Reede 08.september - pühapäev 10.september 2023

Nüüd on käes kauaoodatud ja -soovitud hetk: Looduse Omnibuss viib teid Läti Latgalesse, kus me veel ei ole käinud.

Suundume Tartu, Hopa ja Alūksne kaudu Latgalesse. Latgale eristub kõigist teistest Läti ajaloolistest piirkondadest ikka veel laialdaselt kasutatava murdekeele ja katoliiklusega. Sellel on ajaloolised põhjused. Muinasaegne latgalite asuala jäi liivlaste ja seelide aladest itta, ulatudes Velikaja jõeni. Tänapäevane Latgale hõlmab Vana-Liivimaa Aiviekste-Pededze ja Väina (Daugava) jõest idas asuva ala, mis pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi Rzeczpospolita koosseisu nn Poola Liivimaana. Esimese Poola jagamise
ajal sattus Latgale Vene impeeriumi võimu alla, esialgu Pihkva ning hiljem Valgevene ja Vitebski kubermangu koosseisus. Latgale oli kuni Läti iseseisvuseni võrreldes teiste ajalooliste aladega mahajäänud piirkond. 1920. aastal vabastasid Läti ja Poola armee Latgale ja see sai taas Läti Vabariigi osaks.

Latgalet nimetatakse ka Siniste järvede maaks, sest Aglona, Krāslava ja Ezernieki vaheline piirkond on kõige järvederikkam ala Lätis. Latgale kõrgustikul asuvad ka kaks suurimat järve Lätis, Lubāns ja Rāzna. Samuti asub Latgales Läti sügavaim järv Drīdzis.

Esimesel päeval sõidame üle Tartu ja Alūksne Latgalesse. Teel külastame Latgale nostalgilisi väikelinnu: Balvi, Viļaka, Kārsava ja jõuame õhtuks Latgale kultuurikeskusesse Rēzeknesse, kus teeme väikese linnaekskursiooni, sööme õhtust ja jääme öömajale.

Teist päeva alustame Ludza külastamisega. Vähemalt paari viimase sajandi jooksul olid Ludza-ümbruse alad koduks eesti soost inimestele, kes kõnelesid oma erilist lõunaeesti keele murrakut. 19. sajandi lõpus oli seal piirkonnas veel ligikaudu viiskümmend küla, kus võis seda kõnepruuki kuulda. Lutsi eestlased ehk lutsid rääkisid oma murrakut veel kuni võrdlemisi hilise ajani. Lutside keel oli  vanemate inimeste hulgas veel kuni 1970ndate aastateni võrdlemisi laialdases kasutuses.

Ludzas tutvume linnakesega, käime kohalikus muuseumis, kus on ka lutside ajaloole pühendatud väljapanek. Vaatame vabaõhumuuseumis latgalite saame elu-olu ja külastame Ludzi suurt sünagoogi. Ludza käsitöökojas näeme latgalite rahvakultuuri ja saame kaasa osta meistrite loomingut. Teeme parvesõitu.

Külastame Läti katoliiklaste vaimset keskust Aglonas. Aglona basiilika on ehitatud hilisbarokkstiilis ning seda kaunistavad kaks umbes 60 meetri kõrgust torni. Kirikut külastavad igal aastal palverändurid, seal on missat pidanud Rooma paavst.

Aglona leivamuuseumis sööme õhtust. Rikkalik laud on kaetud latgalite rahvustoitudega.

Õhtuks jõuame Latgale suurimasse linna Daugavpilsi. Daugavpilsis on alguse saanud Liivi ordu asutatud Vana-Väina ordulinnusest. Linnast on läbi käinud leedulased, poolakad, rootslased, venelased ja sakslased. Märkimisväärne kultuuriajalooline vaatamisväärsus on Daugavpilsi kindlus. Kirikumäel on üksteise kõrval neli jumalakoda, mis kõik esindavad erinevat konfessiooni. Daugavpilsis jääme öömajale.

Kolmandal päeval hakkame liikuma tagasi kodupoole. Teel külastame Rāzna rahvusparki, naudime Latgale kõrgustiku maastikke ja vaateid Rāzna järvele.

Retke juhib ja Latgale loodust, kultuuri ja ajalugu tutvustab geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Kindlasti võtta kaasa ID kaart või pass.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel kell 7.00.
Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

Retkele saab liituda ka Tartust.

Sõidu hind koos 245 eurot. Hinnas ööbimised koos hommikusöökidega Rezeknes ja Daugavpilsis, esimsese päeva õhtusöök, kaks muuseumi Ludzas, sünagoogi külastus ja parvesõit.
Lisatasu eest Aglona Leivamuuseumi külastus ja sealne õhtusöök.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297. Saadame kinnituse ja arve.

Arved palun tasuda tähtajaks.