Kolme aastasel põdrapullil on sarved veel osaliselt kaetud veresoonterikka nahaga, aga pulmlemise ajaks, mis varsti algamas hõõrutakse sügelev nahk maha

Põder        Alces alces

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.

Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Augustikuu tõi karude ellu teatavad muutused sest tuleb hakata ette valmistuma talveks.

Leinaliblikas       Nymphalis antiopa

Mõne nädala jagu on leinaliblikate uut, tume punakaspruunilt sametiste tiibadega isendeid lendlemas kohatud. Nad on levinud laialt, kuid  pole kunagi ega kusagil eriti arvukad.

Laupäeval õppisid enam kui 500 huvilist tundma Alutaguse loodust ja kultuurilugu ning tähistasid Eesti looduse päeva

Eesti looduse päev avati pidulikult Eesti noorima rahvuspargi südames Iisakus, kus kokkutulnuid tervitasid keskkonnaminister Rene Kokk ning Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Alutaguse tähtsusest ja tähendusest rääkisid Vootele Hansen, Mall Hiiemäe, Anne Nurgamaa, Taavi Pae, Vahur Sepp ja Eesti Looduskaitse Seltsi uus esimees Toomas Tiivel.

Laule ja tervitusi Eesti vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt tõi Jaan Tätte.

Harilik soolikarohi         Tanacetum vulgare

Meie mererannikutel, aga samuti kuivadel teede veertel või põlluservi ilmestavad soolikarohu kogumid.

Pilliroog alustas õitsemist

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 13...18 kraadi piires, olles nädala keskpaigas kuni kaks kraadi normist jahedam ja nädala lõpus kahe kraadi võrra soojem.

Kõige soojem oli ilm laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 24...25 kraadini.

Vihma sadas kuni neljapäevani, kokku nelja päevaga veidi üle 10 mm. Aegajalt oli kuulda müristamist.

Põldudel jätkus viljakoristus, mida nädala esimesel päeval takistasid vihmahood.

Raske „kalade kahurvägi“ pole veel teele asunud, vaid jõuab Keila jõe suudmesse ehk varemalt kuu aja pärast. Varem või hiljem - ilmast ja veeoludest sõltuvalt, jõuavad kalakaamera ette väga suured koelmutele siirduvad lõhed ja meriforellid ning võibolla korraga kümnete kaupa jõesilme, kes hakkavad varsti jõkke kogunema, et olla varakult valmis kevadiseks kudemiseks.

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Tallinna Botaanikaaias tutvustatakse taluaia taimi

20. augustil korraldab Tallinna Botaanikaaed seminari „Eesti talulillede päev”, kus räägitakse, kuidas meie koduaiad on kujunenud, kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled, milliseid taimi kasvatati ja millised on siiamaani alles.

„Eesti talulillede päeva“ ettekanded:

12.00–13.00 „Kuidas talupere endale aia sai” – Anneli Banner, Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator

13.00–15.00 „Mis kasvas vanaema aias. Millised põlised taluaia taimed on siiamaani alles” – Tiia Trolla, Vanaema Aed OÜ

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Alanud veelinnujahi hooajaga seoses tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

Keskkonnainspektsioon suunab ka enam tähelepanu linnujahi järelevalvele ning kontrollib valvetelefonile 1313 laekuvaid kaebusi.

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

Laura Kiiroja räägib saates

… ja nii mindigi

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Noorlind Aru lahkus täna pesalt, tõenäoliselt rändele, seda üheksakümne kolmandal pesaelu päeval.

Eile jäi noorlind isaslind Karli poolt toitmata, usutavalt on temagi rändele siirdunud.

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Mind ikka ja aina üllatab meie ametnike saamatus. Õigemini küll mitte saamatus, vaid teovõimetus.

Eraelus on nad kõik toredad ja naksid inimesed, aga äkki, kui kontorilaua taha istuvad, siis muutuvad saamatuteks monstrumiteks ja hakkavad välja mõtlema eeskirju, miks midagi teha ei saa või ei tohi. Selmet otsida lahendusi. See on omadus, mida õpetajad ja lapsevanemad lastes kooliajal kõige enam välja juurida püüavad ja siis äkki tööpõlves, nagu mälestuste mullast, välja vupsab.

Tänavune suvi on kummaline, kiire põlemise suvi. Mu maamaja aia taga on põlemist lõpetamas põdrakanepi küünal. Öeldakse, et kui viimasest lillast õietutist saab karvane viljasulg, siis on suvi läbi ja lastel aeg kooli minna.

Aga hoopis kummaline asi tabas mind siis, kui oma ainsa mesitaru lahti tegin, mesilastelt meekärjed välja lunisin ja need lahtikaanetatuna meevurri panin.

Laupäeval tähistatakse Eesti looduse päeva Eesti noorimas Alutaguse rahvuspargis, pidulik avamine algab Iisaku lauluväljakul kell 12

Sel laupäeval kutsuvad Eesti Looduskaitse Selts, Looduse Omnibuss ja Keskkonnaministeerium kõiki loodusesõpru üheskoos tähistama Eesti looduse päeva, mille pidulik avamine toimub Eesti noorima - Alutaguse rahvuspargi südames Iisaku lauluväljakul laupäeval, 17. augustil kell 12.

Laupäeval tähistatakse Eesti looduse päeva Eesti noorimas Alutaguse rahvuspargis, pidulik avamine algab Iisaku lauluväljakul kell 12

Sel laupäeval kutsuvad Eesti Looduskaitse Selts, Looduse Omnibuss ja Keskkonnaministeerium kõiki loodusesõpru üheskoos tähistama Eesti looduse päeva, mille pidulik avamine toimub Eesti noorima - Alutaguse rahvuspargi südames Iisaku lauluväljakul laupäeval, 17. augustil kell 12.