Eesti Loodusmuuseumis
8. detsembril kell 18

Öökulli akadeemias on külas etnobotaanik Renata Sõukand, kes tutvustab Eesti teetaimi minevikus ja tänapäeval. Loengus tuleb juttu teetaimede kasutamisest mitme sajandi vältel ning huvilised saavad erinevaid taimeteesid ka ise proovida.

„Teetegemise ja -joomise traditsioon, sellisena nagu me täna seda tunneme, oli maarahva hulgas 19. sajandi keskel veel küllaltki olematu,“ juhatab Renata Sõukand teema sisse. „Üheltpoolt tingis selle Venemaa kaudu tuleva musta tee kallis hind, kuid ei ole ka teada, et kodumaistest liikidest tehtud jooki oleks laialt kasutatud, sest toidukõrvaseks joogiks kasutati palju teisi, enamasti hapendatud ja kääritatud jooke. Siiski, juba 19. sajandi lõpukümnenditel Jakob Hurdale saadetud taimepärimuses on mõned teated taimede kasutamisest toidukõrvaseks teeks,“ lisab ta.

Öökulli akadeemias uurime, kuidas on läbi aja arenenud kodumaiste teetaimede kasutamine ning milliseks on see kujunenud tänapäeval. Vaatame lähemalt, millist rolli on kodumaiste teetaimede kasutamisel mänginud (aja)kirjandus ja milliste argumentidega on taimtee joomist propageeritud ning uurime, kas iga taimetee on ravitee. „Kodumaiste teetaimedena tutvustan ma loengus neid liike, mis kasvavad või mida kasvatatakse meil kohapeal ning mida rahvas kasutab kuuma joogitee tegemiseks, mitte ravimise eesmärgil,“ ütleb Renata Sõukand. „Kuigi jah, neil kõigil liikidel on ka kas rahvameditsiinis või tõestatud raviv toime,“ lisab ta.

Järgmine Öökulli akadeemia toimub juba uuel aastal, 12. jaanuaril kell 18. Siis on Loodusmuuseumis külas Valdur Mikita, kes kõneleb teemal “Mütogeograafiline Eesti”.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (3€/5€).

Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus