Avaleht

Üleskutse: Käsmu Meremuuseum vajab kaitset - liitu muuseumi sõpruskonnaga II

24.05.2015 - 23:58 - 23:59

Meie eilne üleskutse, kus avaldasime Eesti Looduskaitse Seltsi auliikme Aarne Vaigu pöördumise liituda Käsmu Meremuuseumi sõpruskonnaga leidis suurt toetust ja tähelepanu. Oleme jätkuvalt mures Käsmu Meremuuseumi tuleviku pärast ning kutsume sõpruskonnaga liituma. Tajume teravaid konflikte muuseumi ja plaanitava arendustegevuse vahel. Oleme valmis avalikeks aruteludeks.

Teema tõsiduse mõistmiseks avaldame alljärgnevalt ka pr Reet Hääle saadetud kirja.

Jaan Riis
Looduse Omnibuss
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees

 

Lp hr Jaan Riis,
edaspidi olete väga oodatud meie diskussioonides osalema. Ühepoolne info on alati kallutatud. Palun allolev avaldada samale listile, millele saatsite Aarne pöördumise.

Pöördumine

Perekonnad, keda Aarne Vaik´u pöördumine täiesti alusetult puudutas, ütleks teema kohta järgmist.

Ka meie oleme Meremuuseumi sõbrad  ja loodame, et planeeritav väikesadam (sama väike kui Võsu sadam), kuid tänu looduslikule omapärane , tõesti sügav sadam annab juurdepääsu Meremuuseumile ka merelt, mis on Kaptenikülale vaid ilus täiendus.

Kõne all oleva territooriumi detailplaneering alustati esmakordselt 2011 aastal. Selleks, et peamiselt sadamaala hõlmav territoorium saaks Käsmule sobivalt planeeritud asutati Käsmu Majakasadam MTÜ. Asutajate hulgas olid käsmukad, sh meremuuseumi eestvedaja Aarne Vaik, kes on ka praegu meie MTÜ liige. Aarne soovitusel nimetat planeering Käsmu Majakasadama Detailplaneeringuks. Meremuuseumi poolt tuli seoses selle alaga niipalju arvestamist väärivaid ideid, et alustatud detailplaneeringu kavasse need ära ei mahtunud. Lisaks ei hõlmanud planeeritav ala sadamala mere osa. Käsmu külakoosolekul otsustati teha Vallale ettepanek planeering lõpetada ning algatada uus, kogu ala kompleksemalt haarav planeering. Nii ka sündis.
 Aastal 2014 alustati uut planeeringut, mis hõlmab ka mere ala ning kajastab enamikke toona meremuuseumi poolt tulnud ettepanekuid, mõned näited:
1.kavandatud on paadiehituse plats koos kena, tagasihoidliku puidust varjualusega, mis peaks asendama täna seal seisvaid nõukaaegseid, lagunenud silikaattellisest kuure.
2.planeeritud on luua merehariduse keskus, hetkel väga nigelas olukorras olevasse endisesse ohvitseride majja, kus saaks anda mereharidust nii edasijõudnutele kui lastele.
3.kavandatav vesiehitis - sadama kaitsemüür peaks ühtlasi vältima ajaloolise Käsmu puitmajaka edasist vajumist. Jne.

Väikepaatide tarvis on sadam praegu olemas:
Käsmus on olemas randumiskoht, ebaturvaline ja ohtlik , mis ei vasta sadama nõuetele ja mida ei saa ka sadamaks nimetada. Sadam on territoorium, mida valvatakse ja kus sadamakapten vastutab territooriumil toimuva eest. Tormisel ajal on käsmukad need, kes külalispaate kaldale tirivad, mitmeid paate on ka põhja läinud. Eriti korrast ära on randumiskoht olnud  viimastel aastatel, sest seoses segadusega detailplaneeringute ümber  on selle haldamine jäänud unarusse. Juhul, kui sadamaplaneeringuga edasi ei minda, siis tuleb rajatis pigem likvideerida.
Käsmu laht on Käsmu rannikualal selles osas sügav. Erinevalt Võsu sadamast on seal unikaalne võimalus rajada sadam ilma süvendamata, see looduse poolt meile kätte mängitud keskonnasõbralik lahendus tuleks igal juhul ära kasutada. Madala süvisega alustele on  paadisadam valmimas Võsul. Käsmu on planeeritud samuti madalama süvisega paatide sildumisala, kohalike kalurite paadikohad, kuid oluline oleks, kui saaksime võõrustada purjekaid. Ajalooliselt on Käsmu ikka enim purjekatega seotud olnud.  Usun, et see on hea sõnum kõikidele Eesti purjetamishuvilistele, et Põhjarannikule on tekkimas turvaline ja kaasaegne sildumiskoht. Käsmus käib suve jooksul kümneid tuhandeid turiste neist enamik külastab ka Meremuuseumi. Kõik need turistid saabuvad autode ja bussidega sõites läbi terve Käsmu küla. Me olme Kapteniküla aga meile külla tulla merd mööda ei saa! "Kus see sadam teil siis siin on?",  küsivad paljud esma saabunud. Kristenbrunide poolt rajatud Käsmu Merekool ja sealt hariduse saanud kaptenid ning Käsmu laevaehituse hiilgeajad on jäänud 19 ja 20 sajandisse. Elame 21 sajandil ning elu peab edasi minema. See, et kaptenikülla ei saagi merdmööda saabuda on ju uskumatu. See, et paljud käsmukad polegi endale sadama puudumise tõttu veesõidukit muretsenud on kurb.

Lugupidamisega kõigi Käsmu ja merehuviliste poole pöördudes,
Reet Hääl
põline käsmukas

 

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.