11. aprill 2026 – 19. aprill 2026

Kutsume Sind kevadisele Lõuna-Saksamaale – piirkonda, kus romantiline atmosfäär, hingematvalt kaunis loodus, rikkalik ajalugu ja kohalik kultuur põimuvad meeldejäävaks tervikuks. Reisi käigus põikame lisaks ka Prantsusmaale, Šveitsi ja Austriasse – rääkimata teele jäävaist Baltimaadest, Poolast ja Tšehhimaast.

Reisikava

Laupäev 11.04.2026

Sõidame läbi Läti, Leedu ja Poola. Õhtuks jõuame Łódźi.

Teel teeme söögi- ja sirutuspeatusi.

Pühapäev 12.04.2026

Peale hommikusööki hotellis jätkame teekonda Łódźist Bambergi kaudu Würzburgi.

Peatusel Bambergis imetleme UNESCO maailmapärandisse kuuluvat Bambergi vanalinna, toomplatsi ja katedraali.

Esmaspäev 13.04.2026

Peale hommikusööki hotellis jätkame teekonda mööda Romantilist teed (Romantische Straße) – Baierit põhjast lõunasse läbivat 460 km pikkust maalilist turismimarsruuti Würzburgist Füssenini Alpide jalamil.

Teel teeme päeva jooksul peatused Wertheimis, Rothenburg ob der Tauberis, Nördlingenis, Augsburgis ja Schwangaus.

Vaatamist ja rääkimist on sel päeval külluses.

Teisipäev 14.04.2026

Peale hommikusööki külastame Baieri hullu kuninga Ludwig II kuulsat Neuschwansteini lossi, mille muinasjutuline arhitektuur inspireeris Disney Tuhkatriinulossi. Samuti külastame lähedal asuvat Hohenschwangau lossi, kus Ludwig II veetis oma lapsepõlve. Lossid asuvad maalilises Alpide jalamil paiknevas külas.

Kolmapäev 15.04.2026

Peale hommikusööki hotellis käime ära korra Prantsusmaal Strasbourg’is (saksa keeles Straßburg), Alsace’i ajaloolises pealinnas, mis on tänapäeval Brüsseli, Luxembourgi ja Frankfurdi kõrval üks Euroopa Liidu de facto pealinnu.

Meie keskendume selle maalilisele vanalinnale ja katedraali ümbrusele.

Strasbourgist sõidame edasi Šveitsi. Teele jäävad Zürich ja maaliline Zürichi järv.

Hilisõhtuks jõuame Bludenzisse Austrias.

Neljapäev 16.04.2026

Peale hommikusööki hotellis külastame Milka šokolaadivabriku tehasepoodi ja Fohrenburgeri õlletehase poodi.

Pärastlõunal sõidame taas Baierisse, selle pealinna Münchenisse, kus vaatame ühiselt vanalinna koos Marienplatzi, Frauenkirche ja teiste ajalooliste pühakodadega, samuti maailmakuulsate õllesaalidega.

Sõidame ka Pockingisse, kus külastame Baieri traditsiooniliste rahvariiete poodi.

Soovijatel on võimalus osta endale pidulikke Baieri rahvariideid:

• dirndl (traditsiooniline naisterõivas)

• lederhosen (nahkpüksid meestele).

Seejärel sõidame tagasi Münchenisse.

Reede 17.04.2026

Peale hommikusööki hotellis osaleme Müncheni kevadfestivali (Frühlingsfest) pidustustel ning sõidame sealt edasi Burghauseni lossi vaatama, see on maailma üks pikimaid keskaegseid kindlusekomplekse.

Edasi sõidame Passausse, Austria piiri ääres Doonau, Inni ja Ilzi jõe ühinemiskohas.

Majutumise ja vaba aja järel suundume Eggenfeldeni rahvapeole, kust hilisõhtul pöördume tagasi hotelli.

Laupäev 18.04.2026

Peale hommikusööki hotellis asume koduteele läbi Tšehhi ja Poola.

Lõunapeatuse teeme Prahas, kus külastame Bohemia kristallimaailma.

Hilisõhtuks jõuame Varssavisse.

Pühapäev 19.04.2026

Pärast hommikusööki alustame teekonda läbi Leedu ja Läti Eesti poole.

Koju jõuame hilisõhtul.

Retke juhib ajaloolane Andres Adamson.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  (Tõnismägi 2) eest laupäeval 11.04.2026 kell 5.30. tagasi Tallinnas pühapäeval 19.04.2026 kell 23.45.

Sõidu  hind 1350 eurot.

Hinnas hotellid koos hommikusöökidega, muuseumipiletid, losside ja festivalide külastused, ühine pidulik õhtusöök Baierimaal.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Kaasa pass või ID kaart

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 14. märtsil 2026

Sel kevadel tähistatakse Viljandis suurejooneliselt kunstnik Johann Köleri 200. sünniaastapäeva.

Avatud on kolmiknäitus Viljandi muuseumis, Kondase keskuses ja Rüki galeriis. 

Laupäeval saame Viljandi muuseumis kuulata Tiiu Männiste loengut "Johann Köler: sauniku pojast akadeemikuks. Ülevaade kunstniku haridusteest ja loomingust".

Kunstiretkel külastame koos Tiit Pääsukesega kolme Johann Kölerile pühendatud näitust. 

Viljandi muuseumis on väljas 100 täissuuruses reproduktsiooni, Kondase keskuses näeb Köleri originaalteoseid ja Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud.

Kunstnikud: Marge Monko, Tõnis Saadoja, Mihkel Ilus, Johanna Ulfsak, Jass Kaselaan.

Viljandis anname vaba aega lõunasöömiseks.

Tagasiteel teeme peatuse Suure-Jaani kalmistul kuhu Suure-Jaani kihelkonnas sündinud kuulus kunstnik on maetud.

Retke juhib ja Johann Köleri loomingust tutvustab maalikunstnik Tiit Pääsuke.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 9.00.
 

Tagasi Tallinnas kell 19.00.

Sõidu hind koos loengu ja muuseumipiletitega 55 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Pühapäeval 15. märtsil  2026

Sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Lääne-Virumaale, kus kuulame Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas Emakeelepäevale pühendatud kontserti ja vaatame mitmeid kauneid mõisaparke.

Lääne-Virumaa on üks tihedamini mõisatega kaetud piirkondi Eestis, kus tihti on mõisa peahoonete ja parkide vaheline kaugus vaid 5–7 km. 1913. a. oli tänase Lääne-Virumaa alal 143 mõisat, mille peahoonetest on tänapäevaks säilinud 58. Säilinud on eelkõige need peahooned, mis leidsid pärast Eesti Vabariigi maareformi kasutust kas õppeasutuste või riigimajanditena, hiljem nõukogude perioodil majandite keskustena.

Suur osa Lääne-Virumaast jääb Pandivere viljakate muldade alale, mis tagasid õigel harimisel hea saagi ning mõisatele kindla sissetuleku. Tähtsal kohal oli 19. sajandil piirituse tootmine ja karjakasvatus.

Piisavate sissetulekute korral oli võimalik rajada ümber mõisa hoonete eriilmelisi parke.

Kihlevere mõis u 10 ha suuruses pargis on tänapäeval võimalik eristada mitme ajajärgu istutusi. Kõige vanemad on tammed ja lehised. Nõukogude perioodist on pärit ebatsuugad ja haruldusena valge mänd. Tähelepanuväärne on jäme, hinnanguliselt enam kui 130 aastat vana, harilik pirnipuu. Iseäralik on, et suuri tiikide veepeegleid asendavad pargis kanalid peahoone taga.

Hilisbarokne (valminud 1770. aastatel) peahoone on pärast majandikontori välja kolimist seisnud kasutuseta.

Hulja (Huliall) mõisa küllaltki kompaktne u 3 ha suurune park paikneb ümber mõisa pea- ja abihoonete. Mõisa algselt barokne peahoone (valmis 1775) on korduvalt ümber ehitatud ja hiljem vaheehitise kaudu aidaga kokku ehitatud. Parki on korduvalt uute istutustega täiendatud. Vanim säilinud puu on läänepärn, kelle tüve läbimõõt on üle meetri. Põlised on ka euroopa lehised.

Paistiigid pargi servas on kaotsi läinud. Pargi esiväljakule on rajatud väikeseid ilu- ja tarbeaedu.

Mõdriku mõisa (Mödders) u 12 ha suurusele pargile on iseloomulikud mitmed tiigid, millest osa on Sõmeru jõele tekitatud paistiigid. Peahoone on ehitatud mitmes järgus. Osa müüre võivad olla keskaegsest vasallilinnusest. Praeguse ilme sai peahoone 1780. aastatel von Kaulbarside ajastul. Ka park on kujunenud mitmes osas. Peahoone taga paiknes kunagi korrapärane barokne pargiosa, mille teedevõrk on tänaseni aimatav. Hiljem on parki laiendatud ja valdavalt on park vabakujuline. Parki on oluliselt juurdeistutustega (juurde istutustega) täiendatud. Pargis on 1812. a. Vene-Prantsuse sõja obelisk. Peahoones on pärast maareformi olnud kutseõppeasutused, praegu Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituut.

Üks suurejoonelisemaid klassitsistlikke mõisahooneid Lääne-Virumaal on Aaspere mõisa (Kattentack) 1785–1800 peahoone, mille ümber oli ka suurejooneline enam kui 36 ha suurune park puude rühmade, pargilagendike, alleede, tiikidega, sillakeste ja paviljonidega, millest on säilinud ainult puude rühmad, osa lagendikke, alleed ja tiigid.

Peahoone ehituse juures on olnud omanikena nii Peterburi arhitekt Georg Friedrich Velten (peahoone keskosa) kui parun Friedrich Adolph Dellingshausen (tiibhooned). Peahoone säilis kuna seda kasutati 1921–1991 lastekoduna. Mõisa juurde viib põldude vahelt üks Eesti uhkemaid lehisealleesid.

Kadrinas paikneb keskkooli kõrval Emakeele ausammas, mis avati 21. mail 1994, autorid kujur Vergo Vernik ja arhitekt Raul Kõllamaa. Ausammas on tahutud moodsas võtmes ja igaüks saab pakkuda, mida sammas kujutab.

Rakvere servas paikneb Rakvere Õpetajate Seminari peahoone (ehitatud 1913–1915), mis jätab arhitektuuri stiililt (seda on iseloomustatud kui järelklassitsismi) mõisahoone mulje, sest hoone juurde viib pügatav pärnaallee ja hoone külgedel paiknevad puude rühmad.

Rakveres külastame Muusikamaja Ukuaru ja kuulame Emakeelepäeva kontserti üle-eestilise neidudekoori LEELO ning kooride Solare ja So-La-Re esituses.

Lõunapeatus Rakveres.

Retke juhendab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2)  eest kell 9.00

Tagasi Tallinnas kell 19.00.

Sõidu hind koos kontserdipiletiga 50 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL, KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 28. märtsil 2026

Sõidame Soome Pekka Linnaineniga suurele Kevadmessile Helsingis ja Tuusulasse ja teistesse põnevatesse paikadesse.

Kevadmess on Helsingi kevadine suursündmus, kõrghetk kõigile aia- ja sisustushuvilistele. Mess hõlmab endas viit väiksemat messi: Kevadine aed, Elu-olu & remont, Oma suvila, Sisusta ning toidumess Kohalik & Mahe.

Tooted ja teenused messil

• Suvilaelu: basseinid ja mullivannid, kai ja paadid, suvilad ja kõrvalhooned, veetegevused suvilaelanikele

• Välitegevused: sihtkohad, ekskursioonid, elamused, matkavarustus ja -tarbed, riided ja aksessuaarid, kalapüük, loodusfotograafia, loodustegevused, giidid, kaardid

• Oma kodu: katused ja katted, majapaketid, uksed ja aknad, kodumasinad ja elektroonika + helitehnika, ehitus- ja renoveerimisteenused, eluasemeteenused (telekommunikatsioon, turvalisus, koristus, finantseerimine, köögid ja vannitoad, pinnakatted)

• Interjöör: kodumööbel, valgustus, kodukaunistus (tekstiilid), kodukaunistus (elustiil, väike sisekujundus), antiikesemed, vintage, kollektsiooniesemed

• Suvila / Kodu: kaminad ja ahjud, saunad, krundid ja vahendus, üüriteenused, energia-, vee- ja jäätmekäitlus

• Aed: masinad ja tööriistad, grillid ja lõkked, taimesaadused, mullad, katted ja väetised, veesilmad, purskkaevud, klaasid ja varikatused, aiamööbel, terrassid, aiad, väravad, õuevalgustus, haljastus ja kujundus

• Organisatsioonid ja ametiühingud

• Toitumine ja tervis

• Ajakirjad ja meedia

• Muud tooted ja teenused

Kuid messikülastus ei ole veel kõik, sest selle reisi jooksul saame näha ja kogeda veel palju huvitavat. Tegelikult põikame juba hommikul hetkeks Helsingi linna talveaeda, mis on eksootiline oaas keset linna, klaasist kasvuhoone, kus kasvab sadu erinevaid taimi, alates kaktustest kuni palmideni.

Pärastlõunal on meil kavas neli külastust. Esiteks suundume Fazeri šokolaadivabriku esinduspoodi Vantaas, kus on saadaval palju vabriku eritooteid ja võib-olla ka soodsaid eripakkumisi. 

Järgmised kaks külastuskohta on veidi põhja pool, Tuusula vallas, kus jätkame Kevadmessi vaimus. Põikame piirkonna suurimasse aianduskeskusesse Pirilä Kukkatalo. Soomlased on selleks ajaks juba asunud oma koduaedu ja rõdusid korda seadma ning uurime, mida letid ja kasvuhooned neile siin pakuvad.

Pärast seda suundume Koeramäe Pajutalli. Veider nimi, aga ka koht on üllatav: peatee äärest ja laoala tagant leiame väikese maaelu idülli. Pajutalli õuel on pajust majad, aiad ja erinevad loomakujud. Aed on kui muinasjutumaa. Peahoones on müügil erinevad käsitöö- ja sisustuskaubad, seal on ka kohvik.

Enne sadamasse naasmist peatume Malmi kalmistul, kus on alanud kevadised aiatööd. Meil on seal üks eriline sihtkoht, nimelt kangelaskalmistu, kus puhkab 91 Soome Jätkusõjas langenud Eesti vabatahtlikku ehk soomepoissi, nagu nad ise end nimetasid. Nende auks on siin oma mälestusmärk, mis seatakse pärgadega mõlema hõimurahva iseseisvuspäevadel ja sõjaväe mälestuspäevadel. Ehk süütame meiegi neile küünla.

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45

Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00

Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind 125 eurot. Hinnas laevapiletid edasi - tagasi ja messipilet.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

 Saadame kinnituse ja arve.

Pass või ID kaart kaasa.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reede 03.04.2026 - teisipäev 07.04.2026 Suurepärane võimalus ühe retkega näha ja tundma õppida loomi maailma kõikidelt kontinentidelt on külastada loomaaedu koos loomaaia direktoriga. Kevadpühade aegu teeme viie päevase retke koos Mati Kaaluga Leedu ja Poola loomaaedadesse, kus õpime tundma Euroopa loomaaedu ja loomariigi mitmekesisust ja rikkust maailmas. Viie päeva päeva jooksul külastame viit loomaaeda. Kaunase loomaaeda Leedus, Varssavi kahte loomaaeda, Poznani ja Wrocławi loomaaedu Poolas. Kaunase loomaaed: Leedu rahvusloomaaed asutati kunagises pealinnas 1938.aastal ja on ainus teaduspõhiselt juhitav loomaaed, mis asub 15,9 ha alal. Kollektsioonis üle 200 liigi, kellest huvitavamad on orangutan, anuubis paavian, kääbusjõehobu, böömi savannisebra, põhja- kroontuvi jt.. Varssavi loomaaed: Kahe aasta pärast oma sajandat juubelit pühitsev loomaaed paikneb Poola pealinna südames 40 ha territooriumil on üks selle riigi kaheksateistkümnest loomaaiast. Kollektsioonis on üle 500 liigi, kellest märkimisväärseimad on pantserninasarvik, araabia orüks, bongo antiloop, mägisebra, jaaguar jt. Poznani loomaaed: Loomaaed paikneb koguni kahel territooriumil – vana ajalooline (asutatud 1847.a) osa vanalinnas ja 1974. aastal linna servas Malta järve lähistel avatud uus 116 ha suurune avarate ekspositsioonialadega osa, mis mõlemad on vaatamist väärt. Saab näha maailma suurimat sisalikku Komodo varaani, punakõht leemureid, laimokkninasarvikuid, ameerika taapiri jt. Wroclavi loomaaed: See Poola vanim 1865. aastal avatud loomaaed on vaieldamatult selle reisi pärl ja väärib kindlasti enim aega ja suurimat tähelepanu. Vanemas põnevas ajaloolises osas ja hilisemas tänapäevases suurejoonelises laienduses, mis paiknevad ühtekokku 33 ha alal, võib näha enam kui 1100 liigist elukaid. Suurematest imetajatest väärivad nimetamist sumatra tiigrid, gorillad, okapid, aasia elevandid, chapmani savannisebrad, hartmani mägisebrad, mõõksarvorüksid ja paljud muud antiloobiliigid jt.. Moodsas afrikaariumis näeb manaatisid, prillpingviine, jõehobusid, niiluse krokodille, naeruiibiseid, pruun-hiirlinde jt.. Eksotaariumis saab imetleda filipiini kantšilli, austraalia konnkurku, mitmeid erinevaid paradiisilinnuliike. Retke juhib ja põnevaid lugusid Euroopa loomaaedadest ja nende ajaloost ning lugusid loomadest ja oma seiklusrikastest reisidest räägib Mati Kaal. Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel 6.00 tagasi Tallinnas teisipäeval kell 23.30 Sõidu hind 650 eurot Hinna sisse kuuluvad hotellid koos hommikusöökidega, loomaaedade piletid ja ekskursioonid. Liituda saab ka Pärnust. Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve. PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 09.aprillil 2026

Vabandame, kohad on täis 

Kuulutame välja 2026 aasta esimese teatriretke.

Sõidame Pärnusse Endla Teatrisse vaatama etendust "Arkaadia". 

„Me pillame maha ja samas korjame üles. Nagu rändurid, kes kõike käe otsas peavad tassima. Ja selle, mis meie käest pudeneb, korjavad taganttulijad üles. Rongkäik on väga pikk. Me sureme teel. Aga on vaid see üks ja ainus tee. Nii et midagi ei lähe kaotsi.” 

Geeniused ja geomeetria, afäärid ja aiandus, kirjandus ja kaoseteooria. Maalilises inglise maamõisas põimuvad kaks ajastut – 19. sajandi algus ja tänapäev. Ühes neist esitab noor erakordse mõistusega neiu oma koduõpetajale küsimusi, millele maailm pole veel valmis vastama; teises püüavad kaasaegsed teadlased aegade aardeid otsides ja dešifreerides kõrvaldada valgeid laike kirjandusloo kaardilt. Kuidagi on kõige sellega seotud ka aurumasinad ja arvutid, daaliad ja tantsupidu, lord Byron ja riisipuding, üks ahvihammustus ning loomulikult ka armastus ja algebra. 

Tom Stoppardi teravalt vaimukas ja liigutav näidend balansseerib teaduse ja poeesia, ratsionaalsuse ja kirglikkuse, ajaloo ja oleviku vahel ning toob meieni loo igatsusest mõista maailma – ja inimest selle sees.

Lavastaja Elmo Nüganen (külalisena)

Kunstnik Kristjan Suits (külalisena)

Kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka (Läti Rahvusooper) 

Valguskujundaja Margus Vaigur 

Helilooja ja muusikaline kujundaja Jaak Jürisson (külalisena)

Tõlkija Anu Lamp 

Mängivad: Saara Nüganen, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald, Sonja Nüganen (külalisena), Ott Raidmets, Märt Avandi, Nils Mattias Steinberg, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Andrus Vaarik, Enn Keerd ja Tair Tiitus

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15.

Tagasi Tallinnas öössel kell 01.00.

Etendus kestab 3 tundi ja 40 minutit

Sõidu hind koos Arvo teatripiletiga 50 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 02.mail 2026

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab arborist ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.45

Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 59 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 02.mail 2026

Maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Gauja rahvuspargi keskuses Siguldas Baltimaade suurim ja populaarseim aianduslaat. Sõidame sinna meiegi. Näha saab Läti kauneimaid maastikke. Laadal uhke valik Läti taimekasvatajate toodangut. Kaasa saab osta erinevaid lillesibulaid, istikuid, seemneid ja palju muud. Lisaks istikutele müüakse laadal ka kohalikku, Läti väiketootjate toodangut – juustu, maiustusi, liha- ja pagaritooteid, samuti kohalikku käsitööd.

Pärast laata vaatame Sigulda, Turaida ja Krimulda kauneid paiku. 

Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik.

Sõidame Pärnu kaudu. Liituda saab ka Pärnust.

Buss väljub Haapsalu Veekeskuse eest kell 6.45.

Tagasi Haapsalus kell 21.30

Sõidu hind 49 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.  

Saadame kinnituse ja arve.

ID kaart või pass kaasa.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL

Reedel 03. juulil 2026

Sel suvel mängitakse Loobu mõisa aidas Üllar Saaremäe lavastust "Armastuse nimel".

Osades

Tõlkija: Livia Ulman
Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Üllar Saaremäe
Kunstnik: Ketlin Saaremäe
Lavavõitlus: Indrek Saar
Valguskujundaja: Märt Sell

Barbara Trapes – Elina Pähklimägi
Nikki Wickstead – Piret Krumm
Hamish Alexander – Robert Annus
Gilbert Fleet – Alo Kurvits

Uhkelt vallaline Barbara elab mugavalt oma Londoni korteris – majas, mis kuulub talle. Ta on harjunud omaette elama ja on sellega igati rahul. Mehed ei paku talle pinget. Ta tahab olla vaba ning põlgab naisi, kes on suhetest sõltuvad.

Tal on naabrimees Gilbert, kes aitab majapidamises – parandab radiaatori ja kraanikausi, viib vanad riided taaskasutusse ning prügi välja. Rohkemaks polegi ju mehi vaja?

Barbara otsustab üürida ülakorruse korteri oma endisele kooliaegsele sõbrannale Nikkile, kes on taas kihlatud ning plaanib koos kallimaga uude majja kolimist. Nagu paljusid teisi naisi, peab Barbara ka Nikkit lihtsameelseks, kes loovutab oma nooruse ja vabaduse meeste teenimisele.

Kui noorpaar saabub, hakkavad aga toimuma kummalised asjad. Tõusevad küsimused, millele on raske – või isegi võimatu – ausalt vastata. Kus asub sõpruse ja armastuse piir? Kas see on üldse olemas? Kui kaugele võib seda nihutada? Kas lähedusevajadus on pelgalt füüsiline kirg või peitub selle taga midagi sügavamat? Mida kõike võib „armastuse nimel“ teha – või tegemata jätta? Ning milline roll on siin uhkusel ja eelarvamustel?

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 17.00.
 

Tagasi Tallinnas kell 23.00.

Sõidu hind koos teatripiletiga 63 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 29.juulil 2026

Sel suvel mängib teater Nuutrum Tammsaare Muuseumis Vargamäel etendust "Vargamäe valvur"

Toimumiskoht: A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Autor Urmas Lennuk (Rakvere Teater)

Lavastaja Vallo Kirs (Ugala)

Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Jane Napp, Märten Matsu

(Rakvere Teater) ja Rait Õunapuu (Ugala)

Sauna Madis on surnud ja Vargamäe valvekorra võtab üle tema naine. Vargamäel pole aga naisi kunagi armastatud. Nõnda leiab õbluke Saunanaine end lepitamast Jussi ja Marit, igavest sulast Matut, Oru Joosepit ja peretütar Liisut, kelle isa meeltesegaduses kodust välja ajab. Lisaks Vargamäe lepitamisele peab vaene Saunanaine tegelema kõige muu kõrvalt veel ka Madise matustega.

Vargamäe valvur on vaade Vargamäe elule saunarahva poolt vaadatuna. Vägevate Vargamäelaste võitlused ei paista sauna poolt vaadates alati just kõige väärikamate ja võimsamatena. Tammsaare poolt peegeldatud tõde ja õigus paistab sauna poolt vaadates sageli hoopis hõre ja hooplev nagu Setu eidekese võitlus hambutus suus ringi veerleva hernega. Siiski saavad kraavid kaevatud, Madis taevasele teele saadetud ja Vargamäe valvatud, sest kirjutagu Tammsaare mida tahes – Vargamäe saunarahvas elab üle kõik kurja maailma katsumused.

Ükskord saabub ka pärast kõige kurjemat talve alati suvi ja eestlased kogunevad Vargamäele, et nutta ja naerda Vargamäe vägevate üle.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.45

Tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 75 eurot 

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Pileteid ümber vahetada teiste kuupäevade vastu ei saa. Samuti ei oste me pileteid tagasi.

Arved palume tasuda tähtajaks.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!