Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Luigeseltsinguid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Kühmnokk-luikedel kestab sulgimine pikalt, luigesulgi leiame nii rannalt, kui märkame veepinnal ujumas ja sarnaseid sulgimise tunnuseid näeme veel augustikuus.

Eelmisel nädala näitasime Antsla koolilaste rajakaamerasse jäänud haruldast videot hundist, mida nüüd kommenteerib hunditeadlane Laura Kiiroja:

Varahommik, kell veerand viis

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Aeg lendab, tänaseks on kõik kotkapojad saanud kuu vanuseks.

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Värskes teabelehes Tiirutaja on juttu lindude nakkustest ja uurimisest

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.

Keskkonnaamet palub põllumeestel olla heinatöödel tähelepanelik ning arvestada rohumaadel elavate loomadega.

Alanud on igasuvine heinategu. Samal ajal on paljudel rohumaadega seotud loomadel poegade kasvamise aeg. „Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt lahku. Selline tegutsemisviis annab lindudele-loomadele võimaluse masinate eest taanduda ning säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Põualiblikas       Aporia crataegi

Jõgedes, ojades, kaevudes ja allikates vett veel jagub, aga taimedele, aia- ja põlluviljadele on põuaaeg kätte jõudnud.

Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.

Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.

Selleks, et kooruda täiskasvanud kiilideks, väljuvad kiilide vastsed sooja ilmaga veest. Korraga võib veest väljuda tuhandeid vastseid.

Kuna pärast koorumist esimese tunni jooksul on kiil lennuvõimetu ja püsib liikumatult veetaimel, on ta kerge saak ka sellisele linnuliigile, kes tavaliselt kiile ei püüa. Kui õgijate ja mitmete pistrike menüüs on kiilid üsna tavalised, siis väikeste värvuliste nokka satuvad nad harva.

Tiivaharjutused juba sujuvad kahekuusel Kellyl

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Kimalas-lottsuru      Hemaris fuciformis

Sirelite õitsemise aegu märgatakse sagedasti ka kimalas-lottsurude tegutsemist.

Pööripäev on käes, täna öösel on öö kõige lühem ja päev kõige pikem. Homme hommikul luuakse ka uus kuu, nii et üks väga väekas aeg on käes.

Eesti rahva jaoks on väe saamise koht sellistel aegadel saun ja päikese pööruspäeval saunas vihtlemine.

Ornitoloogiaühing palub igal looduses liikujal ja tegutsejal tutvuda linnuhuvilise meelespeaga ning antud soovitusi ka järgida.

Juhises on kirjas, kuidas linde vaadelda, pildistada ja rõngastada nii, et mitte seada ohtu nende heaolu. Samuti on juhises kirjeldatud põhitõdesid lindude toitmise, pesakastide ja linnujahi kohta ning muid olukordi, kus igaüks meist võib lindudega kokku puutuda.

Linnuhuviliste ja loodusfotograafide abiga kokku pandud meelespea eesmärk on vähendada võimalikku kahju lindudele ja loodusele, mis võib tulla eeskätt teadmatusest.

Metssiga     Sus scrofa

Rekord nr. 154

2016/2017 jahihooajal kütiti Muhu saarelt 1035 metssiga. Tegu on omalaadse seajahirekordiga pindalaühiku kohta (andmed pärinevad EJS-lt).

Valge-toonekurg       Ciconia ciconia   

Ornitoloogiaühing kutsub märkama ja teada andma valge-toonekure pesadest. Pesitsusandmed saab igaüks kirja panna veebirakendusse:

Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab Eesti Ornitoloogiaühing selles osas kõikide inimeste abi.

Kui juhtute vaatlema tuttpütti, hallpõsk-pütti, sarvikpütti või väikepütti, teate nende pesitsuskohta või olete märganud pesakonda, palun andke sellest teada e-posti teel: 

eoy@eoy.ee