Meie seekordne retk koos Andres Adamsoniga viib Ida-Karjalasse. See sõit on mõtteliselt jätkuks mullusuvisele käigule Soome- ja (endisse) Viiburi-Karjalasse. Karjala on tavaliselt arvatust laiem mõiste, hõlmates ajaloolises-etnograafilises mõttes lisaks Ida-Karjalale ka oma poolt Soomet ja keelesaari mitmel pool Loode-Venemaal (Tveri kandis, Valdais jm); et karjalaste kui rahva suur enamus elabki tänini soomlaste seas; et ka ingerisoomlased on karjalaste ja samuti karjala aluspõhjaga savolaste segu; ning et ajalooline Karjala algab kohe Narva jõe taga, sest isuridki olid karjala hõim. Kuid enamik eestlasi peab Karjalaks ikka vaid kitsamalt Ida-Karjalat, Karjala Vabariiki, mis eraldi võetuna ongi suurim ja endiselt sama nime kandev osa sellest kunagisest tohutusuurest maast. Sinna nüüd sõidamegi – ja sõna ’sõitma’ on omal kohal, sest vahemaad on ka sellel reisil suured.

 

Meie teekond kulgeb läbi Peterburi. Osaleme Peterhofi suvehooaja kuulsate purskkaevude avamise pidustustel. Esimese öö veedame Peterburi kesklinnas asuvas VOX hotellis. Järgmisel päeval vaatame kuulsat Kivatši koske ning õhtuks jõuame Aunuse-Karjala Karhumäele (vn Medvežjegorsk), kus majutume korralikus hotellis neljaks ööks. Järgnevatel päevadel käime ära Karjala pealinnas Petroskois, Kiži muuseumisaarel Äänisjärvel (vn Onega), Stalini ajal sunnitööliste poolt rajatud Valge mere-Läänemere kanali ääres (vn Belomorkanal), karjalaste külades ja vaatame milline näeb välja Karjalas leiduv kivim šungiit jm. Karhumäki ise on küll rohkem vene linn, kuid eks seda ole kõik linnad Ida-Karjalas (peale Aunuse, vn Olonetsi, kus käime reisi teisel päeval), ja paikneb ta just seal, kus jooksevad kokku idakarjalaste kolme peamise hõimu ja murdeala – põhjapoolsete n-ö päriskarjalaste, livvikote (aunusekarjalaste) ja lüüdide piirid. Ka loodus on ümberringi võimas ja sääse uputust veel ei ole.

 

Reisi kuuendal päeval sõidame põhja poole Kemisse, et suunduda laevaga edasi Solovetsi kloostri-, minevikus ka sunnitöösaartele Valges meres. Jääme sinna öömajale, järgmisel päeval aga alustame tagasisõitu, jõudmaks õhtuks Karjala Vabariigi pealinna lähedale Kontupohja (vn Kondopoga). Seal on ka viimane öömaja. Tagasi koju loodame jõuda 23. mai hilisõhtuks. Retke juhib ajaloolane Andres Adamson, Karjalat tutvustavad ka kohalikud.

 

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest laupäeval 16. mail kell 6.15, tagasi Tallinnasse loodame jõuda laupäeval 23.mai keskööks.

Sõiduhind 650 eurot + Venemaa viisa. Hinna sees bussisõit, laevasõidud, hotellid koos hommikusöökidega, muuseumi piletid ja kaks rahvuslikku õhtusööki.

Vajalik on pass, mis kehitb 6 kuud peale reisi lõppu. Algab registreerimine, saadame kinnituse ja edasised juhised.

Lisainfo 5647 6297 Jaan Riis. Registreerimine e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.