Kolmanda muna munes kuldnokk poo üksteist

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Esimest muna märkasime pesakastis 22. aprilli õhtul, teist 24. aprilli hommikul ja kolmandat 25. aprilli hommikupoolikul.

Mitmete haneliikide populatsioonid on viimastel aastakümnetel nii rändeteede kui ka talvitusalade põldudelt leitava ühe rikkalikuma toidu tõttu oluliselt kasvanud. Põllumeestele võib aga hanede põldudel toitumine tekitada märkimisväärset kahju (vt siit). Näiteks Hollandis talvitavad suur-laukhaned (Anser albifrons) põhjustavad aastas 2,5 – 4,5 miljoni euro eest kahju, mis teeb põllumehe jaoks ühe suur-laukhane hinnaks arvestuslikult 7 eurot.

Teine muna muneti täna hommikul…

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kella poole kümne paiku tundus, et kuldnoka emaslind muneb ja veerand tundi hiljem saime näha teist muna pesakastis.

Seansid toimuvad:

25. aprillil kell 14.20

26. aprillil kell 18.05

Rein Marani koguperefilm "Peetrike Laanetagusel": http://www.kino.ee/Event/4595/?dt=23.04.2018

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla   

Kolmkümmend seitse päeva haudumist külmas kevades, vahel suisa lumehanges.

Kotkapoeg koorus 18. märtsil munetud esimesest munast. Haudumisajast võime järeldada, et 5. aprillil purunenud muna oli 21. märtsil munetud.

Kirgaslill 

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 5,5...12,0  °C piires. Temperatuurirežiim püsis kuni pühapäevani normist  kõrgemana. 

Kõige soojem oli il  esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis  21,2 °C. Kõige jahedamaks osutus neljapäeva ja reede vaheline öö, kui minimaalne temperatuur langes õhus 0,5  °C, maapinna lähedal  -2,1  °C. Külmale ööle järgnes soe päev  –  reede päeval mõõdeti sooja ligi 19 °C.

Väikeluiged

Langeva arvukusega väikeluikede kaitseks ja arvukuse tõstmiseks tuleb säilitada liigile toitumiseks sobivaid merelahtesid, -rannikuid ja luhtasid ning tagada lindudele rändepeatuse aegne rahu.

Ehki väikeluiged pesitsevad tundras, kuid edukaks paljunemiseks on väga oluline lindude talvitus- ja rändeaegne toitumus.

Rahvusloomaks kuulutati hunt

Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."
 

Kotkapoeg on munahambaga koore sisse augud nakitsenud ja häälitseb…

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

Vaatame ajas tagasi ja teeme emaslind Suvi ja isaslind Sulevi seni pesal toimunust lühikese ülevaate.

Tere head sookurehuvilised!

Viimastel päevadel on meil saatjaga märgistatud sookurgede kevadrändes toimunud mitmeid uusi arenguid.

Aprillilõpu linnud hakkavad pärale jõudma.

Eile, 22. aprillil Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et rasvatihased on munemisega alustanud. Kolmekümnes läbi vaadatud pesakastis olid pooltes valmis pesad ning ühte neist oli täna munetud ka esimene muna.

Rasvatihasel esimene muna pesas. 22.04.2018 Vana-Kuuste, Tartumaa. / foto: Margus Ots

Ka sel kevadel jätkame koos Tallinna Keskkonnaametiga linnulauluhommikuid Tallinna kooliõpilastele.

Kooli lähemas ümbruses leidub arvukalt erinevaid linnuliike, milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulaulutunnid toimuvad:

24.04, 26.04, 27.04, 3.05, 4.05, 8.05, 9.05, 10.05, 15.05 ja 16.05.

Osavõtt tasuta. Eelregistreerimine:

info@loodusring.ee

607 0045

Hooaja viimane loodusõhtu on sündmusterohke. Vaatame eesti loodusfilmi grand old man´i Rein Marani äsja valminud loodusteemalist koguperefilmi „Peetrike Laanetagusel“.

See on lugu väikese inimese looduse avastamise retkedest ja ümbritseva elurikkuse esmastest märkamistest. Peetrike on vaatajale justkui teejuht elust pulbitseva keskkonna juurde  ̶  kõige avaramast ja üldisemast vaatest kuni kõige peenemate detailideni, kõige suurematest olevustest kõige väiksemateni.

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokad on oma pesapaigale truud ja põhjusega sest häid pesitsuskohti inimeste läheduses küll leidub, aga pesakaste jääb ikkagi väheks.

Rasvatihaste aastal tegutsesid pesakastis tihased, talvel suurendas suur-kirjurähn pesaava, mis sobib möödunud aastast hästi kuldnokkadele.

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Päike tõuseb Lõuna-Eestis juba kolmveerand kuus. Oma paar tundi enne päikesetõusu hakkavad kuked häält tegema, aga seda puudel, kus ööbiti.

Kui metsisekanad mängumaale saabuvad tuleb maapinnale esimene kukk ning varsti ka teised mängulised.

Emaslind Kati lahkus pesalt ja Karl jäi mune soojendama….

Must-toonekurg         Ciconia nigra