädala algus oli jahe ja päevasooja mõõdeti esmaspäeval ainult 19 kraadi. Ilm oli siis pilves, tuuline ja iga natukese aja tagant tuli vihma, kuid ööpäevaseks sajuhulgaks kogunes ainult 4 mm.

Pesale on ööbima jäänud kaks kurepoega…

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Esimesena seiklema läinud kurepoega pole me enam kolmel päeval näinud. Tõenäoliselt on temal alanud iseseisev elu – kui nii siis soovime õnnestumisi.

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.

Laupäeval, 12. augustil toimus Estbirdingu ja Viron Lintuseura korraldamisel Lääne-Virumaal kahekümne kolmandat korda linnuralli Estonian Open. Rallil osales 18 võistkonda kokku 68 liikmega Eestist, Soomest, Lätist, Saksamaalt ja USA-st. Ralli võitis 151 vaadeldud liigiga Soome võistkond “Takaveto”. Teisele kohale tuli 142 liigiga Eesti võistkond “RC & Co” ning kolmanda koha saavutas 132 liigiga Läti võistkond “Himantopus himantopus”.

Perekond sirelased      Syrphidae

Augustis kohtame neid herilasesarnaseid mutukaid tihemini ning neid tõrjutakse sarnaselt herilastele - arvatakse sirelastel olevat samuti mürgiastel…

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Sinine paelöölane        Catocala fraxini

Augustiga algas meie tänavuse aasta liblika sinine paelöölane lennuaeg, mis kestab sügissoojade

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Video: LINK

Olen suveõhtuti jälginud metskitsede tegutsemist, aga alati käib sellega kaasas teadmine, et loodus on üks karm koht elamiseks…

Viie hektarilisel põllul käib söömas parimatel päevadel kuni neli metskitse ja sokk. Igaühel oma nurgake, kuid siiani pole kitsed kaasa võtnud tänavusi tallesid.

Ootame täna ööseks enamalt jaolt vähese pivisusega ilma, aga homme ennustavad meteoroloogid öösel vihma – seega parim päev perseiidide jälgimiseks tundub luhta minevat.

Vaatlemist segab ereda valgusega vanakuu, mis ilmub taevasse kella 23 ajal. Seega jääb võrreldes möödunud aastaga perseiidide nähtavaus poole nõrgemaks, siis võis märgata tunnis kuni paarsada meteoori.

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmub ööhäältega heliplaat. See annab kuulajale võimaluse süüvida öiste helide maailma ja päevatöö viivuks unustada.

Nädalavahetusel, 12.–13. augustil tutvustatakse Tallinna botaanikaaias ravim- ja mürktaimi: uudistada saab näitust, kuulata Ain Raali loengut ja osaleda töötoas.

Käsmu on idülliline kaptenite küla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele. 

Käsmu matkarada, mis allpool kaardile on kantud, erineb küll veidi RMK Käsmu matkarajast, kuid kulgeb selle erinevaid osi pidi. See tee pole väga pikk - alla 10 km, on vaheldusrikas - minnes kulged mööda metsateed ilusa männimetsa all rändrahnudest mööda ja poolel teel jõuad Palganeeme tippu, kus asus endine piirivalve-ehitis. 

Läänemaal Haversi rannas veebikaamera vahendusel vaadeldavate kahlajate tutvustamist jätkame tüllidega. Eestis pesitseb kahte liiki tülle – liivatüll ja väiketüll.

Möödunud nädalavahetuse tugevad läänekaaretuuled põhjustasid mereveetaseme kiire tõusu ja laupäeva hommikuks loksuski meri kaamerast juba loetud sentimeetrite kaugusel, pühapäevaks oli seal juba parajalt sügav karvane meri.

Enne kaamera teisaldamist võis kurvitsaliste tegemisi jälgida otse objektiivi all ja oli hea võimalus linnuliike ka määrata. Kahlajaliikide määramine nende sarnasuse tõttu on muidugi keerukas ettevõtmine isegi kogenud linnuhuvilisele.