Reede 08.märts. 2024 - pühapäev 10.märts 2024

Vabandame, kohad on täis 

Kolmepäevase Leedu huvireisi keskmes on Kaziuko mugė, Vilniuse Püha Kazimierase suurejooneline käsitöölaat. Seda Väikese Kazimieraze laata peetakse Vilniuse
vanalinna tänavatel ja väljakutel juba alates 17. sajandi algusest. Leedulased kutsuvad Kazimierzi mälestuslaata hellitavalt Kaziukaseks. Püha Kazimieras oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kroonprints, Kazimierz IV, Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (Kazimierase nime all) poeg. Jagelloonide dünastiast pärit palvetele pühendunud askeet kuningapoeg Kazimieras suri Hrodnas vaid 26aastasena tuberkuloosi. Ta on maetud Vilniuse katedraali Püha Kazimierase kabelisse. 1602. aastal kuulutas paavst Clementius VIII Kazimierase Leedu ja Poola kaitsepühakuks ja paavst Pius XII 1948. aastal kõikide noorte kaitsepühakuks.
Traditsiooniliselt peetakse laata püha Kazimierase pühale (4. märts) lähimal nädalavahetusel.

Laadalt võib leida nii kõikvõimalikku käsitööd kui talutoodangut alates leivast, lihatoodetest, meest ja lõpetades õlle ja kohalike veinidega. Tänapäeval on Püha Kazimierase laadal ka muusika-, tantsu- ja teatrietendused, mis meelitavad kohale kümneid tuhandeid külastajaid ja palju käsitöömeistreid üle Leedu kui ka naaberriikidest. On kujunenud kirjutamata traditsiooniks, et iga külastaja viib laadalt kaasa armastatud inimestele kinkimiseks verbosid ja muginukaseid. Verbod on südamekujulised kaunistustega meekoogid, muginukased on aga kuivatatud lilledest, kõrrelistest ja viljapeadest valmistatud värvilised kompositsioonid, mis algselt pidid kujutama püha Kazimierasega seotud stiliseeritud kuninglikku liiliat. Mõni aeg tagasi hakati püha Kazimierase laata pidama ka Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Samalaadset laata peetakse Valgevenes Hrodnas ja Kaziuki nime all mitmes Poola linnas, Olsztynis, Szczecinis, Gdańskis, Poznańis jt.

Esimesel päeval pärast pikka sõitu külastame Trakai lossi. Iidne Leedu suurvürstide residents on kõige suurem säilinud vanaaegne loss Leedus. Samuti on ta ainus saarelinnus kogu Ida-Euroopas, ehe Gooti arhitektuuristiili näidis, rajatud 14.–15. sajandi vahetusel. Linnuse ehitustöid alustati Leedu suurvürsti Kęstutise käsul ja lõpetati tema poja Vytautase valitsemise ajal. Suurvürst Vytautas suri linnuses 27. oktoobril 1430. Pärast Grünwaldi lahingut (1410) ja Saksa ordu ekspansiooni peatamist kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse ja seda kasutati hiljem vanglana. Sõjas moskoviitide vastu aastatel 1654–1657 linnus purustati. Linnuse restaureerimist alustati 1951. aastal, 1962. aastast asub seal Trakai ajaloomuuseum. Trakaist sõidame öömajale Vilniusesse. Teise päeva veedame Vilniuses ja see on tihe ja sündmusterikas. Hommikupooliku pühendame Gariūnai turule. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Gariūnai turg on avatud igal nädalavahetusel ja sealt saab osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni. Turul on hulgaliselt kohalikku toitu, käsitööd ja rõivaid. Gariūnai turul saab nautida autentset Leedu kogemust ning veeta aega koos pere ja sõpradega. Veedame aega Vilniuse vanalinnas (Senamiestis) püha Kazimieraze laadal. Seejärel teeme ühiskülastuse Leedu pealinna keskpunktis katedraali väljakul asuvas Leedu suurvürstide palees asuvasse rahvusmuuseumi. See eeskujulikult restaureeritud ja suurepäraselt eksponeeritud muuseum esitab meile ajaloolise residentsi funktsioone kajastavaid püsiekspositsioone, suurvürstide palee ajaloolist ja arhitektuurilist arengut, taastatud ajaloolisi esindusinterjööre, valitsejate varakambrit ja riigikassat.
Seejärel teeme kohaliku asjatundjaga ekskursiooni Vilniuse vanalinnas. Õhtul saavad kõik juba iseseisvalt nautida Vilniuses ja vanalinnas seda, mis kellegile kõige enam meeldib ja imponeerib. Kolmandal päeval alustame kojusõitu, kuid teel külastame veel mitut huvitavat paika. Esmalt käime Kernavė kaitsealal. Vaatamisväärsusteks on seal linnuste kompleks, kokku viis uhket ja võimsat linnamäge. Koht on oma nime saanud samanimelise jõekese järgi, mis muinasasula kohal Nerise jõkke suubub. Kernavė kohale tekkis muinasasula 9. sajandil eKr. Asula kujunes 3. sajandil linnaliseks asulaks, mille tähtsusest annab aimu selle kaitseks 8. sajandil rajatud võimas kindlustiste süsteem. Linnas elas arvukalt käsitöölisi, sealt olid pärit ka kaks vanimat teadaolevat Leedu kaupmeest Studila ja Remeišis, kes käisid 13. sajandil Riias õppimas. Hinnanguliselt oli Kernavės tollal üle 3000 elaniku. Esimesed kirjalikud teated Kernavė kohta pärinevad aastast 1279 Liivimaa vanemast riimkroonikast. Kuni aastani 1321 oli Kernavė Leedu suurvürstide residentsiks, sisuliselt suurvürstiriigi pealinnaks. Pärast seda, kui Gediminas rajas Vilniuse, vähenes Kernavė tähtsus. Aastal 1365 põletasid Saksa ordu ristisõdijad sealsed kindlused maha. Taas hävitas need 1390. aastal Leedu suurvürsti Algirdase poeg Vygantas.

Veel külastame Žemaitija suurima ja olulisema linna Šiauliai läheduses asuvat legendaarset ristimäge, mis asub ajaloolisel Jurgaičiai linnamäel. Kryžių kalnase (Ristimäe) tekkimise kohta on mitmeid lugusid, üks müstilisem kui teine. Sadade aastate jooksul on palverädurid toonud sinna riste. Ristide koguarvuks seal hinnatakse praegu 200 000. Ajaloo vältel on võõrvallutajad eri aegadel püüdnud Ristimäge hävitada, kuid see ei õnnestunud neil mitte kunagi. 1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II.

Edasi jätkame Jelgava, Riia ja Pärnu kaudu koduteed. Ööbimine Vilniuse vanalinna hotellis.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel koos sõpradega Leedust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel 08.märtsil 2024 kell 6.30

Tagasi Tallinnas pühapäeval 10. märtsil 2024  kell 23.00

Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöökidega hotellis) 250 eurot

Liituda saab ka Pärnust.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.