Pühapäeval 01.novembril 2026
Veel on sügises värve ja sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Järvamaa kauneid mõisaparke vaatama.
Looduses on värve, kuid on saabunud aeg, kus pärast lehtede langemist avanevad uued
vaated ja hooned puude vahel tulevad esile.
Viljakate muldadega Järvamaa tänastes piirides on olnud 20. sajandi alguses 102 mõisat ja lisaks 8 kirikumõisat. Mitmed mõisad on omanud lossilaadset peahoonet ja mitmekesiseid abihooneid ning üsna ulatuslikku parki.
Osa Järvamaa mõisaparke on orienteeritud veekogudele ja vähemalt varem on parkide kujunduses olnud tähtsad hoonete peegeldused veelt.
Purdi mõis (Noistfer) pärineb keskajast ja oli siis pikemalt ordu ja lühemat aega Tallinna linna ja Paide lossi, hiljem aga mitmete aadlisuguvõsade omanduses. Keskajal paiknes mõisasüda praegusest kohast 3 km lääne pool Ojatagusel. Liivi sõjas mõisa hoonestus hävis ning Rootsi ajal ehitas omanik Burt uued hooned praegusele kohale. Burti järgi sai mõis oma eestikeelse nime Purdi. Põhjasõjas mõisa hoonestus taas hävis. Praegune barokse põhiplaaniga peahoone ehitati Carl Gustav von Baranoffi ajal 1760.-1770. aastatel kasutades varaseimaid müüre. Park oli algselt korrapärane ja orienteeritud Pärnu jõele. Pargi kunagine barokne lahendus on terraside näol äratuntav, pargi lõunaosas on säilinud pärnade read. Peahoonest läänes paikneb hilisemate omanike von Ungern-Sternbergide kalmistu ja kabel. Mõisa lähistele istutati pärast maareformi 1921. a. ebatsuuga puistu.
Koordi mõis (Kirrisaar) on samuti keskaegne. Mõisa hoonestus ehitati välja von Rosenite
ajastul 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel ning rajati park. Peahoone on varaklassitsistlik. Põldude vahel paiknev park on teljeliselt orienteeritud peahoonele. Pargi
puistu on vabakujuline, kus puude rühmad vahelduvad lagendikega ja servaaladel paikneb tihe puistu.
Roosna-Alliku (Kaltenbrunn) mõis on rootsiaegne. Eestikeelse nime on mõis saanud 1617–1725 omanikeks olnud von Rosenite järgi. Mõis paikneb suurte allikate ääres, millest tuleneb saksakeelne nimi, tõlkes “külmallikas”. Mõisa varaklassitsistlik peahoone ehitati 1780–1786, kui omanikuks oli Otto Friedrich von Stackelberg. Peahoone tagune pargiosa on rajatud barokkpargina korrapärases stiilis ja tänapäeval annab vanast planeeringust märku
teedevõrk. Hiljem laiendati parki lääne suunas allikajärve ümber.
Karinu mõis (Kardina) pärineb Rootsi ajast ja oli kogu aeg von Rosenite suguvõsa omanduses. Praegune peahoone ehitati 1770. aastatel baroksena, kuid ehitati 1820. aastate alguses ümber klassitsistlikus stiilis. Algne väike barokne korrapärane aed paiknes peahoone taga. 19. sajandi vältel laiendati parki ja kujundati park ümber vabakujuliseks. Pargis kasvab jäme hall pähklipuu tüve läbimõõduga üle 1 m.
Väinjärve mõis (Weinjerwen) pärineb Rootsi ajast. Mõis on pikemalt kuulunud von Rosenitele, hiljem von Baranoffidele ja von Engelhardtidele. Praegune neorenessanslik peahoone ehitati 1860. aastatel Baranoffide ajastul. Park on orienteeritud Väinjärvele ja algses pargikujunduses avanesid peahoone juurest vaated järvele. Praeguseks on vaated
kinni kasvanud. 19. sajandi lõpus Engelhardtide ajastul parki laiendati ja tehti uusi juurdeistutusi.
Ervita mõis (Erwita) pärineb Rootsi ajast. Praegune klassitsistlik peahoone ehitati 1820. –1830. aastatel varasema barokse peahoone asemele von Knorringute ajajärgul. Ka Ervita
mõisa park on olnud orienteeritud Väinjärvele. Park on rajatud 19. sajandi esimesel poolel
vabakujulisena.
Lõunapeatus Järva- Jaanis kohvikus Tee-Line.
Kohapeal saab osta lisatasu eest ( sularahas ) lõunaprae ja magustoidu
Menüü
kotletid, ahjukartul, salat, leib ja jook - 10 eurot
magustoit kohupiimakook ja kohv - 5 eurot
Registreerimisel palun kirjutage, kas soovite kohapeal osta praadi või magustoitu, et kokk teaks meiega arvestada.
Retke juhib dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30 Tagasi Tallinnas kell 18.30
Sõidu hind 40 eurot
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
