27. mail suundub Looduse Omnibuss Helsinkisse uudistama põhjanaabrite pealinna kolme botaanikaaeda: Linnale kuuluvat talveaeda ning Kumpula ja Kaisaneeme botaanikaaedu.

Helsinki talveaed tähistab tänavu 130nendat sünnipäeva. Kindralmajor Jakob Julius Lindfors laskis selle ehitada oma kulude ja kirjadega ning kinkis uhke talveaia Soome aiandusseltsile. Külastajate avati see kolme eri sisekliimaga plokist koosnev maja esmakordselt 1893. aastal ning kuna tol ajal oli tegu ühe kõige tähelepanuväärsema vaatamisväärsusega linnas sai see helsinglaste seas kohe uskumatult populaarseks. On olnud aegu, mil talveaeda külastas enam kui 5000 inimest päevas.

Praegu on talveaias enam kui 200 eri nimetust taimi ning nende seas ka mõned väga väärikad eksemplarid – näiteks talveaias algusest saadik seal kasvanud 130 aasta vanune jaapani kameelia, tõenäoliselt vanim kogu Soomes. Lisaks saab näha mitmeid palmiliike, araukaariat, leht- ja õisdekoratiivseid toataimi ning loomulikult ka kaktusi ja sukulente.

Lisaks taimedele on Helsinki Talveaias hetkel eksponeeritud ka Susanna Hannuse ja Emmanuel Riose näitus „GuiDance of Butterflies“. Näitus on austusavaldus looduse ilule ja mitmekesisusele, mille sümboliks on autorid valinud liblikad. Inspiratsioon näituse sünniks on pärit Põhja- ja Lõuna-Soomest ning ning Mehhikost ja Hispaaniast.

Kumpula botaanikaaed on Helsinki botaanikaaedadest noorim. Selle rajamist alustati aastal 1987 kuid külastajatele avati see alles 2009. Kuigi aed kui selline on uus, on paigal enesel igati väärikas ajalugu. Botaanikaaed asub omaaegse Kumpula mõisa südames ning seda on ajalooannaalides esimest korda mainitud aastal 1460. Linna omandusse jõudis mõis XX sajandi alguses ning kuni botaanikaaiaks saamiseni toimis see nii haigla, kortermaja kui koolina. Praegu on mõisa häärberis Helsinki Loodusmuusemi geoloogiakogu ekspositsioon kus saab näha nii kogu maailmast kogutud kivimeid kui ka Soome aluspõhja komponente graniidist kullani.

Taimekollektsioonide kujundus on Kumbulas kaheks jagatud: jalutades geograafilistes kollektsioonides on võimalik teha väike rännak ümber maailma või tutvuda ravim- ja tarbetaimedega. Viimaste peenarde kujunduses on püütud säilitada väärika mõisa endisaegset hingust.

Helsinki Ülikooli botaanikaaed on oma asukohas Kaisaneemes olnud juba aastast 1829 kuid organisatsioon ise asutati juba 1678 Turus. Praeguseks linnasüdame botaanikaaiast saanud Helsinki elanikele ja külastajatele armastatud jalutuspaik.

Aia südameks on kahtlemata kasvuhoonekompleks, millest esimene valmis juba 1832. aastal, sellele lisandusid juurdeehitused 1889 ja 1896. Praeguseks on kasvuhoonete pindala 1353 ruutmeetrit ning seda ümbritsen 11 hektariline avamaa-osa. Nagu bioloogia õpetamisega lähedalt seotud botaanikaaiale kohane, on Kaisaneemes ka uhked süstemaatilised peenrad, mille abil saab tudengitele selgitada taimeriigi evolutsiooni ning taimede omavahelisi suhteid.

Aia kujunduses ongi püütud põnevalt üheks tervikuks sulatada moodne lähenemine ning aia väärikas ajalooline osa. Viimase aja suurimad uuendused viidi aias läbi aastatel 2010–2015 kui rajati süstemaatilised peenrad

 Lisaks botaanikaaedadele külastame Iittala & Arabia Disainikeskust. Seal saab tutvuda Soome disaini ajalooga, vaadata näitusi ja osta Iitala ja Arabia tarbekunsti.

 Retke juhendab Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste osakonna juhataja Jaan Mettik