3 vaba kohta

Kirjanduslooline lavastus "Siuru sügis" on mõtteline järg kaheksakümnendate keskpaigas Tartu Ülikoolis tegutsenud luuleteater "Valhalla" poolt 1985. aasta novembris esietendatud lavastusele "Siuru. Carpe diem", mis jutustas Siuru kirjandusliku rühmituse sünniloo. Et siurulaste hulka kuulus ka tulevasi pagulaskirjanikke, kelle teostest ja elulugudest nõukogude kirjanduslugu pigem vaikis (Gailit, Adson, Under, Visnapuu), muutus nende tekstide avalik esitamine tolles ajas oluliseks (mitte ainult kirjandus-) sündmuseks. Üks tollane esitaja on meenutanud: Me lugesime Underi sonette sirelitest ja lõppematutest sukkadest, aga kõik said aru, et jutt käib vabadusest.

Nüüd on "Valhalla" liikmed otsustanud taas korraks kokku tulla, et rääkida 40 aastat hiljem siurulaste saatusest pöörastel ja pöördelistel aegadel 1940–1951 (iseseisvuse kaotamisest Visnapuu surmani).

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste kirjutab: Siuru kevad oli lühike, rõõmus ja lõõskav. Sellele järgnes paarkümmend aastat viljarikast suve. Aga kuldset sügist ei tulnud. Tulid okupatsioonid, repressioonid ja pagulus. Neis lugudes räägivad siurulased mitmendat korda oma kevade kirgedest ning esimest ja ainsat korda ka Siuru sügise süngusest. Neis lugudes saavad kokku elu, ilu ja valu.   

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 15.00

Tagasi Tallinnas kell 24.00

Sõidu hind koos teatripiletiga 65   eurot 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei osta me pileteid tagasi.

 

Reede 25.09.2026 - pühapäev 27.09.2026

Kaunis sügisretk viib meid Kuramaa liivlaste ja suitide juurde.

Reede pärastlõuna veedame Kuramaa Liivi randa, kus käime Kolkas ja Mazirbes.

Liivi rand on Kuramaa liivlaste asuala. Viimane piirkond, kus liivlased veel 20. sajandil elasid, kokku 12 külas. Kuna liivlased elasid suhteliselt kompaktselt siis liivi keel sai säilida kaua, enne II Maailmsõda elas piirkonnas üle tuhande liivikeelse inimese. Sõda ja nõukogude võimu repressioonid kahandasid liivlaste arvu piirkonnas vaid mõnekümnele inimeseni 20. sajandi lõpuks. Tänapäeval aga me võime näha omamoodi liivlaste tagasitulekut, seda nii lehvivate liivi lippude aga ka liivi keele kujul, mida aina rohkem on märgata nii kohanimedes kui teadete tahvlitel.

Käime Kuolka külas, kus asub piirkonna ajalugu tutvustav muuseum ja jalutame Kura poolsaare põhjatippu, kus kohtuvad kaks merd – suur ja väike meri, nagu liivlased kutsuvad. Vaatame kuidas meri peale tungib ja üritame leida merevaiguterakesi. Külastame Mazirbe küla, mis on liivlaste kultuurielu keskus. Külas asub eestlaste, soomlaste ja ungarlaste toel 1939. aastal valminud Liivi Rahvamaja, mis on kõige tähtsam soome-ugri rahvaste koostöö materialiseerunud sümbol. Praegu toimub seal augustikuu esimesel laupäeval liivlaste rahvuspüha tähistamine ja meie jaoks avatakse maja uksed. Miķeļtornis külastame liivlaste kalmistut, kus puhkavad väljapaistvad liivi kultuuri- ja haridustegelased.

Ööbime Ventspilsis.

Laupäeva hommikul peale hommikusööki hotellis sõidame Alsungasse suitide maale. Alsungas toimub suitide turg ja Püha Mikaeli päevale pühendatud pidustused.

Kes on suitid? Suitid on Läti etniline grupp, omalaadne katoliiklik saareke keset luterlikku Kuramaad, mille rikas ajalugu ulatud peaaegu 400 aasta taha. Ümbritsevast erineva usu tõttu sulgusid suitid oma pisikesse kultuuriruumi ning pika aja jooksul kujunesid neil välja unikaalsed ja mitmekesised rahvatraditsioonid ja -kombed. Suiti eriomase pärandi aluseks on nende keelemurre, tähtpäevad ja rahvakombed, suuline traditsioon, laul ja musitseerimine ning rahvarõivaste ja toitude valmistamise traditsioonid.

Suiti naised erinevad värviküllaste ja kirjude rahvariiete poolest, mis Lätile iseloomulikud ei ole. Nende kaudu kujutatakse suitide uhkust, enesekindlust ja soovi olla märgatud. Rõivaid iseloomustab erksate värvide (oranž, roosa, punane, kollane) kombinatsioon.

2009. aasta 1. oktoobrist alates on suitid arvatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nende kultuuripärandit loetakse viivitamatut kaitset vajavaks. Suiti kultuuriruum on ära märgitud ka läti kultuuri rahvatraditsioonide loetelus.

Suitide kultuuriruum ühendab Alsungat, Basust, Gudeniekit ja Jūrkalnet Kuramaa lääneserval.

Alsungas teeme linnas ekskursiooni, käime kirikus, laadal, lossis, muuseumis vaatame suitide kultuuriprogammi.

Võimalus osaleda pärlitega kätiste kudumise õpitoas.

Pärast suitde tegemistega tutvumist külastame Kuramaa kunimat linna Kuldigat, mis samuti kuulub UNESCO maailmapärandisse.

Näeme romantilist vana silda üle Venta jõe, mis on üks pikimaid punastest tellistest sildu Euroopas. Vahetult enne silda asub aga Euroopa kõige laiem juga – Venta.

Kuldigas teeme ekskursiooni ja lõunapeatuse.

Õhtul sõidame tagasi Ventspilsi.

Pühapäeva hommikul peale hommikusööki tutvume Ventspilsi linnaga ja teeme laevasõidu Venta jõel.

Tagasiteel sõidame läbi Dundaga, kus tutvume kohaliku lossiga, kust valitseti liivlaste asuala. Tegemist on ühe vanima ja võimsaima lossiga Põhja-Kuramaal, millest 19. sajandi sai pindalalt Lätimaa suurim mõis.

Retke juhib ajaloolane ja meie hõimurahvaste uurija Jaak Prozes.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30

Sõidu hind 305 eurot ( hinnas hotellid koos hommikusöökidega, muuseumipiletid, suitide kultuuriprogramm, laevasõit Venta jõel)

Lisatasu pärlitega kudumise õpituba.

Palun andke teada, kes soovib osaleda pärlitega kudumise õpitoas

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

Pass või ID kaart kaasa.

Liituda saab ka Pärnust.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 17.septembril 2026

Septembri keskel sõidame Pärnusse Endla Teatri lavastust "Rocco ja tema vennad" vaatama. Etendus oli Endla publikulemmik 2025.

Osades Carmen Mikiver, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets, Sten Karpov, Enn Keerd, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Liis Karpov, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Vesse Leok või Johannes Eensalu, Henri Helemäe, Vallo Kappak, Andre Nael.

Lavastaja Kaili Viidas

Autor Luchino Visconti

Kunstnik Iir Hermeliin

Tõlkija Aleksander Kurtna

Dramatiseerija Ott Kilusk

Valguskunstnik Ivar Piterskihh

Muusikaline kujundaja Robi Salumets

Videokunstnikud Argo Valdmaa ja Antti Aalmaa

„Rocco ja tema vennad“ on võimas ja suurejooneline lugu neile, kes otsivad teatrist kirge, keerulisi suhteid, pingelisi olukordi, armastust, vihkamist, andestamist ja… poksi.

Pärast oma mehe surma otsustab lesestunud Rosaria koos oma viie pojaga alustada uut elu Põhja-Itaalias. Lihtsad ja siirad, elus kogenematud maapoisid, kes on kasvanud ema võimuka ja kiivalt armastava käe all, satuvad Teise Maailmasõja järgsesse tööstuslikku Milanosse. See on ahvatlusi täis suurlinn, mis ei uinu kunagi. Pimedates urgastes, kus raske päevatööga teenitud raha kaob ühe hetkega, mängib kuratlik džäss. Tänavatel lokkab kuritegevus ja prostitutsioon samaväärselt elujanu ja õnneihalusega. Kõige populaarsemaks spordialaks on poks, mis tõotab kiiret läbilööki ja raha. Paraku ei kontrolli inimesed oma saatusi ise, vaid lasevad end juhtida armastuse pimestaval jõul. Katoliiklikult kasinas perekonnas kasvanud poisid on sunnitud valima uute ja vanade väärtuste vahel, mis paneb proovile nende iseloomude varjatud küljed, au ja emaarmastuse. Lahendamatust olukorrast väljumiseks on kaks teed: alla anda ja lasta end lõplikusse pimedusse neelata või väljuda sellest kui pühak. Pühakud ei sünni aga ohvriteta.

Lavastus põhineb Itaalia režissööri Luchino Visconti 1960. aastal valminud ja paljude auhindadega pärjatud filmil „Rocco e i suoi fratelli“.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15

Tagasi Tallinnas kell 23.45.

Sõidu hind koos teatripiletiga 56 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

Reedel 18. septembril 2026

Sõidame Pärnusse vaatama Endla Teatri etendust "Tõde ja Õigus V " vaatama.

Lavastaja: Ingomar Vihmar

Autor: A. H. Tammsaare

kunstnik, dramatiseerija ja muusikaline kujundaja: Ingomar Vihmar

valguskunstnik: Margus Vaigur

lauluõpetaja ja laulusõnade autor: Feliks Kütt

osades: Ago Anderson, Andrus Vaarik, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Kadri Rämmeld,
Karin Tammaru, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Priit Loog, Tambet Seling, Astra Irene Susi

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 53 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 20. septembril 2026

Sõidame Valgamaa kauneid mõisu ja mõisaparke avastama. 

Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Lõunapeatuse teeme Rõngu Pagaris.

Varem ajaloolise Tartumaa koosseisu kuulunud Hellenurme mõis (Hellenorm) on tekkinud Rootsi ajal. Mõisa omanikeks olid esmaselt Wrangellid, pärast Põhjasõda Bruiningkid ja 19. sajandi keskpaigast mõisate ajastu lõpuni Middendorffid. Vabakujunduslik park on rajatud Elva jõele paisutatud järve kaldale. Varaklassitsistlik peahoone paikneb pargi põhjapoolses osas. Liivimaa mõisates vähe levinud on kuusnurkne ait. Hellenurmes on alles töötav vesiveski. Loodusteadlase akadeemik Alexander Theodor von Middendorffi poolt rajati juba 19. sajandi kolmandal veerandil mõisa juurde dendropark, mis tänapäevaks on küll hävinud. Siiski on pargis järel suurte mõõtmetega pikaealiste liikide nagu tammede, lehiste ja pärnade isendeid. Pargist u 1.5 km lääne pool paikneb Middendorffide kalmistu, kuhu on maetud ka A. T. von Middendorff. A. T. von Middendorff saavutas tuntuse Venemaa põhjaalade ja Siberi uurijana.

Sangaste mõis (Schloβ Sagnitz) pärineb keskajast. 1808. a. said mõisa omanikeks Bergid. Tuntuim omanik oli krahv Friedrich Georg Magnus von Berg, kes kogus tuntust nii põllu- kui metsamehena. Tema ajastul ehitati 1870.–1880. aastatel välja mõisa hoonestus ning laiendati lossiparki, rajati alleed, viljapuuaed ning parkmetsa katsekultuurid. Tuntuim põllumajanduslik saavutus on F.G.M. von Bergil kohapeal valikute teel 1875. a. saadud talirukkisort ’Sangaste’. Vabakujundusliku pargiga piirneb Sangaste metsapark (Jänesepark), kus on alles veel F. Bergi puude ja põõsaste katseid. Hiljem täiendas parki 1960.–1970. aastatel metsaülem Herbert Raap. Praegu on metsapargis u 200 liiki puid

ja põõsaid. Tähelepanuväärsed on vanemad kui 300-aastased harilikud männid. Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 m. Metsaparki läbib u 3 km pikkune rada.

Jõgeveste mõisa (Beckhof) tuntuim omanik on 1812. a. Isamaasõja üks juhtidest kindralfeldmarssal krahv Michael Andreas Barclay de Tolly. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas ja hiljem on hävinud ka enamik kõrvalhooneid ja pargi puudest. Mõisast u 0.5 km põhja pool asub krahv M.A Barclay de Tolly mausoleum koos pargiga.

Hummuli mõis (Hummelshof) pärineb keskajast. Pikemat aega olid 1856–1914 omanikeks Samson- Himmelstjernad. Praegune neogooti stiilis tellistest peahoone pärineb Nikolai Alexander Samson von Himmelstjerna ajastust 1860. aastatest. Vabakujunduslik park pärineb 19. sajandi lõpust ja seda iseloomustavad pikad pargilagendikud. Parki piirab põhjaküljest tammeallee. Peahoone ees on tiigid.

Park on liigirikas, selles kasvab üle 100 puu- ja põõsaliigi. Osa puid ja põõsaid on juurde istutatud kooli ajastul. Pargis on mõõtmetelt suured jaapani lehised, mõisaparkides harva esinevatest puudest kohtab amuuri korgipuud ja musta mändi.

Helme mõis (Helmet) tekkis Helme ordulinnuse asemele Rootsi ajal. Mõisa praegune varaklassitsistlik peahoone pärineb 18. sajandi kolmandast veerandist, kui omanikuks oli Jakob Gustav von Rennenkampf. Mõisa pargi ühe osana kasutati ära linnuse varemed, millele avanesid peahoone juurest üle lagendiku vaated. Pargi juurde kuulus koobastik ja seal asusid kunagi Eesti kõige uhkemad grotid.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.00 ja tagasi Tallinnas kell 20.30

Sõidu hind 50 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve. 

Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 23.september 2026

Sõidame Pärnusse Endla Teatri etendust "Juulikuu lumi" vaatama

Lavastaja: Juhan Ulfsak (külalisena)

Autor: Juhan Ulfsak ja Eero Epner

Dramaturg:Eero Epner (külalisena)

osades: Priit Loog, Jaan Rekkor, Nils Mattias Steinberg, Kadri Rämmeld, Astra Irene Susi

Inspireeritud Quentin Dupieux’ filmist Yannick (2023)

Saabume teatrisse ja ootame õhtuselt lavastuselt meelekosutust. Näitlejad annavad parima. Nad proovivad oma mänguga puudutada hingekeeli ja vastata tähtsatele küsimustele. Aga tunneme, et see lavastus ei kõnele siiski piisavalt olulisest piisavalt hästi. Me otsustame sekkuda sündmuste käiku. Rulluvad lahti juhtumised, millel on tagajärjed kõigile: tõsised ähvardused ja sõbralikud vestlused, kriitiline nüanss ja naljakad episoodid, isiklikud pihtimused ja avalikud sõnavõtud.

Juhan Ulfsaki debüütlavastus Endla teatris kombineerib komöödia draamaga. Senistes lavastustes on Ulfsak loonud laval atmosfääre, milles põimuvad grotesk ja eksistentsialism, lihtne nali ja aeglaselt liikuvad hobused. Oma viimaste aastate lavastuste eest on Ulfsak pälvinud mitmel korral lavastajaauhinna.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15

Tagasi Tallinnas kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 57 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

Reede 02.oktoober 2026
 

Sõidame Rakvere Teatrisse etendust "Karin ja Indrek" vaatama.

Autor Anton Hansen Tammsaare
Dramatiseeringu autor Elmo Nüganen
Lavastaja Artjom Garejev (Südalinna Teater)
Kunstnik mo-lu (Norra)
Valguskujundaja Roomet Villau
Osades Liisa Aibel, Rainer Elhi, Margus Grosnõi, Märten Matsu, Silja Miks, Madis Mäeorg, Laura Niils, Eduard Salmistu, Johannes Richard Sepping, Tarvo Sõmer, Imre Õunapuu ja Carolyn Veensalu (külalisena) ja Anne Veesaar (külalisena).

Karin armastab ja Indrek mõtleb, aga Eesti Vabariigis on majanduskriis. Härra Köögertal juba teab, kuidas oma vara kaitsta ning pankrotte teha. Karini isa härra Vesiroos aga seda ei mõista. Kõige selle keskel püüavadki Karin ja Indrek leida üles oma ühisosa argipäevaga. Karini naiselik ja mõistuslik lahenduste otsimine viib Indreku temast märkamatult üha kaugemale.

Kuidas vaatame Eesti klassikale peaaegu sada aastat hiljem? Kuidas on ajas muutunud mehe ja naise rollid ning mida uut on meil Tammsaarest veel avastada? Sõda Karini ja Indreku vahel ei lõpe ainult lihtsate vastustega.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 15.30

Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind koos teatripiletiga 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 10.oktoobril 2026

Sõidame ka sel sügisel taas Valmierasse Saimjudi sügislaadale. Laupäeval 10.oktoobril toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega.

Kohal on üle 400 kaupleja, kes pakuvad head ja paremat.

Retke juhib ajakirjanik Juku-Kalle Raid.

Sõidu hind 59 eurot.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 7.15

Tagasi Tallinnas kell 21.30

ID kaart või pass kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 10.oktoobril 2026

Sõidame ka sel sügisel taas Valmierasse Saimjudi sügislaadale. Laupäeval 10.oktoobril toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega.

Kohal on üle 400 kaupleja, kes pakuvad head ja paremat. 

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Sõidu hind 49 eurot

Buss väljub kell 8.00 Veekeskuse eest

Tagasi Haapsalus kell 21.00

Liituda saab ka Pärnust.

ID kaart või pass kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 15. oktoober 2026

Sel sügisel mängib Rakvere Teater Rakvere Linnuse konvendihoones koostöös Virumaa Muuseumidega etendust "Agnes Dei".

Autor John Pielmeier „Agnes of God”

Tõlkija Lauri Saaber

Lavastaja Peeter Raudsepp

Kunstnik Reili Evart (Estonia)

Valguskujundaja Kerdo Vainer

Osades Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Luisa Lõhmus (külalisena)

Kohtu poolt määratud psühhiaater saabub nunnakloostrisse, et anda hinnang noore noviitsi Agnese vaimsele tervisele, keda süüdistatakse oma vastsündinud lapse mõrvas. Abtiss püüab arsti Agnesest eemal hoida, mis ainult suurendab doktoris tärganud kahtlusi. Kes tappis lapse ja kes oli väikese ohvri isa? Need küsimused seavad kahtluse alla tavaarusaamad pühadusest ja meditsiinilise sekkumise eetilisusest, puudutades ime võimalikkust tänapäeva kalgis maailmas.

AGNES: Laudamus te. Benedicimus te. Adoramus te. Domini Fili unigenite Jesu Christe.

DOKTOR: Kas ta laulab tihti, kui on üksi?

EMA: Alati. Kui ma tema laulu esimest korda kuulsin, ei uskunud ma oma kõrvu. Ega suutnud viia seda häält kokku selle õnneliku lihtsa lapsega, keda tundsin. See hääl kuulub kellelegi teisele.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 16.30

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 56 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!