Avaleht | Uudisvoogude koguja | Allikad

Looduskalendri uudised

Uuendatud: 26 minutit 47 sekundit tagasi

Valmis Eesti lendorava asurkonna geneetiline uuring

10. Oktoober 2017 - 12:12

Keskkonnaministeeriumis esitleti 9. oktoobril vastvalminud uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur on lendorava populatsiooni geneetiline mitmekesisus Eestis ning võrrelda seda Soome ja Karjala andmetega.

Kuna lendorava leviala on Eestis viimastel aastakümnetel järsult ahenenud ning säilinud elupaigad üha enam killustunud, ohustab haruldast oravlast inbriiding ehk lähisugulusristumine. Selle tulemusena võib väheneda loomade immuunsus, viljakus ja kasv. Eestist aastatel 2015-2017 kogutud 109 proovi analüüs kinnitas, et inbriidingut paraku juba esineb.

Rahvusvaheline koostöö tagaks koovitajate ja viglede kaitse

10. Oktoober 2017 - 11:11

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

40. NÄDAL 2.10.2017.-8.10.2017. Jõgeva ümbruses

10. Oktoober 2017 - 5:05

Haavad viimaste lehtedega udusel hommikul

Ilm oli sügiseselt sompus ja vihmane. Nädala sajusummaks kogunes 42 mm, mis moodustab kogu oktoobrikuu keskmiset 66%.

Kõige enam tuli vihma kolmapäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõtis Jõgeva idapiiril asuv ilmajaam 19 mm. Vihma hulka tuli ka üksikuid raheterasid. Kohati, peamiselt tallatud kohtades, jäi vesi põldudel mõneks ajaks loikudesse seisma. Esines pinnasekannet, kohati jooksis vesi üle põlluvaheteede.

Päeviti oli õhus sooja 7 kuni 12 kraadi. Tänu pilves ilmale jäid ööd valdavalt plusskraadidega.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – kuld-lehelind

9. Oktoober 2017 - 19:19

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Sookurerände vahekokkuvõte

9. Oktoober 2017 - 12:12

Minu reede keskpäeval koostatud prognoos saabuva kurerändelaine osas leidiski kinnitust. Meie selle suve satkured „Loode“, „Liiva“ ja „Paslepa“ kes sündinud vastavalt Sõrves Saaremaal, Liival Muhus ja Paslepas Läänemaal startisid rändele 6. oktoobri hommikupoolikul ning „Mustakurmu“ Põlvamaalt 7.oktoobri hommikul.

Seminariettekanne „What Trump does not know: The impact of climate change on birds“

9. Oktoober 2017 - 8:08

Kolmapäeval, 11. oktoobril peab Tartu ülikooli zooloogia osakonnas linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi seminariettekande kliimamuutuste mõjust lindudele.

Seminar toimub algusega kell 16.00 Vanemuise 46 ruumis 301 ning on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekande tutvustus:

What Trump does not know: The impact of climate change on birds

Saabunud on "hiiresügis"

8. Oktoober 2017 - 19:19

 

Kaelushiir        Apodemus flavicollis

 

Koduhiir ehk majahiir       Mus musculus

 

Kiilid ikka veel lennus

7. Oktoober 2017 - 10:10

 

Harilik loigukiil          Sympetrum vulgatum

 

Sügispäikesega saavad puud omale värvid

7. Oktoober 2017 - 9:09

Vihmase suvelõpu ja varasügise algusega saabus Soomaale isegi „viies aastaaeg“. Varasügisesed ilmad viimasel paaril nädalal on olnud keskmisest soojemad ja päikselisemad, öökülmasid tavalisest vähem ehk meid veidi isegi hellitanud.

Aastati on sügisvärvid looduses äärmiselt erinevad. Uurisime asjatundjatelt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Suvine aialinnupäevik 6. oktoobril

6. Oktoober 2017 - 18:18

Hea aialinnuvaatleja!

 

Suur mudatigu

6. Oktoober 2017 - 17:17

 

Suur mudatigu ehk mudakukk        Lymnaea stagnalis

 

Liberaalsed seadused soosivad veelindude tapatalguid

6. Oktoober 2017 - 10:10

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Kure- ja laglerändest

5. Oktoober 2017 - 14:14

 

Sookurg         Grus grus

 

Valgepõsk-lagle       Branta leucopsis

 

Hommikune toitumisränne

5. Oktoober 2017 - 9:09

Toituma siirdutakse koristatud põldudele

 

Sookurg       Grus grus

 

Kanalisi võime metsateedel kohata

4. Oktoober 2017 - 19:19

 

Metsis       Tetreo urogallus

 

Seenelistele-marjulistele võib metsateedel paigast, teise liikudes selline pilt avaneda.

Musta sulestikuga kukkedest on metsisekanad hulga pisemad. Tegu ju Euroopa suurimate kanalistega.

Männid kolletuvad silmnähtavalt

4. Oktoober 2017 - 18:18

 

Harilik mänd         Pinus sylvestris

 

Okaspuudest kõige varem hakkavad sügisel „lehed“ langema mändidel. On ju mändide lehed okkakujulised. Enamus kolletuvaid okkaid on juba 3-4 suve puud teeninud. Praegu on sügisese mändide lehtede langemise kõrgaeg.

Osa Eestis nähtud puna-harksabadest on hoopis puna-harksaba ja must-harksaba hübriidid

4. Oktoober 2017 - 14:14

Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017.

Tartu ülikooli ornitoloogid täiendasid teadmisi elukäigutunnuste evolutsioonist

3. Oktoober 2017 - 12:12

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

39. NÄDAL 25.9.2017.-1.10.2017. Jõgeva ümbruses

3. Oktoober 2017 - 8:08

Lageraielank metskastikuga

Nädala jooksul vihma ei sadanud ja päikest paistis kuni reedeni rohkesti.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 18 kraadini, nädala lõpus laupäeval ja pühapäeval jäi kümnest kraadist madalamale.

Hallas kortsleht 29. septembri hommikul

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.