Avaleht | Uudisvoogude koguja | Allikad

Looduskalendri uudised

Uuendatud: 7 nädalat 2 päeva tagasi

Siisikeste rännusalgad

30. Oktoober 2019 - 9:09

 

Siisike      Carduelis spinus

 

Siisikeste salgad rändavad ja oktoobrikuus ollakse eriti nähtavad. Ära tunneme nad juba eemalt, lennupildi järgi ka salkades – lend kulgeb kõikudes kord üles, kord alla, lisaks kostub samal ajal veel tasast vidinat.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimused

29. Oktoober 2019 - 16:16

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja

43. NÄDAL 21.10.2019.- 27.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

29. Oktoober 2019 - 9:09

Nädala keskel oli õunapuudel veel lehti küljes

Jätkusid sügisesed sompus ilmad.

Päikest oli näha ainult neljapäeval ja reedel. Keskmine õhutemperatuur püsis viiest kraadist kõrgemal, kõikudes 7...11 kraadi piires. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 12,5 °C (esmaspäeval ja pühapäeval) ja minimaalseks 3,2 °C (pühapäeva õhtul). Ööpäevane temperatuuri kõikumine oli kõige väiksem kolmapäeval, vähem kui kaks kraadi.

Eesti linnud USA ja Euroopa kliimamuutuste võrdluses

29. Oktoober 2019 - 8:08

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha.

Oktoobri neljas nädal. Jäneseralli

28. Oktoober 2019 - 9:09

Rohi on vajunud murust madalamaks ja kõik, kes varem heina sees, paistavad nüüd välja.

Aga väljapaistmisaega on juba jäänud nii napiks, hämarus saabub õuestegutsejale alati ootamatult.

Hundid ja koerad: Rapla sute juhtum

28. Oktoober 2019 - 9:00

Vahel hundid ja karjakaitsekoerad tolereerivad teineteise lähedust, kutsuvad üksteist mängule või lihtsalt uudistavad.

 

Kastanipuu

27. Oktoober 2019 - 10:10

Küllap olete sügist nüüd juba kontides tundnud. Kõik, kes nooruses rasket tööd või sporti teinud või kelle kehakaal vaikselt tõuseb, tunnevad iga tormipoega oma kehas reumanoana torkimas.

Vanarahvas on siinkohal küll igasugu rohtusid välja mõelnud, aga mulle meeldib neist kõige enam end kastanimunadega tohterdamine. Selleks tasub peale lapselapsega kastanikaelkirjakute tegemist ülejäänud munad viinapudelisse pista ja kahe nädala pärast on hüva määrimisrohi valmis.

Sierra blogi: kutsikad tutvuvad jääradega

27. Oktoober 2019 - 10:00

 

 

Mis on kuldnokakakas?

26. Oktoober 2019 - 11:16

Lapsepõlves, vist viiendas klassis, juhtus minuga üks kummaline lugu. Loodusõpetuse tunnis õppisime taimede levimist. Mul oli tund hästi ära õpitud, aga kui õpetaja mind vastama kutsus, siis sain kahe. Kahe sain selle eest, et hoidsin hambad ristis ja keeldusin ütlemast, et taimed levivad ka seeläbi, et linnud marju söövad ja siis seemned välja kakavad. Kartsin kohutavalt, et kogu klass hakkab mu üle naerma. Eks igaühel on meist oma kiiksud.

Toomingas

26. Oktoober 2019 - 8:09

Eesti keel on ääretult rikas keel, kõiges oma lopsakuses ja tohutus sõnadevalikus. Mõne asja kirjeldamiseks on loodud sõnu, mille erinevus ainult pisikestes nüanssides. Aga üks asi, mille jaoks ikka puudus käes, on lõhnu kirjeldavad sõnad. Võibolla on nad unustusse vajunud? Või end teiste asjade kirjeldamiseks loovutanud? Nii nagu sõna “lehkama”, mis omal ajal oli tavaline sõna ka lillelõhna kohta. Kirjutas ju Lydia Koidulagi oma kuulsa luuletuse:

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

Eesti Looduse fotovõistluse tähtaeg läheneb

25. Oktoober 2019 - 10:11

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Tuletame meelde, et ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistlusele saab töid esitada 31. oktoobrini.

Osaleda saab noorte ja täiskasvanute vanuseühmas.

Valida on paljude pildikategooriate vahel alates koduloomadest kuni veetaimedeni ja lisaks jagatakse hulganisti eriauhindu.

Võistluse tingimused, fotode saatmine leiate veebilehelt: https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus/

Verev-iminõges

25. Oktoober 2019 - 9:10

Rohelise rahva õiteaeg hakkab otsa saama. Vaid üksikud peavad vastu külmakõditusele ja proovivad veel oma viimase seemnelaadungiga valmis saada.

On mõned taimed, eriti palju on neid ristõieliste seas, kes end ka saabuva lume tulekust segada ei lase ja pärast esimese lume sulamist end puhtaks raputavad, selja sirgu ajavad ja edasi õitsevad.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - X osa

25. Oktoober 2019 - 8:09

Rekord nr. 28. Põhjapoolseim konnakotka pesa. 

Eesti kõige põhjapoolseim väike-konnakotka pesa asub Joaveski külast mõned kilomeetrid põhja pool. 

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Eesti suurim punase tamme salu, umbkaudu 300 puuline asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas sinna 1918 aasta lehekuus Neeruti mõisa viimane parun.

Mägrakaamera loomaaia territooriumil

24. Oktoober 2019 - 20:59
*/ /*-->*/ /*-->*/

 

PaleoBlog: Vetikad

24. Oktoober 2019 - 11:12

Paleoblogi 7. Osa: Ürgmerede floora

 

Kuigi mulle meeldib mõte ürgmeredes mängivast FC Florast, siis sel korral jätan selle osa su fantaasiale ja räägin iidsest floorast ehk taimestikust. Veelgi täpsemalt - vetikatest.

Ma otsustasin taimestiku teema jagada kaheks - esmalt räägin Ordoviitsiumi ajastu floorast, ja kunagi kaugemas tulevikus keskendun keerulisematele hilisemate ajastute taimedele. Sorry, silurifännid!

VIDEO: Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasevad kalad

24. Oktoober 2019 - 9:10

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Ohakalindude rännusalgad

23. Oktoober 2019 - 13:14

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändavate ohakalindude suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga. Rännet mõjutavad muidugi ka ilmad ja tuuled. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari ja nemad lahkusid juba varem.

Rändest loobunud valgepõsk-lagle kasvab aeglasemalt

22. Oktoober 2019 - 11:12

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi.

42. NÄDAL 14.10.2019.- 20.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

22. Oktoober 2019 - 8:09

Puud on valdavalt raagus

Nädal oli soojade ja sompus ilmadega. Korduvalt esines hommikuti udu ja uduvinet.

Päikest oli pikemat aega näha teisipäeval ja kolmapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,5...11,5 °C piires, mis on 0...7 kraadi tavapärasest kõrgem.

Külma õhus ei esinenud. Kõige madalam õhutemperatuur (0,7 °C) mõõdeti teisipäeva hommikul kella üheksa paiku. Maapinna lähedal esinesid siis miinuskraadid ja kohati võis rohul märgata nõrka halla.

Algamas on Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. tegevusaasta

21. Oktoober 2019 - 11:10

Täna kell 18: Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. aasta algab õhtuga "Võrratu Eesti – Vilsandi 100 lugu ja Eesti 101 looduspaika"

Pilte näitavad ja lugusid räägivad bioloog ja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Laulab Bonzo. 

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus algasid 1999. aastal. Tänaseks on toimunud juba üle 600 õhtu. Õhtute esinejateks on loodusuurijad ja -kaitsjad koos heade muusikutega. 

Sissepääs 3 eurot. Õpilastele ja lastele koolivaheajal tasuta.