Avaleht | Uudisvoogude koguja | Allikad

Looduskalendri uudised

Uuendatud: 1 tund 26 minutit tagasi

Kurgjal toimunud metsaraide RMK poolne vastulause

9 tundi 45 minutit tagasi

Kanakull pesal

 

Kanakull      Accipiter gentilis

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXII osa

11 tundi 47 minutit tagasi

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Tartumaa looduslaboratoorium

12 tundi 48 minutit tagasi

Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi

Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu. 

"Olemise ilu" film Fred Jüssi maailmast

16. Jaanuar 2020 - 14:14

Looduskalendri lugejale pole põhjust Fredi maailma mõtestusi tutvustada, aga homsest saab meie kinodes seda veidi üle tunnist filmi vaadata.

Kinoelamust.

Aasta linnu talvised vaatlused

16. Jaanuar 2020 - 12:12

 

Tuttpütt       Podiceps cristatus

 

Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.

Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu

16. Jaanuar 2020 - 10:10

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Kurgja lageraiega kahjustati kanakulli pesametsa

15. Jaanuar 2020 - 16:16

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Talvituvatest veelindudest - karbas

15. Jaanuar 2020 - 13:27

 

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

 

Kitsedest ja sokkudest

15. Jaanuar 2020 - 13:25

Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved

 

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

 

2. NÄDAL 6.2.2020.- 12.1.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

14. Jaanuar 2020 - 12:12

Lumine esmaspäev

Nädala algus oli talvine. Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maad 3-4 cm paksune lumekiht. See oli senise talve kõige paksem lumikate ja valmistas inimestele palju rõõmu.

Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul

Vares hindab ohtu ka põgenedes

14. Jaanuar 2020 - 8:08

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Talilinnukaamera - pasknäär

13. Jaanuar 2020 - 20:31

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Tänavu pöörame tähelepanu erodeeritud mullale

13. Jaanuar 2020 - 14:14

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks erodeeritud muld

Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaadel ehk umbes 3,1%

Aasta liblikas - 2020!

13. Jaanuar 2020 - 12:12

Teelehe-mosaiikliblikas, foto Le Loup Gris


Teelehe-mosaiikliblikas       Euphydryas aurinia

 

Tänavuse aasta liblikas kuulub koerliblikaliste sugukondaon levikult lokaalne, aga mitte haruldane, kuid vähearvukas. Tasub tähelepanelik olla.

Norra jälle hunte kimbutamas

12. Jaanuar 2020 - 10:00
Lipuliin. Foto autor: Rovviltets Røst     Taas kord alustame aastat pettumust valmistavate uudistega Norrast.

Miks Looduskalender aastavahetusel üsna tihti võrgust kadunud oli?

12. Jaanuar 2020 - 2:08

Looduskalendri püsikülastajad märkasid, et alates 20. detsembrist võisid Looduskalendri veeb ja foorum kohati olla üliaeglased või ei saanud üldse lehekülgedele ligi.

Põhjuseks oli enneolematult suur päringute arv, mis tabas meie serverit pealelõunati ja õhtuti. Enamus neist saabusid Hiinast, mõnikord ka Singapurist ja vähem teistest Aasia riikidest.

Talilinnukaamera - rohevint

11. Jaanuar 2020 - 14:14

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Karupoegades arengust ja kuidas see toimub?

11. Jaanuar 2020 - 12:12

Kevadel juba maha jäetud karu talvepesa

 

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

 

Jõgedel tegutseja - vesipapp

10. Jaanuar 2020 - 12:05

 

Vesipapp           Cinclus cinclus

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXI osa

10. Jaanuar 2020 - 8:08

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

 

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.