Kuuri küttepuude järele minek jääb äkki pooleli, sest aias vana õunapuu ladvas laulab leevike. Ettevaatlikult taandun maja nurga taha, panen puudekorvi maha ja tõttan tuppa. Sealt haaran 600-millimeetrise objektiiviga fotoaparaadi, käigu pealt viskan pilgu seadetele - paistab et klapivad. Ettevaatlikult  piilun nurga tagant. Leevike on alles. Tasa, väga tasa astun talle lähemale, manööverdan ennast valguse suhtes õige nurga alla ja leian puu okstes augu, kust lind kätte paistab. Nüüd kaamera päästik põhja.

Hilissügisest saadik on kalakaamera olnud eetris, forellide kudemisaeg algas ehk oluliselt varem, kuid kaua kestnud väga madala veeseisu tõttu sai kaamera vette tavapärasest hiljem, 22. novembril.

Hirvedel sarvede heitmine on alles ees, varematest aastatest teame, et ühel vägeval ja vanal hirvepullil pudenes sarv kõige varem eelviimasel veebruarikuu nädalal. 

Ornitoloogiaühing pakub lasteaedadele ja koolidele õppeprogramme ja õppepäevi, kus tutvustab linde, nende elupaikasid ja olulisust looduses.

Õppeprogramme ja tellija soovi järgi loodud õppepäevi tuleme tegema lasteaedadesse ja koolidesse üle Eesti. Tegevused toimuvad nii toas kui õues, juhendavad kogenud linnutundjad. Programmide tellimine on tasuline. Tutvu meie õppeprogrammidega.

Tere, Kevad!
2019

No ei saanud kuidagi teisiti, kui tegin eile visiidi kuulsasse kuklaste kuningriiki Kiidjärvel.

Laiaulatuslik metsaraie Kiidjärvel on lühikese ajaga matkajatele ja loodusesõpradele palju hingepiina valmistanud. Mulle ka. Olen seda meelt, et populaarsel matkarajal oleks andnud seda kõike korraldada palju tagasihoidlikumal viisil, arvestades nii matkajate soove kui ka kuklaste kaitseks tarvilikku. Puude langetamiseks olnuks sellises kohas mootorsaag mõistlikum vahend harvesterist.

Suur tänu sulle, et jagasid Eesti Ornitoloogiaühinguga oma vaatlusi! 

Tänu sulle purunesid suvise aialinnupäeviku viiendal tegevusaastal mitmed rekordid. Lisaks seni suurimale osalejate (959) ja aedade arvule (549), laekus sedapuhku ka kõige rohkem vaatlusi. 28 509 kirjet jagunesid järgnevalt:
- 16 170 lindude esmavaatlust,
- 2294 pesitsusvaatlust,
- 1497 muude selgroogsete vaatlust,
- 8115 taimede ja putukate fenovaatlust ning
- 433 tolmeldajate vaatlust, mis tegelikult peidab endas 1260 taimekülastuse kirjet.

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Juba jaanuarikuus muutus rähnide tegutsemine aktiivsemaks ja tähelepandavamaks. Ahto videol näeme valgeselja tegutsemist metsas ja Bea salvestusest lindu hoopis lähemalt.

Nii nagu loodusliku valiku toimel evolutsioneeruvad bioloogilised tunnused, muutub käitumise, oskuste ja tõekspidamiste edasikandumisel ning teisenemisel ka asurkonna kultuur. Kultuurinähtusi on loomariigis uuritud loomulikult inimestel, palju ka primaatidel ja delfiinidel, kuid lisaks ka lindudel.

Käes on aeg, kus ka kõige osavamad ilmaennustajad ei julge ilma ennustada. Sest ennustatud soojast kevadpäevast võib hetkega saada hange-tekis südatalv.

Lumikelluke (www.loodusemees.ee)

Asulates asuvatel linnutoidumajadel on sagedaseks külaliseks ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane; loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Kui põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, siis koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – kui koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun, siis isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.

Eile oli Tallinnas rekordsoe ehk keskpäeva järgi kaheksa soojakraadi, mujal Eestis vaid kraadi võrra vähem. Tänane ilm on juba viis soojakraadi madalam.

Senine „rekord“ 16. veebruarist oli kolm kraadi madalam ja pärineb 1925. aastast.

Linnusõbrad märkasid Läänepoolsetes maakondades nii lõokesi, kui kiivitajad. Saaremaal lisaks eelnimetatutele ka hallhanesid ja üksikut ristparti.

Talvist ilma jagub kindlasti veel pikalt ja ilmade muutudes pööravad varased eksikülalised noka lõuna suunas tagasi.

Selle aasta Eesti Laulu sümboolikas on oluline osa ka lindudel – aasta ühe enim tähelepanu saava muusikasündmuse tunnuseks on linde visualiseeriv tähestik. Kuigi lindudel on alati olnud roll nii religioonis, mütoloogias, rahvapärimuses, heraldikas, lippudel, logodel, uuris Linnuvaatleja Eesti Laulu tähestiku loojatelt, miks ja kuidas jõudsid just sellise visaalse lahenduseni nemad.

Vabariigi aastapäeva lähenedes hakkame loodusest otsima meie rahvusvärve. Enamasti just sel ajal värvib ilmataat maastiku tõesti armsalt sinimustvalgeks – soe päike kingib taevale erksinised toonid. Selles pimestavas valguses muutuvad metsamüürid võimsalt mustaks ja üle lageda ulatuv lumevalgus paneb kõigest sellest kokku meie uhke triibulipu lehvima.

Kaelushiir

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

Sulailmad kahandavad küll lumepaksust, aga talveaega jagub meile koos lumesadudega veel päris pikalt. Need kes oma koduhoovides linde söödavad märkavad sageli toidumajade alla siginenud pisikesi jälgi.

Ida-Virumaal on lund piisavalt

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas ja miks metsloomad koduaedadesse satuvad?

Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Sindi paisu seis praegu.

Sindi pais asub Pärnu jõel, 14 km kaugusel merest, olles sellega sisuliselt pudelikaelaks kogu Pärnu jõestiku vetevõrgule, mille kogupikkus on üle 3000 km. Pärnu jõestik on sama suure lõheliste taastootmispotentsiaaliga nagu kõik Eesti ülejäänud lõhejõed kokku. 2018. aasta oktoobrini oli kogu see potentsiaal sisuliselt kasutamata, sest Sindi pais takistas kalade rännet 90% kudealadest.