Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval.

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekanded www.looduseomnibuss.ee/otse ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/loodusohtud.

Looduse Aasta Foto lehe leiad www.looduseomnibuss.ee/laf ja galerii www.looduseomnibuss.ee/galerii.

Päevakorral

Retk Võrru UMA MEKK XV Suurlaadale, Suurele Munamäele, Rõugesse ja Korneti mäele Lätti

Laupäeval 09.novembril 2024

Sõidame Võrru, kus toimub juba viieteistkümnendat korda kohalike väiketootjate, talunike ja käsitööliste UMA MEKK Suurlaat, mis toimub Võru Spordikeskuses.  UMA MEKK Suurlaat on suurim Võru linna toidulaat, kuhu on oodatud ligi 90 kauplejat, kes pakuvad eestimaist toitu, jooki ja käsitööd. Sel aastal rõõmustavad laadakülastajaid ka erilise tähisega UMA MEKK juubelitooteid, mis on leitavad roosade „UMA MEKK juubelitoode" kleepsudega. Nende toodete puhul on rõhk kohalikel maitsetel ja hooajalisusel, pakkudes traditsioonilist ja uudset üheskoos. Nagu kõik UMA MEKK tooted, on ka juubelitooted valmistatud Vana-Võromaa puhtast toorainest ning kohalike tootjate poolt.

Pärast laadal olemist teeme ringsõidu mööda kaunist Võrumaad ning põikame ka korraks Lätti. Külastame vaatetorne Suurel Munamäel, Kornetis ja Rõuges.

Suur-Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp, mis asub Haanja kõrgustikul. Suure-Munamäe vaatetorn valmis 1939. aastal, pärast selle renoveerimist 1969. aastal on selle kõrguseks 29,1 m. Vaatetorni tipp on 346, 7 m üle merepinna.

Kaugele ulatuv silmapiir ja vaheldusrikkust pakkuv kuppelmaastik, kaunid järved ja metsad – alati oma ja tuttav, samas iga kord eriline ja üha uuesti vaimustav.

27 meetri kõrgune torn asub maalilisel Korneti-Pelli looduskaitsealal Drusku linnamäe loodusrajal mitte kaugel Eesti piirist. Drusku klansi (linnamägi) peetakse kõige järsemaks linnamäeks Lätis. Linnamäe järsu edelanõlva kõrgus on 90 m alloleva Pilskalni järve pinnast.

Tornist avaneb teise nurga alt suurepärane vaade Eesti Haanja kõrgustikule ja Läti Aluksne kõrgustiku mägedele, orgudele ja järvedele. Samuti paistab Suur-Munamägi, mis asub linnulennult kõigest 15 km kaugusel.

Rõuge vaatetorni Pesapuu kõrgus on 30 m, välimuselt meenutab see kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra. Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaale. Pesapuu on pilkupüüdev ka pimedal ajal, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled.

Retke juhib ja toidukultuuri tutvustab ajakirjanik ja geograaf Toomas Kümmel.

 Kaasa ID kaart või pass.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 7.15. Tagasi
Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 42 eurot.

Lisandub laadapilet 1 euro ja soovijatel lisaks Suure Munamäe vaatetorni pilet.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

Retk Keila - Joa lossi näitust „Fortunyst Versace`ni. 100 aastat Itaalia moodi” vaatama

Pühapäeval 10.novembril 2024

Novembri avati Keila-Joa lossis uus näitus „Fortunyst Versace`ni. 100 aastat Itaalia moodi” vaatama

Näitusel saab Eesti publik esmakordselt imetleda Alexandre Vassilievi kogu hinnalisi eksponaate – Itaalia disainerite poolt sajandi jooksul loodud meistriteosed.

 Külastajad saavad tutvuda tänapäevase Itaalia moe sünnilooga: kuidas see järk-järgult Pariisi varjust esile kerkis, uuesti moemaailmas suunanäitaja staatusesse tõusis ja kujunes tööstuseks, mis ühendab endas kaasaegsed ärivõtted, rikkalikud traditsioonid ja perekondlikud sidemed.

Näitusel on väljas Roberto Capucci skulptuurne looming, Giorgio Armani minimalism, Sorelle Fontana hollywoodlik glamuur, Emilio Pucci geomeetrilised mustrid, Missoni kudumid, Gianni Versace, Roberto Cavalli ja Dolce & Gabbana Lõuna-Itaaliale omased barokselt kirglikud jooned, Gucci elegantne seksapiil ja Prada omapärane vaade ilule on kõik osa Itaalia moest, mis võlub, rõõmustab ja muudab maailma kaunimaks paigaks.

Näitusel on eksponeeritud 70 erinevat kleiti ja mitukümmend peakatet ning muud aksessuaari.

Itaalia on olnud Euroopa moe häll alates Renessansist, mil kõige ihaldusväärsemaks ja hinnalisemaks kaubaks olid Veneetsiast, Firenzest, Genovast ja Milanost pärit siidkangad. Veel 20. sajandi alguses toodeti Itaalias tekstiili- ja nahktooteid väikestes töökodades, kus rõhuti ennekõike kvaliteedile ja originaalsetele töövõtetele. Tuntud ettevõtted nagu Gucci, Prada, Trussardi ja Fendi said kõik alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel nahktoodetest, samas kui kuulus Salvatore Ferragamo (1898–1960) valmistas juba 1920.
aastatel kingi Hollywoodi staaridele. Tänase päevani on paljud vanad kaubamärgid endiselt algsete perekondade omanduses, mis on maailma mastaabis küll ebatavaline, kuid Itaaliale väga tüüpiline äripraktika peegeldades traditsioonide järjepidevust ning austust eelkäijate töö ja saavutuste vastu.

Lossi ekskursiooni juhib ja näitust tutvustab kunstiloolane Signe Paalandi. Avatud on kohvik. Pärast lossi külastust saab näha kaunist Keila-Juga.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00 Tagasi Tallinnas kell 14.30

Sõidu hind koos ekskursiooni ja näitusega 32 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 

All paremal foto - Näitust „Fortunyst Versace`ni. 100 aastat Itaalia moodi” -FOTO: Raul Mäe

Kahepäevane retk Pekka Linnaineniga Tampere Käsitöömessile, Tampere Valgusfestivalile ja Tampere kultuurielu avastama

Laupäev 16.november 2024 - pühapäev 17.november 2024

 

Tartu sõpruslinn Tampere on sama suur kui Tallinn ja Tampere Käsitöömess Soome suurim. Sõidamegi messile ning samal ajal Tamperes toimuva Valgusfestivali ilu ja linna rikkalikku kultuurielu avastama.

Retke esimese päeva veedame Käsitöömessil ja õhtul teeme ekskursiooni vanalinnas ning naudime Valgusfestivali ilu. Pühapäeval vaatame päevavalgel linna huviväärsusi ning külastame Tampere Toomkirikut,  muuseumikeskust Vapriikki ja Muumimuuseumi.

Novembri keskel vallutavad käsitöölised ja käsitööhuvilised linna. Tampere messikeskuses toimuv Soome käsitöö ja disainimess on suurim Euroopas. Sel korral toimub mess juba 28.korda.

2024 aasta teema on: Julge olla Sina. Kohal on üle 600 käsitöömeistri ja käsitöökoja. Mess toimub neljas paviljonis ja on oma ala professionaalide ja entusiastide kohtumispaik number üks.

Osta saab Soome käsitööd, käsitöötarvikuid ja -materjale, lõnga, ehteid, kangaid, raamatuid, ajakirju. Samuti maiustusi ja hõrgutisi.

Avatud on kohvikud, saab degusteerida erinevaid tooted, avatud on õpitoad, saab kohtuda ja nõu küsida erinevate meistrite käest. Kindlasti leiab sealt ka kuusepuu alla vahvaid kingitusi või mõtteid ja ideid mida ise teha.

Tagasitee Tamperest Helsingisse kulgeb läbi kaunite järvemaastike. Külastame Emil Wikströmi kunstnikukodu Visavuori. Seal valmistutakse juba jõuludeks.
Lõunat sööme Ideaparki keskuses ,mis on üks Soome suurimaid, seal saab teha veel viimaseid sisseoste. Sel päeval toimub seal ka postkaartide ja märgikogujate laat.

Tampere üldtutvustus:

”Mis meil Narva, mis Inglismaal Manchester, seda on Soomemaal Tampere. Linn on väärt, et ta tuttavaks saab; ta seisab kauni koha peal, on korrapäraselt ehitatud, hoolitsetakse puhtuse eest, ja majad tunnistavad oma ehituskombega, et inimesed siin ilu ei vihka ja et ehitusmeistrid lahkeid ja nägusaid majasid ilmale suudavad sobitada; aga peaasi on Tampere vabrikud, need teevad linna tähtsaks ja tõstavad ta igapäiste linnakeste keskelt nagu kõrgema künka otsa.”

Nii kirjeldas Eesti Postimees Tampere linna 1880. aastal. Eriti põhjalikult tutvustas ajaleht Finlaysoni tekstiilitööstust ja seda, kuidas ta oma tööliste eest hoolitses, ning Vene keisrite külastuste auks püstitatud uhket skulptuuri – kotkast, mis seisab praegugi linna põhjapoolse Näsijärve kaldal. Kes selle teksti kirjutas, pole teada, kuid papa Jannsen ja Lydia Koidula nägid seda kõike isiklikult juba kümme aastat varem. Nad saabusid linna aurulaevaga lõunast Pyhäjärve poolt. Tampere asub nimelt kahe suure järve vahelisel mäeseljandikul, millest voolab läbi Tammerkosk. Tänu selle kose taltsutatud jõule on Tamperest arenenud Põhjamaade suurim merepiirita linn, mis moodustab enam kui 400 000 elanikuga Soome suuruselt teise majanduspiirkonna.

Jannsenite ajast peale on reisimine muutunud kiiremaks ja mugavamaks. Tamperest sai ka raudteesõlm, mis muutis linna üha tuttavamaks ka eestlastele. 1930. aastatel propageeris seda töökas Eesti Vabariigi aukonsul, õllepruulija Rosa Salmelin, kes oli alati eriti külalislahke Eesti ajakirjanike vastu. Hoopis erineval moel sai linn tuntuks ajal, mil linn oli Nõukogude delegatsioonide üks kohustuslikke sihtkohti. Lenin ja Stalin olid ju siin esimest korda kohtunud. Seda meenutas Lääne-Euroopa ainus Lenini muuseum, mis alles neil päevil uksi sulgeb. Linnas on piisavalt muuseume ka ilma selleta. Näiteks Tampere endise lina- ja rauatööstuse ehk Tampella alal asuvas muuseumikeskuses Vapriikki on leida loodusmuuseum, postimuuseum, mängude muuseum ja jäähokimuuseum ning alati erinäitusi, nagu praegu "ManseRock". Tampere on ju tuntud ka kui Soome roki teerajaja ja nt Juice Leskineni kodulinn.  Kui neist ei piisa, leiame muuseume ka Tammerkoski vastaskaldalt Finlaysoni piirkonnast, mis asub samas kohas, kus Jannseni ajal ja mille ümbrus meenutab Kreenholmi Narvas. Ka siin on tööstus täielikult kadunud, kuid selle asemel on Tamperes elust pakatav kultuurikeskus. Kui Jannsen peaks täna jõudma Tamperesse, parkide, teatrite ja ülikoolide linna, võiks ta võrrelda seda ka oma kodulinna Tartuga, mis muide on Tampere sõpruslinn. Muuseas, Tampere on ka pealinn, maailma saunapealinn, aga see on juba teine lugu.

Retke ilusas eesti keeles juhib Pekka Linnainen. Ta on teenekas turismiarendaja nii siin kui sealpool Soome lahte.

Käsitööst räägib ja kogemusi jagab Haapsalu Pitsikeskuse juhataja Mirje Sims.

Bussis on avatud Pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes soovivad võivad võtta kaasa ja panna müüki oma käsitööd (kootud, heegeldatud, õmmeldud, keedetud (moosid), ehted jne).

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 5.45.
Viking Line laev väljub A terminalist kell 7.00. Tagasi Tallinnas kell 21.30

Sõidu hind 315 eurot koos laevapiletite, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga, messi pääse, Tampere muuseumikeskuse pilet ja Visavuori pilet.

Lisaks saab osta hommikusöögi ja või õhtusöögi laeval.

Hommikusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 16 €

Õhtusöökide hinnad:
Täiskasvanu - 29 €

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297
Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume end registreerida, kui olete kindlad tulijad!

 

 

Jõuluretk Riiga

Laupäeval 14.detsember 2024 - pühapäev 15.detsember 2024

 

Vabandame, kohad on täis

Looduse Omnibussi jõuluaja retk viib teid Läti pealinna Riiga, kuid mitte ainult. Lisaks Riiale külastame Staiceles liivi māja, kus naudime Salatsi liivlaste jõuluaja õhtusööki.

Läti pealinn Riia on mitte ainult Läti, vaid ka kogu Baltikumi pärl. Riia vanalinn on kantud UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja. Riias elab üle 600 tuhande inimese, mis teeb sellest Balti riikide suurima linna. Riias on alati mõnus jalutada ja nautida linna kordumatut arhitektuurimiljööd. See on linn, kus näete ühes kohas linna algusaegadel 13.sajandil ehitatud kirikuid, keskaegseid hooneid vanalinnas, ainulaadseid juugendstiili näiteid, aga ka sajandeid üleelanud puitarhitektuuri ja kaasaegse arhitektuuri pärle. Kuulsad on Riia jõuluturud. Ja muidugi käib naabrite puhul asja juurde väike vaidlus, kas tavale püstitada linna esindusväljakule jõulupuu pandi alus Riias või Tallinnas.

Esimesel päeval külastame jõuluturgu Daugava jõel Ķīpsala saarel.

Selle aasta Baltimaade suurim jõuluturg toimub kolmel päeval Baltic EXPO Ķīpsala rahvusvahelises messikeaskuses, kus on üle 400 kaupleja Lätist, Leedust, Eestist ja kaugemaltki. Jõulukinkide ihalejatele teeb miljöö mugavaks katus pea kohal – sõltumatus ilmaoludest. Kui te ei leia jõulukinki Ķīpsala jõuluturult, siis ei ole sellist jõulukinki olemas. Iga külastaja leiab midagi oma maitsele sobivat. Olgu need puitkäsitöö, tekstiilid, loominguline käsitöö, talvehooaja toiduhõrgutised, raamatud, tarbeesemed, ehted või muu. Turul on palju huvitavaid tegevusi ja meelelahutust, mis on spetsiaalselt loodud peredele.

Kuid Ķīpsala jõesaare asumis tasub lisaks jõuluturu melule veidi jalutada ja ringi vaadata. Ķīpsala asumit piirab idast Väina (Daugava) jõgi; üle selle viib rippsild. Läänes eraldab Ķīpsalat teistest linnaosadest kitsas jõe haru – Zunda kanal. Saar on piisavalt omanäoline, et olla osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Riia linna alast. Eriti hinnaliseks teeb paiga see, et seal on säilinud veel 17. ja 18. sajandil ehitatud puitmaju.

Riias ööbime vanalinna serval asuvas hotellis Radisson BLU.

Teisel päeval pühendame aja Riia vanalinnale ja seal toimuvale traditsioonilisele Vana-Riia jõuluturule. Samuti teeme ekskursiooni Riia vanalinnas, et tutvuda huvitavamate vaatamisväärsustega. Kahtlemata on Riia ajaloo sümboliks Toomkirik. Kiriku kõrgus koos
tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit. Ajalooliselt oli Riia Toomkirik Liivimaa keskne toomkatedraal kuni Vana Liivimaa lagunemiseni 1561. aastal. Riia Toomkirik on keskaja suurim ning üks vanemaid sakraalehitisi Lätis ja Baltimaades. Henriku "Liivimaa kroonika" andmetel pühitses Riia piiskop Albert 1201. või 1202. aastal algse Riia toomkiriku koos kogu Vana-Liivimaaga "õndsaima jumalaema Maarja auks". See põles maha 1215. aastal. Esimene jumalateenistus selle asemele ehitatud praeguses Toomkirikus peeti 1236. aastal.

Jõuluturg on end sirutanud Toomkiriku esisele väljakule, kuid mitte ainult. Kogu Riia vanalinna õhk on täidetud kaneeli, ingveri ja röstitud mandlite aroomiga. Proovida saab traditsioonilisi läti roogasid, kohalike tootjate veine ja pühade peamist jooki – hõõgveini. Loomulikult ei puudu ka traditsioonilised kingitused nagu piparkoogid ning villased sokid ja kindad.

Edasi sõidame Eesti piiri ääres Salatsi jõe kaldal asuvasse väikelinna Staicelesse. Kunagi oli see Mõtsa Pūole (Metsapole) muinasmaakonna Salatsi liivlaste asuala. Staiceles on grupp entusiaste püüdnud taaelustada liivlaste kultuuripärandit ja säilitada mälestust sellest eestlastele lähedasest rahvast.

Külastame linna vanimas majas asuvat liivlaste muuseumi Pivālind. Liivi keeles on pivālind pühalind – valge toonekurg. Liivlaste muuseumis ootab meid jõuluaja kordumatu õhtusöök, kus pakutakse piirkonnale omaseid traditsioonilisi liivi toite ja jooke.

Bussis avatud pop-up käsitööpood. Kõik retkelised, kes teevad käsitööd (kootud,heegeldatud,õmmeldud, keedetud,küpsetatud ) võtke kaasa, näitame enda tehtud töid ja ehk leiab nii mõnigi kaunis ese või maitsev hõrgutis uue omaniku.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  (Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 7.00. Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 22.00.

Sõidu hinnas hotell koos hommikusöögiga, jõulusöök koos muuseumi külastusega Staiceles 170 eurot.

Liituda saab ka Pärnust.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

 


 

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Liitu Looduse Omnibussi uudistelistiga:

Looduse Omnibussi listide haldamise lehekülg