Päevakorral
Kevadretk Gunta Randla ja Heiki Pärdiga Tartusse näitust "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt" ja Peipsi äärde Nina külla jäämägesid vaatama
22.03.2025Laupäeval 22.märtsil 2025
Seekord sõidame Tartusse ja sealt edasi Peipsi äärde vanausuliste juurde ja Nina külla randa kuhjunuid uhkeid jäämägesid vaatama.
Retke juhtideks kunstnik ja paljude legendaarsete telenukkude looja Gunta Randla ja kultuuriloolane Heiki Pärdi.
Tartus külastame Mänguasjamuuseumi, kus vaatame uut näitust "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt".
Näitusel olevad nukud pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi kogudest ja nii mõnegi puhul tasub tähele panna, et tegemist on tõelise teletähega. Omaaegsed nukud valmisid koostöös Eesti Nukuteatriga ning samu nukke võis kohata nii teleekraanil kui ka teatrilaval. Kord juba televisioonist tuule tiibadesse saanud nukkudel oli kombeks läbi saadete aina edasi esineda ja suuremad staarid võisid eetris olla isegi rohkem kui ühes saatesarjas.
Näitus on Tartu Mänguasjamuuseumi kingitus Eesti Televisiooni 70. sünnipäevaks.
Väljapanek valmis koostöös Eesti Rahvusringhäälingu muuseumiga.Näitust tutvustab Gunta Randla.
Edasi sõidame Peipsi äärde Varnjasse, Kolkjasse, Alatskivile ja Nina külla jäämägesid vaatama.
Vanausuliste kultuuri ja tänavkülade arhitektuuri tutvustab kultuuriloolane Heiki Pärdi.
Lõunase söögipeatuse teeme Alatskivil. Tagasi tuleme Avinurme kaudu, kus külastame populaarset Puiduaita. Sealt saab osta toredat käsitööd ning samuti kohvi ja kooki.
Kolkjalt saab osta värsket kala ja maitsvaid kalakonserve.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 9.00 tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind koos näituse külastamisega 55 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!Päikseline retk Eedi Leloviga Pärnumaa kaunitesse paikadesse ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumisse maalikunsti ülevaatenäitust vaatama
23.03.2025
Pühapäeval 23.märtsil 2025Vabandame, kohad on täis
Käes on kevad ja pühapäeval lubab päikest ja sooja 10 kraadi ja rohkem. Sõidame koos Eedi Leloviga Pärnumaa kaunitesse looduspaikadesse, et kuulda lõokesi ning näha merikotkaid, sookurgi, hanesid ja teisi juba saabunuid linde. Käime Audru poldril ning Romantilise Rannatee parimates linnupaikades Häädemeestel ja Kablis. Teeme väikese matka Tolkuse rappa. Vaatame Sindi kärestikku ning päeva lõpus külastame Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kus näha saab kahte põnevat näitust
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus RÄÄKIMATA LOOD / UNTOLD STORIES
Näitusel esinevad:
Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Urve Dzidzaria, Manfred Dubov, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Pille Ernesaks, Evi Gailit, Mauri Gross, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Sergei Inkatov, Ashot Jegikjan, Ly Kaalma, Martin Kaares/QBA, Kaie Kal, Kalli Kalde, Liina Kalvik, Liis Koger, Triin Kristerson, Eve Kruuse, Ilmar Kruusamäe, Liisa Kruusmägi, Andro Kööp, Tiia Külv, August Künnapu, Vilen Künnapu, Urve Küttner, Silvi Lepparu, Philiph Arvo Luik, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Liia Lüdig-Algvere, Lola Tehver, Vitali Macari, Andrei Maksimjuk, Margus Meinart, Maret Melder, Lilian Mosolainen, Ene Luik-Mudist, Maarit Murka, Peeter Must, Kati Müüripeal, Karl-Kristjan Nagel, Ulvi Oro, Tiiu Pallo-Vaik, Riin Pallon, Mall Paris, Anne Parmasto, Sirje Piir, Tiit Priidel, Pusa (Piret Bergmann), Lii Pähkel, Matti Pärk, Tiiu Rebane, Riina Rillo, Piret Rohusaar, Ingmar Roomets, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Rait Rosin, Andrus Rõuk, Kaia Rähn, Marta Stratskas, Maret Suurmets Kuura, Santa Zukker ,Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Lola Tehver, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Heli Tuksam, Alar Tuul, Maris Tuuling, Maria-Kristiina Ulas, Priit Vaher, Manfred Vainokivi, Einar Vene
Jaan Elken, näituse koostaja/kujundaja
Hendrik Relve, Kaupo Kikkas, Mark Soosaar – fotonäitus METSLASED
“Üksi oleme puud, koos aga mets” armastas sõnada Lennart Meri.
Kui nii, siis kas olemegi metsarahvas? Või hoopis metslased? Sõna mustas või valges tähenduses?
Vastuse nii enda kui meie kõigi kohta saab näituselt, mille autoriteks on fotokunstnikud Hendrik Relve, Kaupo Kikkas ja Mark Soosaar.
Mehed on aastakümnete jooksul jäädvustanud haruldasi puid ning puiesteid, mida loodusest enam ei leia. Aga nad elavad edasi fotodel ning filmides. Nagu ka inimesed, kes elavad meie hulgas edasi tänu nende poolt istutatud puudele ja isiklikele mälestustele…
Lõuna ajal teeme söögi ja poepeatuse Iklas.
Retke juhib ja oma kodumaakonna kauneid paiku ja linde tutvustab loodusemees Eedi Lelov.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 9.00, tagasi Tallinnas kell 19.30.
Sõidu hind koos Uue Kunsti Muuseumi piletiga 45 eurot
Käime ka Lätis. ID kaart või pass kaasa.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreeri
mine. Info telefonil 5647 6297.
Teatriretk Valmierasse Viljandi Ugala ja Valmiera Draamateatri ühisetendust Cosmopolitan vaatama
29.03.2025
Laupäeval 29.märtsil 2025
Sõidame teatriretkele Lätti, Viljandi sõpruslinna Valmierasse menukat komöödiat Cosmopolitan vaatama.
Lavastaja ja dramaturg
Andres Noormets
Kunstnik
Valters Kristbergs
Kostüümikunstnikud
Maarja Viiding ja Ilze Vītoliņa
Videokujundajad
Taavi Varm ja Margo Siimon
Muusikalised kujundajad
Peeter Konovalov ja Andres Noormets
Valguskujundaja
Lauris Johansons
Tõlkijad
Jaanus Johanson, Alden Kirss ja Oleg Titov
Mängivad
Aarne Soro, Alden Kirss, Eduards Johansons (Valmiera teater), Ieva Puķe (Valmiera teater), Jaanus Johanson (Valmiera teater), Klinta Reinholde (Valmiera teater), Krišjānis Salmiņš (Valmiera teater), Martin Mill, Oleg Titov ja Terje Pennie
Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.
Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.
Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised
ja absurdsed mõõtmed.
Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.
Valmieras anname vaba aega lõunatamiseks ja linnaga tutvumiseks ning külastame ka Valmieramuiža tehasepoodi.
Teatriretke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 6.15. Tagasi Tallinnas kell 22.00
Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Pass või ID kaart kaasa.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!Kevadretk Jaan Mettikuga Sigulda lillelaadale
03.05.2025Laupäeval 03. mai 2025
Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.
Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku.
Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.
Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30.
Tagasi Tallinnas kell 21.30
Sõidu hind 55 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
ID kaart või pass kaasa.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Kevadretk Olev Abneriga Haapsalust Sigulda lillelaadale
03.05.2025Laupäeval 03. mai 2025
Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.
Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku.
Retke juhendab juhib dendroloog ja parkide hea tundja Olev Abner.
Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.
Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.
Tagasi Haapsalus kell 22.00
Sõidu hind 55 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.
Saadame kinnituse ja arve.
ID kaart või pass kaasa.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL
Emadepäeva Sitsisõit Kihnu ja kohtumine saare käsitöö ema Ärma Roosiga
10.05.2025Laupäeval 10.mail 2025Vabandame, kohad on täis
Elava huvi tõttu Kihnu saare ja tema kultuuriloo vastu korraldame esimese Sitsisõidu Emadepäeva eel laupäeval 10.mail.Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.
Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid.
Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud
Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.
Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.
Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!
Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.Meil saab olemaPäev täis killukesi Kihnu kultuurist
Rõõmsad inimesed
Kuhjaga kõlavat kihnu keelt
Lillelõhnaline saare elu
VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID
Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50
tagasi Tallinnas kell 20.30Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Retk koos Madis Tuuderi ja Merike Ivaskiga Kirde-Leedut avastama
16.05.2025Reede 16.05.2025 - Pühapäev 18.05.2025
Kolmepäevane retk mai keskel arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderi ja ajaloolase Merike Ivaskiga Kirde-Leetu 16. mai – 18. mai 2025. Kutsume teid mai keskel avastama teistsugust Leedut, kui tavalisetel reisimarsruutidel. Meie sihtmärgiks on looduskaunis Kirde-Leedu, mis on kuulus oma järvede ja puhkekohtade poolest. Saame teada, et Ignalina aatomielektrijaam ei asugi Ignalinas vaid hoopis nõukogudeaegses „ideaallinnas Sniečkuses“ ehk tänases Visaginases.
Tutvume aatomitööstuslinnaga ja heidame pilgu elektrijaamale. Külastame ka elektrijaamale nime andnud Ignalinat. Sõidame läbi Aukšaitise rahvuspargi ning järgmisel päeval käime kahe Leedu aadlisuguvõsa – Giedraičiaide ja Radvilaste jälgedel. Esimene neist on andnud Leedule neli piiskopi, üle saja vaimuliku ning ühe pühaku, kelle reliikviaga saame tutvuda Videniškise kirikus. Külastame ka kiriku kõrval asunud endist kloostrit, kus on kirjutatud esimene leedukeelne raamat, mida ka näeme. Teine, Radvilaste suguvõsa, on samuti värvikas. Räägime Leedu kõige tuntumast armastusloost ehk Leedu suurvürstitari ja Poola kuninganna Barbora Radvilaitė armastuslugu oma abikaasa Sigismund Augustiga, kes oli Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita ehk Mõlema Rahva Respublika kuningaks. Dubingiais olles kirjutas Barbora 8 kirja oma mehele, mis annavad tänapäevalgi inspiratsiooni erinevaks loominguks. Külastame Dubingiaid, vaatame kõige pikemat puusilda üle Leedu kõige pikema järve ning tutvume Dubingiai modernse kirikuga.Õhtud ja mõlemad ööd oleme Vilniuses. Laupäeval on ka muuseumide öö, kus muuseumid on hiliste õhtutundideni avatud ja sissepääs tasuta.
Retke juhivad ajaloolased Madis Tuuder ja Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30.
Sõidu hind 240 eurotHinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.
Liituda saab ka Pärnust.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Sitsisõit Kihnu ja kohtumine saare käsitöö ema Ärma Roosiga
24.05.2025
Laupäeval 24. maiVabandame, kohad on täis
Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.
Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.
ˇˇˇˇ
Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.
Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid.
Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud
Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.
Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.
Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.
Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!
Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.
Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.
Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.
Meil saab olema
Päev täis killukesi Kihnu kultuurist
Rõõmsad inimesed
Kuhjaga kõlavat kihnu keelt
Lillelõhnaline saare elu
VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID
Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.
Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama
03.06.2025Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama
Vabandame, kohad on täis
Teisipäeval 03.juuni 2025
Sõidame esietendusele .
Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”
NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe
OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas
LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe
Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.
Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.
Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”
Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.
Avatud on kohvikud.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee
Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama II
04.06.2025
Kolmapäev 04.juuni 2025
Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".
Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG
NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe
OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas
LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe
Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.
Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”
Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.
Avatud on kohvikud.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas kell 22.45
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
Pagination
- Lehekülg 1
- Järgmine leht