2015. aasta juunis tegi ornitoloog Rafael Bessa Brasiilia savannis välitöid ja kuulis tundmatut linnulaulu. Ta salvestas hääle ning mängis selle uuesti ette, et laulja kohale meelitada. Ettevõtmine läks korda ja Bessa nägi pruunikat tuvi, kelle tiibadel särasid sinised täpid. Lindude hilisemal määramisel fotodelt selgus tema suureks üllatuseks, et tegu on kampo-värbtuviga (Columbina cyanopis), keda kohati viimati 1941. aastal ja peeti tänaseks väljasurnud liigiks.

Ma olen saunainimene. Minu lapsepõlvekodus ei olnud sooja vett ega vanni, nii käisime igal nädalavahetusel linnasaunas. Mäletan seda vahvat jalutuskäiku, kui tee peal sai saiaga söödetud parte ja saunas esimese asjana ostetud viht ja pudel limonaadi. Põnev oli vaadata, kuidas üksteisega mitte väga tuttavad inimesed palve peale selga pesid. Ja kuidas lapsedki lava peale võeti, seal tuli istuda vaikselt ja tasuks said kaselehe endale kõhupeale kleepida. Veega ei laristatud, seda kasutati kaks kausitäit ja vaid peale lavalt tulekut ja lõpetuseks käidi dušši all.

Vaata filmi: LINK

Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese.

Filmi autor Rein Maran, operaatoriteks Rein Maran ja Tõnu Talpsep, helilooja Urmas Sisask, helirežissöör Enn Säde, monteerija Margit Maran.

Mõtisklusainest veerandsada aastat tagasi toimunust. Head vaatamist!

Sellisena kurepoeg meile toodi

14.juulil helistati hättasattunud metslindudega tegelevale Imeloomade Seltsile,et Kaelase külas Pärnumaal on taluõuele tulnud üksik sookure poeg.

Ümbruskond oli läbi otsitud, aga vanalinde, kellele nende võsuke tagastada ei leitud kusagilt.

Metslindude abistajad ootasid üle poole meetri kõrgust vihast võitlejat nagu sookure noorukid sellisel ajal olla võiks. Üllatus oli suur, kui lind neile pisikese karbiga üle värava ulatati. 

Arusisalik        Zootoca vivipara

Tuttavat arusisaliku „mammat“ nägin paari nädala eest ennast päikese käes soojendamas - oli teine üsna „priske“.

Laulupeo tule viimine haabjaga 2009.aastal

Soomaa rahvuspark tähistab oma 25. sünnipäeva rahvusvahelise lootsikuseminari, suure haabjasõidu ja kohvikutepäevaga.

Reedel, 17. augustil algusega kell 12.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses seminar ühepuulootsikutest ja teistest ürgsetest paaditüüpidest, kus Miran Enic Sloveeniast, Niall Gregory Iirimaalt ning Aivar Ruukel Eestist tutvustavad ühepuulootsikute ajalugu ja piirkondlikke erinevusi.

Laulupeo tule viimine haabjaga 2009.aastal

Soomaa rahvuspark tähistab oma 25. sünnipäeva rahvusvahelise lootsikuseminari, suure haabjasõidu ja kohvikutepäevaga.

Reedel, 17. augustil algusega kell 12.00 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses seminar ühepuulootsikutest ja teistest ürgsetest paaditüüpidest, kus Miran Enic Sloveeniast, Niall Gregory Iirimaalt ning Aivar Ruukel Eestist tutvustavad ühepuulootsikute ajalugu ja piirkondlikke erinevusi.

Püsimetsaühistu koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa tulusalt majandada, kuid samas tagada loodusväärtuste säilimise oma metsas. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt pindala erametsadest majandataks püsimetsana ning see moodustaks üle Eesti võrgustiku, millel on ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ning mis haakuks olemasoleva kaitsealade süsteemiga.

Mu lapse loodusõpetuse õpikus oli üks kummaline taim, mida ma oma lapsepõlvest sugugi ei mäletanud.

Jõgi-kõõlusleht on taim, mille kaudu õpetatakse erilehisust. Ehk siis taimi, kellel on vee sees teistsugused lehed, kui veest väljas.

Kõõluslehe veepealsed lehed näevad välja nagu odaotsad, aga suured labakäe suurused odaotsad. Vee peal ujuvad lehed on ovaalsed ja vee sees pikad lindikujulised. Taim ise kasvab parajalt põlvekõrguses vees ja upitab end veidi üle selle.

Laupäeval, 18. augustil 2018

Laupäeval tähistame Eesti looduse päeva. Kutsume kõiki loodussõpru Eesti rahvusmaastikke avastama!

Päev algab matkaga Järva-Madiselt Vargamäele, kus A. H. Tammsaare muuseumis toimub pidulik koosolemine ja kontsert.

Kohal on Jüri Ratas, Arnold Rüütel, Valdur Mikita, Kait Tamra, Juhani Püttsepp, Ingmar Muusikus, Kulno Malva, Vootele Hansen, Toomas Kiho jpt.

Maaliline Kavadi järv Haanja looduspargis

Keskkonnaameti retkejuhid kutsuvad Eesti elurikkust avastama

Kutsume Eesti looduse päeval, 18. augustil kõiki huvilisi giidiga retkedele, et õppida paremini tundma Eestile omaseid liike.

Eile hommikul olid kurepojad tavapäraselt pesal…

Must-toonekurg       Ciconia nigra 

Rändele siirduvad kurepojad nagu ikka, veidi enne kolme kuu vanuseks saamist. Kurepojad ei läinud seiklema koos ja pesalt lahkuti eri aegadel ja erinevates suundades. Et kus me seda teame?

Sel aastal on eestimaisetel liaanidel raske – nii tara-seatapp, kui ka kassitapp püüavad võimalikult maad mööda väänelda.

Ainsad, kes kuuma õhku end rippuma seadsid olid humalad.

Ja mu sanglepa segadikus on väänduvatel humalatel nüüd juba ilusad rohelised käbid otsas.

Muidugi tuntakse humalat eelkõige õlleviha tekitajana, aga ta on väärt ravimtaim ja teda tasub praegu lepikutesse jõgede kallastele korjama minna.

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik. Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Siiski seavad Poola teadlased sõsarliigi olemasolu kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.

Lauritsapäevaga, 10. augustil ja rukkimaarjapäevaga, 15. augustil saavad hoo sisse ka sügistööd.

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

Hundikutsikad mänguhoos.
Foto: Tarmo Mikussaar

Pihlaka  oks  kollaste  lehtedega  

Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  kõikus  nädala  jooksul  15  °C...25  °C.  Kõige  kuumemad  ilmad  olid  neljapäeval  ja  reedel,  kui  päeval  tõusis  õhutemperatuur  ligi  31  kraadini. 

Kõige  jahedamaks  kujunes  ilm  pühapäeval,  mil  päevane  õhutemperatuur  tõusis  ainult  20  kraadini.

Nädala  minimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  kolmapäeva  öösel  6,4  °C  ja  kõige  soojemal  ööl  (reedel)  jahtus  õhk  ainult  18  kraadini. 

Harilik käokannus        Linaria vulgaris

Tänavuse põuaga käokannused ülekuumenenud klibuvallidel  tavapärase lopsakusega ei hiilga.

Harilik käokannus ehk meie looduse omamaine lõvilõug on täiesti tavaline, mailaste sugukonna kuuluv mitmeaastane taim.