Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.

Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.

Päevakorral

Retk Soomaa viiendat aastaaega vaatama

Pühapäeval 03.märtsil 2024

 

Vabandame, kohad on täis

Käes on kevad. Kohal on lõokesed ja sookured ning Soomaale on saabunud viies aastaaeg. Sõidamegi seda looduse uhket vaatemängu vaatama. Retke alustame peatusega Are Alpakafarmis, kus vaatame alpakasid, laamasid, guanakosid ja teisi eksootilisi loomi. Toris vaatame kirikut ja põrgut, uhket liivakivi paljandit Pärnu jõel. Soomaal teeme väikese matka Riisa rappa ning sõidame läbi Tõramaa Tippu. Kevadine suurvesi pakub erakordset vaatepilti.
Kui veab, siis saab näha ka jääminekut Pärnu jõel. Päeva lõpus käike ka Sindi kärestikku vaatamas.

Retke juhib ning Soomaa, Sindi ja Tori huviväärsusi tutvustab kultuuriloolane Heiki Pärdi.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 8.30
Tagasi Tallinnas kell 18.30

Sõidu hind koos 35 eurot.
Lisatasu eest lõunasöök  (10 eurot ) Jõesuu küla kohvikus.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse.

Foto Aivar Ruukel. Viies aastaeg. (alumine foto)

Kolmepäevane retk Vilniusesse Kazimierase laadale, Trakaisse, Kernavasse ja Ristimäge vaatama

 

Reede 08.märts. 2024 - pühapäev 10.märts 2024

2 vaba kohta

Kolmepäevase Leedu huvireisi keskmes on Kaziuko mugė, Vilniuse Püha Kazimierase suurejooneline käsitöölaat. Seda Väikese Kazimieraze laata peetakse Vilniuse
vanalinna tänavatel ja väljakutel juba alates 17. sajandi algusest. Leedulased kutsuvad Kazimierzi mälestuslaata hellitavalt Kaziukaseks. Püha Kazimieras oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kroonprints, Kazimierz IV, Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (Kazimierase nime all) poeg. Jagelloonide dünastiast pärit palvetele pühendunud askeet kuningapoeg Kazimieras suri Hrodnas vaid 26aastasena tuberkuloosi. Ta on maetud Vilniuse katedraali Püha Kazimierase kabelisse. 1602. aastal kuulutas paavst Clementius VIII Kazimierase Leedu ja Poola kaitsepühakuks ja paavst Pius XII 1948. aastal kõikide noorte kaitsepühakuks.
Traditsiooniliselt peetakse laata püha Kazimierase pühale (4. märts) lähimal nädalavahetusel.

Laadalt võib leida nii kõikvõimalikku käsitööd kui talutoodangut alates leivast, lihatoodetest, meest ja lõpetades õlle ja kohalike veinidega. Tänapäeval on Püha Kazimierase laadal ka muusika-, tantsu- ja teatrietendused, mis meelitavad kohale kümneid tuhandeid külastajaid ja palju käsitöömeistreid üle Leedu kui ka naaberriikidest. On kujunenud kirjutamata traditsiooniks, et iga külastaja viib laadalt kaasa armastatud inimestele kinkimiseks verbosid ja muginukaseid. Verbod on südamekujulised kaunistustega meekoogid, muginukased on aga kuivatatud lilledest, kõrrelistest ja viljapeadest valmistatud värvilised kompositsioonid, mis algselt pidid kujutama püha Kazimierasega seotud stiliseeritud kuninglikku liiliat. Mõni aeg tagasi hakati püha Kazimierase laata pidama ka Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Samalaadset laata peetakse Valgevenes Hrodnas ja Kaziuki nime all mitmes Poola linnas, Olsztynis, Szczecinis, Gdańskis, Poznańis jt.

Esimesel päeval pärast pikka sõitu külastame Trakai lossi. Iidne Leedu suurvürstide residents on kõige suurem säilinud vanaaegne loss Leedus. Samuti on ta ainus saarelinnus kogu Ida-Euroopas, ehe Gooti arhitektuuristiili näidis, rajatud 14.–15. sajandi vahetusel. Linnuse ehitustöid alustati Leedu suurvürsti Kęstutise käsul ja lõpetati tema poja Vytautase valitsemise ajal. Suurvürst Vytautas suri linnuses 27. oktoobril 1430. Pärast Grünwaldi lahingut (1410) ja Saksa ordu ekspansiooni peatamist kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse ja seda kasutati hiljem vanglana. Sõjas moskoviitide vastu aastatel 1654–1657 linnus purustati. Linnuse restaureerimist alustati 1951. aastal, 1962. aastast asub seal Trakai ajaloomuuseum. Trakaist sõidame öömajale Vilniusesse. Teise päeva veedame Vilniuses ja see on tihe ja sündmusterikas. Hommikupooliku pühendame Gariūnai turule. Gariūnai on Vilniuse linnaosa, kus asub Leedu ja Baltimaade suurim turg. Gariūnai turg on avatud igal nädalavahetusel ja sealt saab osta kõike, alates riietest, jalanõudest ja elektroonikast kuni värskete toiduainete ja käsitööni. Turul on hulgaliselt kohalikku toitu, käsitööd ja rõivaid. Gariūnai turul saab nautida autentset Leedu kogemust ning veeta aega koos pere ja sõpradega. Veedame aega Vilniuse vanalinnas (Senamiestis) püha Kazimieraze laadal. Seejärel teeme ühiskülastuse Leedu pealinna keskpunktis katedraali väljakul asuvas Leedu suurvürstide palees asuvasse rahvusmuuseumi. See eeskujulikult restaureeritud ja suurepäraselt eksponeeritud muuseum esitab meile ajaloolise residentsi funktsioone kajastavaid püsiekspositsioone, suurvürstide palee ajaloolist ja arhitektuurilist arengut, taastatud ajaloolisi esindusinterjööre, valitsejate varakambrit ja riigikassat.
Seejärel teeme kohaliku asjatundjaga ekskursiooni Vilniuse vanalinnas. Õhtul saavad kõik juba iseseisvalt nautida Vilniuses ja vanalinnas seda, mis kellegile kõige enam meeldib ja imponeerib. Kolmandal päeval alustame kojusõitu, kuid teel külastame veel mitut huvitavat paika. Esmalt käime Kernavė kaitsealal. Vaatamisväärsusteks on seal linnuste kompleks, kokku viis uhket ja võimsat linnamäge. Koht on oma nime saanud samanimelise jõekese järgi, mis muinasasula kohal Nerise jõkke suubub. Kernavė kohale tekkis muinasasula 9. sajandil eKr. Asula kujunes 3. sajandil linnaliseks asulaks, mille tähtsusest annab aimu selle kaitseks 8. sajandil rajatud võimas kindlustiste süsteem. Linnas elas arvukalt käsitöölisi, sealt olid pärit ka kaks vanimat teadaolevat Leedu kaupmeest Studila ja Remeišis, kes käisid 13. sajandil Riias õppimas. Hinnanguliselt oli Kernavės tollal üle 3000 elaniku. Esimesed kirjalikud teated Kernavė kohta pärinevad aastast 1279 Liivimaa vanemast riimkroonikast. Kuni aastani 1321 oli Kernavė Leedu suurvürstide residentsiks, sisuliselt suurvürstiriigi pealinnaks. Pärast seda, kui Gediminas rajas Vilniuse, vähenes Kernavė tähtsus. Aastal 1365 põletasid Saksa ordu ristisõdijad sealsed kindlused maha. Taas hävitas need 1390. aastal Leedu suurvürsti Algirdase poeg Vygantas.

Veel külastame Žemaitija suurima ja olulisema linna Šiauliai läheduses asuvat legendaarset ristimäge, mis asub ajaloolisel Jurgaičiai linnamäel. Kryžių kalnase (Ristimäe) tekkimise kohta on mitmeid lugusid, üks müstilisem kui teine. Sadade aastate jooksul on palverädurid toonud sinna riste. Ristide koguarvuks seal hinnatakse praegu 200 000. Ajaloo vältel on võõrvallutajad eri aegadel püüdnud Ristimäge hävitada, kuid see ei õnnestunud neil mitte kunagi. 1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II.

Edasi jätkame Jelgava, Riia ja Pärnu kaudu koduteed. Ööbimine Vilniuse vanalinna hotellis.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel koos sõpradega Leedust.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel 08.märtsil 2024 kell 6.30

Tagasi Tallinnas pühapäeval 10. märtsil 2024  kell 23.00

Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöökidega hotellis) 250 eurot

Liituda saab ka Pärnust.

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Kahepäevane retk Soome Turu käsitöömessile

Laupäev 16.03.2024 – Pühapäev 17.03.2024

Turu käsitöömessil on ühendatud Soome disain, ehtsad materjalid ja käsitöö. Soome käsitöölised pakuvad kvaliteetseid dekoratiivseid ja funktsionaalseid esemeid, individuaalseid rõivaid ja aksessuaare täiskasvanutele ja lastele ning palju muud. Laadalt saab soetada ka tarvikuid ja töövahendeid.

Turusse sõites käime läbi Püha Laurentsiuse kirikust Lohjal (Lohjan Pyhän Laurin kirkko). Kirikut on ürikutes esmakordselt mainitud 1382. aastal. See on suuruselt kolmas keskaegne kihelkonnakirik Soomes. 16. sajandi algusest pärit seinamaalingud teevad sellest ühe Soome väärtuslikuma keskaegse ehitise. Maalähedased ja naiivsed seinamaalingud kujutasid kirjaoskamatule elanikkonnale mõeldud piiblilugusid.

Turusse jõudes läheme käsitöömessile. 1229. aastal asutatud Turu on Soome vanim linn. 1640. aastal rajati Turu linnas Soome esimene ülikool – Turu Akadeemia. Turu oli ka 1676. aastal toimunud Soome maapäeva toimumispaik. Kuna Soome sõda lõppes Rootsile kaotusega, oli ta 1809. aastal sõlmitud Hamina rahulepinguga sunnitud Soome loovutama
Venemaa keisririigile, Turust sai lühikeseks ajaks Soome ametlik pealinn. 1812. aastal kaotas Turu pealinna staatuse Helsingile. 1827. aasta suur tulekahju hävitas linna pea täielikult, pärast seda koliti pealinna ümber ka kõik Turusse alles jäänud riigiasutused.

Pikka aega oli Turu Soome suurim linn, kuid viimase kahe sajandiga on Helsingi mööda läinud. Turul on Soome kultuuriloos hindamatu roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda. Aastal 2011 oli Turu Euroopa kultuuripealinn.

Pärast käsitöömessi jääb meil piisavalt aega, et teha tutvust nii üheskoos kui ka omal käel Soome vana pealinna mitmekesiste esmaklassiliste vaatamisväärsuste ning kuulsate, üllatavalt omapäraste kohvikute ja lokaalidega, milleks on kohandatud küll tütarlastekool ja
apteek, küll pank või koguni puuturu WC, rääkimata vanadest laevadest.

Teisel päeval külastame Turu kahte kõige uhkemat ja legendaarsemat arhitektuurilist vaatamisväärsust: Turu toomkirikut ja linnust. Turu toomkirik on Soome luteriusu peakirik ja ühtlasi Soome rahvuspühamu. 13. sajandi lõpus rajatud Turu linnus Aura jõe suudmes on toomkiriku kõrval teine oluline ajaloomälestis ja vaatamisväärsus. Algselt oli kivist kaitseehitis kastell-linnus, seejärel vangla ja praegu asub selles dramaatilise ajalooga hoones Turu linna rikkaliku ekpositsiooniga ajaloomuuseum.

Edasi sõidame võluva vanalinnaga suvituslinna Naantalisse. Mereäärse linna lummava miljöö loovad puumajadega ääristatud tänavad ja rikkalik kultuurilugu. Naantali on üks vanemaid Soome linnu. Naantali vanalinna peatänavaks on Mannerheimi tänav, mida palistavad hulk hubaseid kohvikuid, kunstigaleriid, vanavarapoed ja butiigid. Mõningaid maju seal on mainitud juba 16. sajandil. Naantali kloostrikiriku künkalt paistab ka Soome presidendi suveresidents, arhitekt Lars Soncki kavandatud ja kujundatud uhke graniidist los, mis sai valmis 1916. aastal. Naantalis asub ka Muumimaa lõbustuspark.

Teeme väikese tiiru maalilises Turu saaristus. Kuna erinevalt häme-põhjalisest soome kirjakeelest kõlab Turu tavapärane murdekeel hämmastavalt eestipäraselt, tasub kõrvad lahti hoida.

Seejärel alustame Helsingi kaudu tagasi koduteed.

Retke juhib ajakirjanik ja geograaf Toomas Kümmel

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest  kell 5.45,
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00.
Tagasi Tallinnas kell 23.00

Sõidu hind koos laevapiletite, bussiekskursiooniga  ja ekskursiooniga,
messipiletid, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga 195 eurot

Lisaks saab osta hommikusöögi ja / või õhtusöögi laevas

Hommikusöök:
Täiskasvanu - 16 €

Õhtusöök:
Täiskasvanu - 29 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga
laevapiletite ostmiseks.

 Palume kindlasti märkida, kas soovite hommiku
ja õhtusöögiga või ilma. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad !

Teatriretk Rakverre Ugala menulavastust " Uhkus ja eelarvamus " vaatama

 

Kolmapäeval 20.märtsil 2024

Sõidame Rakvere teatrisse Ugala teatri külalisetendust "Uhkus ja eelarvamus" vaatama.

Isobel McArthur

UHKUS JA EELARVAMUS (justkui)

Jane Austeni romaani ainetel

Lavastaja Liis Aedmaa

Kunstnik Rosita Raud (Eesti Noorsooteater)

Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov

Valguskujundaja Mari-Riin Paavo

Liikumisjuht Villiko Kruuse

Tõlkijad Liis Aedmaa ja Laura Kalle

Mängivad Adeele Jaago, Jaana Kena, Klaudia Tiitsmaa, Margaret Sarv ja Lauren Grinberg (EMTA lavakunstikool)

„Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja.“

Just selle lausega algab Jane Austeni maailmakuulus armastusromaan „Uhkus ja eelarvamus“, millest on tehtud seriaale, filme ja lugematu hulk lavaversioone. Me kõik ju teame kergelt hüsteerilist proua Bennetit, tema viit mehelemineku eas tütart, nende pisut totakat nõbu härra Collinsit, rõõmsat ja südamlikku Charles Bingleyt või endasse
tõmbunud härrasmeest Fitzwilliam Darcyt?

Aga kui võtta viis näitlejannat, Jane Austeni tippteos ja briti 20. sajandi pophitid, siis võib juhtuda, et sünnib pöörane komöödia nimega „Uhkus ja eelarvamus (justkui)“. Jah, näitlejaid on meil kõigest viis ja nad on naissoost, aga regendiajastu Inglismaal toimetanud värvikad raamatutegelased võivad olla ikkagi mureta, sest nende romantilised
sekeldused jõuavad selgi korral Ugala teatri lavale ning armastajad leiavad oma õnne... Noh, vähemalt me loodame seda, sest tegelikult ei ole me päris kindlad, milline tegelane täna õigel ajal lavale jõuab ja milline mitte.

"Teie ees on adaptsioon, mis jumaldab oma lähteteksti... "Uhkus ja eelarvamus" kõneleb viie tütre väljapääsmatust olukorrast. Nende tulevik ripub juuksekarva otsas, sest ükski neist ei sündinud mehena. Nii et oma sisimas on see alati olnud naise lugu." Isobel McArthur

Esietendus Ugala teatri suures saalis 2. märtsil 2024

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.30
Tagasi Tallinnas kell 23.20

Sõidu hind koos teatripiletiga 45 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Looduse Omnibussi üleskutse. Aitame Anu Raual ellu viia tema suure unistuse.


 
Anu Raua loodud pärandikeskus Heimtalis Viljandimaal jäi esimesena välja riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjast. 
 
Kutsume üles kõiki Anu Raua sõpru ja austajaid toetama tema unistuse elluviimist.
 
 * Akadeemik ja emeriitprofessor Anu Raud on Eesti tekstiili ja rahvusliku kunsti raudvara. 
* Anu Raud on Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kunstiakadeemia õppejõud.
* Anu Raud on  aastakümnetete jooksul kujundanud oma põlises kodutalus ja selle naabruses paiknevates  Heimtali endises vallamajas, koolimajas ja seltsimajas ning Metsavahi talus toimeka kultuuri-ja hariduskeskuse, kus toimuvad nii üliõpilaste praktikad kui ka muud koolitused.
* Anu Raud on ise keskusesse investeerinud nii talle määratud riiklikud preemiad kui ka omaenda kujundatud-kootud vaipade müügist saadud tulu.
*Anu Raud kinkis 2009. aastal Heimtali muuseumi riigile, tähistamaks nii Eesti Rahva Muuseumi, Eesti riigi loomise ühe alustala,100. sünnipäeva.
*Anu Raua tegevus ja tema looming on andnud olulist lisa ja haaret Eesti Rahva Muuseumile ja jätkusuutlikkust tulevikus.
 
Esimese tööna on vaja parandada Metsavahi talu olmetingimusi (septiku, veevärk, kanalisatsioon ja elekter ).
 
Seega kutsume Eesti rahvast üles aitama ja toetama Anu Raua unistuse elluviimisel. 
 
Iga toetaja väiksemgi abi on väga teretulnud. 
 
Kui soovid Anu Rauda tema tegemiste toetada, siis palun tee ülekanne SA Raudvara kontole.
 

  Sihtasutus "RAUDVARA" konto: EE592200221066790764

Kes soovib Anu Raua pärandikeskust toetada muul viisil, siis palun võtta ühendust Anu Raua endaga. Telefon 523 45 86

 
Loodame kõikide Looduse Omnibussi ja Loodussõprade Seltsi sõpradele, et aitame kiiresti hädavajalikeks töödeks ja  tegemisteks vajava summa kokku saada.
 
 Kindlasti sõidame  sel aastal  veelkord Anu Rauale külla. 
 
Meie armastame Anu Raua Muuseumi !
 
Looduse Omnibuss

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Looduse Omnibussi listide haldamise lehekülg