Pühapäeval 25.oktoobril 2026
Sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Saaremaale. Mihkel Ranna dendraariumit, Saaremaa uhkemaid labürinte, sügisvärvides kauneid mõisaparke ja Pöide kirikut vaatama.
Muhu- ja Saaremaa kui meretagused piirkonnad on mõnevõrra pehmema kliimaga kui Eesti mandriosa, mis võimaldab seal kasvatada õrnemaid võõrtaimi.
Uued taimed on huvitanud nii mõisnikke kui hilisemal ajal talupoegi ja linnakodanikke, kes on neid oma parki ja aeda kogunud või lausa metsa istutanud.
Nii istutati Pädaste mõisiniku parun von Bocki käsul ja aednik Verendeli poolt tee serva
1913. a. musta männi kultuur. Kohalikud hüüavad seda Värava männikuks. Must mänd
kasvab looduslikult Vahemere põhjarannikul, Väike-Aasias ja jõuab põhja pool välja Tšehhi
lõunaossa, väike osaareaal on Krimmis.
Mihkel Ranna dendraarium Neemi külas on näide talu dendropargist. Otsa talupere teise
pojana sündinud ja sepaks õppinud Mihkel Rand (1871–1958) hakkas taimi koguma 20.
sajandi alguses pärast naise ja pisipoja surma. Tõsisemalt hakkas ta taimi koguma pärast
naasmist I Maailmasõjast. Ametlikuks dendraariumi rajamise aastaks loetakse 1925. Säilinud on tema sellel ajal istutatud ja praeguseks enam kui 100-aastane harilik sarapuu. 1953. aastal võeti dendraarium riikliku kaitse alla. 1970. aastatel dendraariumi laiendati. Nii koosnebki Neemi dendraarium kahest osast – u 4000 m 2 suurusest küpsete puudega Mihkli istutatud osast ning u 7000 m 2 suurusest hõreda paigutusega uuest osast. Dendraariumis on paarisaja puu- ja põõsaliigi ümber. Esile võib tuua punaselehist harilikku pööki, harilikku valgepööki, nõgeselehist sookaske, eriokkalist tsuugat, virgiinia kadakat, amuuri pärna, vahtralehikut, hõlmikpuud, korginulgu ja trompetipuud. Harilik pöök annab aeg-ajalt järelkasvu. Mihkel Ranna dendraariumit haldab Riigimetsa Majandamise Keskus.
Dendraariumi kõrval paikneb kaks labürinti, mille on teinud Indrek Nõgu koos vennaga. Üks labürintidest on teadaolevalt Eesti suurim – pindala u 1 ha ja pikkus 2.3 km.
Retk viib Pöide kiriku ja selle kõrval paikneva pastoraadi juurde. Pöide Maarja kirik on
ehitatud 1230. aastatel, aegade jooksul mitu korda ümber ehitatud, neist oluliselt 13. sajandi
IV veerandil, torn lisati kirikule 15. sajandil. Huvitavad on nii kiriku võlvide konsoolide
inimfiguurid kui taimornament ning seinamaalingud.
Pöide kirikust edelas paikneb ajalooline surnuaed ja Aderkaside aadlisuguvõsa kabel, millel aastaarv 1791.
Edasi on plaan külastada Ida- ja Kesk-Saaremaa mõisate parke.
Tumala mõis (Thomel) on keskaegne, esmamainitud 1495, kui kuulus Schulmannidele. Alates 1671. a. oli mõis von Stackelbergide käes, kelle käes püsis kuni 1919. aastani. Mõisa peahoone on hävinud ja selle asemele ehitati 1932. a. koolihoone. Peahoone oli varaklassitsistlik kahekordne kelpkatusega kiviehitis. Park on olnud korrapärase planeeringuga ja seda näitavad veel säilinud puude read, parki ümbritsev kiviaed ja tiikide
paiknemine. Mõisakalmistu paikneb tammesalus pargist kirdes.
Laimjala mõis (Gustavsdahl, Laimjall) on Rootsiaegne ja algselt olnud riigimõis. Mõisal on
hiljem olnud mitmeid omanikke. Praegune klassitsistlik peahoone pärineb 19. sajandi algusest, kui omanikud olid Nolckenid. Peahoone ees on dolomiidist lõvid, mis pärinevad 20.sajandi algusest (kiviraidur Jüri Veller). Park on 19. sajandil koosnenud kahest korrapärase planeeringuga osast peahoonest põhjas ja edelas. Pargis kasvab Saaremaa jämedaim läänepärn ümbermõõduga 430 cm.
Lööne mõis (Köln) on keskaegne ja esimest korda mainitud 1489. Algselt 18. sajandi lõpust pärit barokne peahoone ehitati Güldenstubbede ajastul 1864. a. ümber neogooti stiilis.
Esiväljaku servas kasvavad põlised läänepärnad. Korrapärane park paiknes peahoonest
loodes. Sellesse pargiossa rajati pärast maareformi talu. Peahoonest põhja pool paikneb 130m pikkune pärnaallee.
Lõunat sööme Meierei Kohvikus Tornimäel.
Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 7.45 ja tagasi Tallinnas kell 21.00
Sõidu hind koos lõunasöögiga 65 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
