Laupäeval 08.oktoobril 2022

Käes on värviline sügisaeg ja sõidame taas Lätti. Retke juhtideks geograaf Toomas Kümmel ja aiaajakirjanik ja aiandusraamatute toimetaja Meeli Müüripeal.

Meid ootavad Valmiera - eestlaste kõige sõbralikum linn Lätis, kuulus SIA Zarupi ebaküdooniatalu Valmiera lähedal ja Valmieramuižas.

Sel laupäeval toimub Valmieras linna aasta suursündmus Simjudi laat. Pavils Rozitis oma raamatus "Valmiera Poisid" on kirjutanud: "Kes ei ole näinud Simjudi laata, sellel pole olnud noorust". Traditsiooni kohaselt on inimestel võimalus enne talve varuda erinevaid tooteid: sooje kudumeid, karusnahku, rahvarõivaid, ehteid, erinevaid köögiriistu, taimi, puuvilju, marju, köögivilju, mett, piparkooke, suitsukala, leiba, keraamika- ja nahatooteid ning palju muud. Külastajaid lõbustatakse laulude ja tantsudega.

Simjūdi turg on seekord uues kohas - Rīgas tänaval, lõigus Kārļas Baumani tänavast Limbažu tänavani, samuti Vecpuišu pargis.Kohal on 400 kauplejat, kes pakuvad head ja paremat.

Pärast kolme tunnist laadal käiku sõidame Valmieramuiža, kus saab Läti parimaid limonaade. Valmierast edasi sõidame SIA Zarupi ebaküdooniatallu, kus teeme ekskursiooni ja saab degusteerida ja osta erinevaid tooteid. Erinevad mahlad, siirupid, gaseeritud joogid, maiustused rabarberist, maasikast, ebaküdooniast.

Tunneme ebaküdooniat kui punaste õitega madalat ilupõõsast, mis kannab sügisel kollaseid kõvu vilju.

Neist saab maitsvat siirupit ja palju muudki head, kuid vilju on põõsalt valus korjata, sest peamiselt ilu pärast kasvatatavail ebaküdooniasortidel on teravad astlad.
Ebaküdoonia viljades on palju väärtuslikku – eriti C-vitamiini ja pektiine – ja nii hakkas see taim huvi pakkuma ka uue võimaliku puuviljakultuurina. 1950ndatel rajati ebaküdoonia katseistandusi Lätis, Eestis, Venemaal, Rootsis, Lõuna-Soomes.
Kõige edukamad olid selles töös lätlased, kuid ebaküdooniast puuviljakultuuri tegija oli seal Eesti juurtega Albert Tiits. Ta hakkas välja valima suuremate viljadega ja vähemate asteldega kõige talvekindlamaid jaapani ebaküdooniaid ja töö tulemuseks oli ebaküdoonia asteldeta vorm. 1951. aastal sai tema esimene sort nime ’Cido’.

Lätis osati ebaküdooniaist häid tooteid teha juba nõukogude ajal ja näiteks Smiltene sovhoostehnikumis kasvasid need 50 hektaril. Lätlaste edu nii ebaküdooniate kasvatamisel kui väärindamisel püsib. Kasvupind laieneb (2019. a 590 ha) ja huvitavaid tooteid tuleb järjest juurde.
Seda, mida kõike annab ebaküdooniatest teha, vaatame Valmiera lähedal Brengule vallas ettevõttes SIA Zarupi, kus 8 hektaril kasvatatakse ebaküdooniaid, 2 ha rabarberit, lisaks veel kõrvitsad. Uudistoodete hulgas on ka nt maasika- ja kõrvitsakommid.

Ebaküdooniatest Lätis ja Eestis räägib retkel aiaajakirjanik ja aiandusraamatute toimetaja Meeli Müüripeal.