Pühapäeval 11.mail 2025
Pandivere kõrgustikku ümbritseb kaunis allikate, mõisate ja parkide vöö. Neist paljud on meile seni avastamata.
Külastame Jäneda mõisa parki, Lehtse mõisa parki, Linnape mõisa parki, Nõmmküla mõisa parki, Einmanni mõisa parki, Karinu mõisa parki, Aruküla mõisa parki,
Pandivere kõrgustiku lääneservas ja Kõrvemaa metsade vööndi piirile tekkis omal ajal hulk suhteliselt
vähese põllumaaga mõisaid. Ka peahooned olid neil mõisatel tagasihoidlikumad ja tihti kohalikust kättesaadavast materjalist - puidust.
Jäneda mõis (Jendel) pärineb keskajast, kuid majandusliku heaolu ja sellega kaasneva suure pargi
rajamine sai võimalikuks 19. sajandi teisel poole, kui omanikeks said von Benckendorffid. Jäneda loss,
tellistest juugendstiilis peahoone, valmis 1913–1915, asendamaks 1902. a. maha põlenud puidust peahoonet. Park on mitmeosaline ja suur hulk vaateid on orienteeritud allikalise toitega paistiikidele.
Pargiga liitub edelas parkmets. Park on liigirikas ja seda on Põllumajanduskooli ja tehnikumi aegadel
täiendatud eksootidega.
Lehtse mõis (Lechts) pärineb samuti keskajast ja on saanud nime 15. sajandi omaniku Hans von Lechtes järgi. Rootsi ajal olid omanikeks pikemalt von Bremenid, tsaariajal aga alates 1785. aastast kuni võõrandamiseni von Hoyningen-Huened. Mõisal olid ulatuslikud metsamaad, mis 19. sajandi lõpus pärast raudtee valmimist andsid kindlat sissetulekut. Mõisa viimane peahoone oli algselt ühekordne, hiljem kolmekorruseline kivist ehitis. Hoone idapoolsele otsale lasi parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen Huene 1887. aastal ehitada 25 m kõrguse neogooti stiilis torni.
Pärast võõrandamist ei leitud peahoonele rakendust ja 1931. aastal Põllutööministeerium lasi hoone lammutada ehitusmaterjaliks. Järel on vaid torn. Parun Huene oli loodusuurija, kes aastatel 1887-1914 vaatles lindude rännet Lehtses, samuti kogus aastakümneid kirglikult liblikaid (kogus oli 20 588
isendit). Vabadussõja ajal teenis parun Landeswehris ja Eesti Vabariik saatis ta riigist välja. Park oli vabakujunduslik ja koosnes kahest osast – väiksemast osast peahoone ümber ja suuremast kirdes.
Peahoone vare ümber säilinud pargiosas on ülekaalus vahtrad ja saared, looduskaitse all on üks puu – „Paaristamm“. Suurem pargiosa on hävinud.
Linnape mõis (Linnapäh) pärineb Rootsi ajast. Pikemalt on mõis olnud von Staalide, von Derfeldenite
ja von Baumgartenite käes. Kahekordne puidust historitsistlik peahoone ehitatigi von Baumgartenite
ajal 1864. aastal. Peahoonest on alles u pool. Park on liigiliselt koosseisult tagasihoidlik, ülekaalus on vahtrad ja saared.
Nõmmküla mõis (Nömküll) pärineb Rootsi ajast. Mõisa omanikud on pidevalt vaheldunud, omanikeks
on olnud von Wrangelid, von Derfeldenid, von Yhrmannid, von Salzad, von Rosenbachid, von Baggehufwudtid, von Vietinghoffid. Puidust peahoone pärineb 19. sajandi lõpust. Park on vabakujunduslik, selles on ülekaalus vahtrad ja saared.
Einmanni mõis (Korps) pärineb keskajast. Saksapärane nimi pärineb esimeselt omanikult Hans
Korps’ilt, eestikeelne nimi pärineb rootsiaegsete omanikelt Heidemannidelt. Mõisal on aegade jooksul omanikud üsna tihti vaheldunud. Ühekordne puidust klassitsistlik peahoone valmis 1820, mil omanikuks oli Karl Gustav von Baggehufwudt. 1879. a. ostis mõisa Palmse-Oruveski möldri poeg Jakob Kurber, kelle pärijate kätte jäi mõis kuni 1941. aastani. Park on vabakujunduslik, puuderühmadega ja paari tiigiga. Suhteliselt hästi on säilinud pärna-alleed.
Karinu mõis (Kardina) tekkis Rootsi ajal, kui ta eraldati Väinjärve mõisast. Mõis kuulus kogu aja von Rosenitele. Puidust peahoone asemele ehitati 1770. aastatel kivist barokne peahoone. 1820. aastatel ehitati peahoone klassitsistlikus stiilis ümber. 19. sajandi lõpus lisati tiibhoone. Koos barokse peahoonega rajati selle taha barokne park. 19. sajandil parki laiendati, kuid säilisid ka korrapärased puude read. Pargis on mitmeid põlispuid nii tammede, saarte, pärnade ja euroopa lehiste hulgas. Eksootidest kasvab pargis hall pähklipuu.
Aruküla mõis (Arroküll) tekkis Rootsi ajal. Esimesteks omanikeks olid Torstenssonid, hiljem von Straszburgid, von Loded ja von Knorringud. Fromhold Gotthard von Knorringu ajal ehitati 1780. aastatel uus varaklassitsistlik peahoone, mis sai 1810. a. tulekahjus tugevasti kannatada. Peahoone külla taastati, aga mõis müüdi edasi krahv Carl Friedrich von Tollile. Too laskis peahoone kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada. 18. sajandi lõpus oli peahoone taga korrapärane park. 19.sajandi esimesel poolel kujundati park ümber vabakujuliseks ja laiendati. Parki rajati paviljone ja ümber pargi ehitati sepisaed. Tänapäevani on peahoone ees hästi jälgitavad pargilagendikud ja nende servas puude rühmad. Peahoone taga on aimatav kunagised korrapärased teed ja puude read.
Pargist u 500 m kaugusel asub neogooti stiilis von Tollide kabel.
Lõunat saame süüa Ambla söögikohas Kirsimari
Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 10.00
Tagasi Tallinnas kell 19.00
Sõidu hind koos lõunasöögiga 44 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.
Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
