Laupäeval 04.juulil 2026
Laupäeval sõidame Viljandimaale külla Anu Rauale Kääriku tallu. Vaatame kuidas on kasvama hakanud kevadel raiesmikule istutatud kaasik ja hooldame noori kaski. Sööme talus tamme all lõunat. Vaatame Heimtali muuseumi heinamaal vaatame hernehirmutiste näitust.
Pärastlõunal tutvume Heimtali, Loodi ja Olustvere mõisaparkidega.
,Viljandimaa küllaltki viljakatel muldadel kujunesid juba keskajast alates hästi majandatud
mõisad, kus oli võimalik ehitada mõisate hiilgeajal 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi lõpuni nii lossitaolisi mõisate peahooneid kui rajada suuri parke. Paraku on kunagisest uhkusest palju hävinud – nii on alal paiknenud 59 rüütlimõisas säilinudpeahooned vaid 25 mõisal.
Heimtali mõis (Heimthal) pärineb keskajast olles tol ajal Õisu mõisa osa. Iseseisvus mõis
1789. aastal, kui Õisu mõis jagati osadeks Friedrich Wilhelm von Siversi pärijate vahel.
Heimtali mõisa omanikuks sai Peter Reinhold von Sievers, kes lasi ehitada oma kavandi järgi uue peahoone, mis valmis aga alles 1855–1857 juba pärast omaniku surma. Mõis kuulus von Siversitele kuni võõrandamiseni 1919. Alates 1932. a paikneb peahoones kool.
Heimtali mõisa park on vabakujuline, orienteeritud Raudna jõe ürgorule. Pargi rajamist juhendas Peter Reinhold von Sievers ise, kes lasi mõisasüdame ümber metsa sisse raiuda
uued vaated, ürgoru liivakiviseina uuristada groti, ehitati parki paviljone ja paigutada istepinke. Kuivõrd park on olnud pidevas kasutuses, siis on selle keskosa hästi säilinud.
Olustvere mõis (Ollustfer) rajati keskaja lõpus ordumõisana, kuid pärast orduaja lõppu läks
erakätesse. Mõisasüda on muutnud oma asukohta. Praegusesse asukohta rajati mõisa
hoonestus 1630. aastatel Valentin von Schillingi ajal. 18. sajandi keskelt kuni mõisa
võõrandamiseni olid omanikeks von Fersenid. Pärast võõrandamist on mõisa hooneid
kasutatud põllumajandusliku hariduse andmiseks. Esimeseks kooliks oli Eesti Aleksandri
Põllutöökeskkool, praegu aga Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.
Olustvere mõisa park on suurepindalaline ja hästi hooldatud maastikupark, mis sai praeguse ilme 20. sajandi alguses, kui mõisa omanikuks oli Nicolai von Fersen. Pargi uuendamise kavandi koostas 1903. a. maastikuarhitekt ja Riia linna aednik Georg Kuphaldt ning see jõuti ka enne 1905. a. realiseerida. Sarnaselt Kadrioru pargiga planeeris G. Kuphaldt ka Olustvere mõisa parki ringtee. Tänapäeval paistab park silma nii põliste pargipuude kui mitmete dendroloogiliste harulduste poolest. Nii kasvavad pargis euroopa nulg, kanada tsuuga, rumeelia mänd, valge mänd ja harilik pöök. Mõisa südamesse viivad tamme-, pärna- ja vahtraalleed. Loodi mõis (Kersel) pärineb keskaja lõpust. Alates 1679. aastast kuni mõisa võõrandamiseni kuulus von Bockidele. Puidust peahoone pärineb 18. sajandi keskpaigast.
Hiljem on peahoonet laiendatud.
Loodi mõisa park esindab barokset korrapärast parki, mille kunagine teedevõrk ja terrassid on looduses veel aimatavad. Pargi reljeef langeb Raudna jõe ürgoru poole.
Mõisasüdamest u 500 m põhja pool Loodi-Püstmäel paikneb Bockide perekonnakalmistu,
mille juures kasvab 1820. a. külvi teed rajatud lehisepuistu. Tänapäeval on kõrgeim lehis 43,3m, keskmiselt on lehiste kõrgus 38,5 m.005
Retkel Viljandimaale on võimalus osta maasikaid.
Retke juhib dendroloog ja parkide uurija Olev Abner. Sõidul tähistame Olevi sünnipäeva.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00
Tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind koos lõunaga 45 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
