Pööripäev jääb põhjapoolkeral alati 20. või 21. juunile.

Siis toimub nn päikeseseisak: Maa telg on sel ajal kõige enam Päikese poole kaldu ja päeva pikkus kestab 19. kuni 23. juunini 18 tundi 41 minutit. Päikesetõusu saame kena ilma korral imetlema hakata kella neljast alates. Ööd jagub vaid paari tunni jagu, kui hämaraajad välja arvata.

Muinaseestlastele oli suvine pööripäev ehk leedoaeg väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

Mul on viimastel aastatel olnud kombeks jaaniööl sõita mõnele pühale allikale, kus järgmiseks aastaks jõudu ja väge loitsida.

Head paigad selleks on Kuremäe allikas, Taevaskoja Emaläte, Merioon, Saula Siniallikas, Alatskivi Punane allikas, Allikukivi allikas. Kõik need, mille rõõmus vesi sulisedes laulu laulab või mille kohal ürgne liivakivi koopavõlv jaanipäeval oma varanduselaeka avab.

Sellel autosõidul saate enamasti kogeda ka seda, mida me enam ei mäleta, sest Nipernaadi viisi me mööda maad ei rända.

Mägralinnas on olnud loomaperede idülli ja eluohtlikku võitlust ning külalistena nähtud põtra, hirvi ja metskitsi. Üheksateistkümne uruavaga linnak peab ära mahutama vähemalt seitsme pojaga kährikupere ja kahe pojaga mägrapaari – kui on kõik kodus.

Ega me põhjalikult ei teagi, millised võivad olla mägrakünkkal mäkrade ja kährikute omavahelised suhted tegelikult. Juhtum, kuidas kaamera ees ründas kährik mägrapoega, pani arutlema karmide loodusseaduste üle ja kuidas saavad need kaks liiki kõrvuti ühes mägralinnas eluga hakkama.

Hetk varem enne „täistabamust“, aga süüdlane on tuvastatud

…ja kes ütleb, et kotkapoega pole toidetud?

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Karu trehvamine on suur asi. Mis sellest, et noor loom, kes nuuskimisega haistab videos võõrast lõhna, kuid kõigest hoolimata väärikalt taandub.

Harjutamine teeb meistriks

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Must toonekurgede pesaelu kestab juba 8. aprillist, kui keskpäeva paiku saabus esmakordselt pesale isaslind Karl, aga juba sama päeva õhtul saabus emaslind Kati, mis polegi nii tavapärane - üldjuhul saabuvad emaslinnud hiljem.

Isaslind Ivo saabub pesale toidupoolisega

Kalakotkas         Pandion haliaetus

Juba põuaajal koorunud kotkapojad teissuguseid, kui suviseid ilmasid peaaegu ei teagi, kuni eilse raju tuulega tormipäevani, aga sel ajal oli emaslind Irma korralikult poegi katmas:

Ka kõige linnastunum inimene otsib nüüd endale maal katusekambri või aidanurga, kus võrkkiiges kõlkudes läbi lugeda arvestatav hulk armastusromaane ning magada ja unelda, magada ja unelda... Kogu seda puhkusemõnu looritab uimastav ebajasmiinihõng, imalmagus pojengiaroom ja valge ristiku ainulaadne lõhn.

Mäger       Meles meles

Vaikselt käib mägralinnakus suvine elu koos tülihimuliste kährikutest allüürnikega.

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud. Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.

Rukkilill 

Nädal  algas  kuuma  päevaga  –  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  ligi  28  kraadini.  Põud  jätkus. 

Ristik  oli  esmaspäeval  tugevalt  närbunud,  suviteraviljadel  kolletusid  alumised  lehed.  Esmaspäeva  õhtupoole  läks  taevas  pilve  ja  müristas.  Alevik  sai  lühiajalise  vihmahoo,  mis  linna  õieti  ei  ulatunud.  Järgmisel  päeval  jätkus  vihma  kõikjale  lähikonda,  ööpäevaseks  sajusummaks  mõõdeti  Jõgeva  ümbruses  4-5  mm. 

Ma usun, et viimasel nädalal on teile, nii nagu mullegi, palju muret teinud mullamurelased. Pisikesed mustad sipelgad. Just mustadeks sipelgateks neid enamus inimesi kutsubki.

Punased sipelgad - nende tegelastega oleme tuttavad peenart rohides või vabaõhukontserditel maas istudes. Need tegelased hammustavad kambakesi, kui nende pesale istume ja siis kiheleb kogu hammustatud koht nagu oleks nõgesega vihutud.

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Varakevadel vaikselt saabunud hallhanede esimesi poegadega pesakondi nähti juba maikuu alul. Hallhaned elavad ja tegutsevad sel ajal pea märkamatult.

Foto (hetk EOÜ 2017. aasta suvepäevadest): Andres Kalamees

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi, külastatavuse ja sealsete vaatamisväärsuste kohta! Meil on selleks valminud uus kaardirakendus aadressil www.eoy.ee/linnutornid, kus igaüks saab täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Vahel, kui ma läbi Raadi pargi koju tulen, siis kostab järve pealt omapärast kriuksumist või plökitamist. Aegajalt pööran siis jalgteed mööda tulles pead, et ega keegi oma kriuksuval rattal ei plaani mulle otsasõitu.

Aga ei, tegelikult kuulub see hääl ühele vahvale linnule, keda mulle isa õpetas tundma vesikanana. Mingil ajal kui Eestimaale saabus suur linnunimede muutmise tuhin, siis pandi talle nimeks lauk. See nimi on õigupoolest küll laenatud teistelt baltlastelt.

Sel kevadel olen ma saanud mitmel korral liivakastis mängida. Õigemini küll õpetada lasteaiaõpetajatele, kuidas seal elulisi mänge mängida. Ja tuleb välja, et see on õpetlikum, kui mistahes jutt teles või raadios või ka kirjutavas meedias.

Video: LINK

Rein Marani autorifilm.

Rein Maran, Alo Lõhmuse kirja pandud raamatus „Ööbikut ei tohi petta“:

„Otsustasime filmi haarata ka nastiku ja vaskussi. Tükk aega mõtlesime, kas ja kui palju tuua sisse sisalikke. Üles võetud oli neid juba küll. Püüdsime muuta rästiku elamise ja olemise inimlikult tajutavaks, siduda teda Eestimaa kui säärasega. Mingil määral tuli see vist ka välja.

Rändajad on jõudnud oma pesitsuspaikadesse – kes kuhu – ja kaamerapildis asendunud vilgas sagimine rahuliku rütmiga – kiivitajate ja mustsaba-viglede hoiatushõiked ning lõokeste lõõritamise taustal taamal purjetavate kühmnokk-luikede ja kirjumirju lillevaibaga. Sekka rannaniitu hooldavate kaablikrattide elik veiste nõudlikud hüüded.

Kotkapoeg ja emaslind Suvi varahommikul isaslinnu ootel

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Kümmekonna päeva jagu on kotkapesa lagunenud. Hea seegi, et tugevad vihmad ja tõsisem torm kaamera juures toimumata jäi…