Kolmapäeval 25.juunil 2025 

vabandame, kohad on täis 

Sel suvel mängitakse Padise kloostris Indrek Hargla ajaloolist kriminaalpõnevikku "Taani printsi vaim". 

Autor: Indrek Hargla
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik: Karmo Mende
Kostüümikunstnik: Jana Volke- Valk
Helilooja: Ardo Ran Varres
Valguskunstnik: Terje Kagovere( Vat Teater)
Näitlejad: Margo Teder( VAT Teater), Jüri Tiidus( Eesti Draamateater), Ott Kartau, Meelis Põdersoo( Vat Teater), Katrin Tuuksam, Miika Pihlak, Germo Toonikus, Jaanis Valk jt.

Indrek Hargla TAANI PRINTSI VAIM 

Anno Domini 1435. Tallinna apteeker Melchior Wakenstede satub Gotlandi saarele ja kutsutakse Taani kuninga Eriku ette. Erikul on kaks muret. Lossis kummitab kuri printsi vaim ja Eriku erasekretär on mõrvatud. Kui seda ei teinud Taani printsi vaim, peab see olema keegi kuninga lähikondlane. Mõlemad võimalused näivad ühtemoodi võimatud ja Erik palub, et Melchior aitaks selle mõistatuse lahendada.

Ja kui Melchior selle töö vastu võtab, kohtub ta esimese asjana mehega, kes kakskümmend seitse aastat tagasi tappis Tallinnas inimesi ja õigusemõistmise eest põgenes. Nüüd aga nõuab Erik, et nad ära lepivad ja Gotlandi mõrtsukat koos edasi otsivad.

Ajalooline kriminaalpõnevik "Taani printsi vaim“ toob esmakordselt teatrivaataja ette Indrek Hargla apteeker Melchiori tegelaskuju.

Etendus toimub kloostris sees.

Avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15, tagasi Tallinnas  kell 22.30.

Sõidu hind koos teatripiletiga 67 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäeval 26.juunil 2025

Neljapäeval sõidame Mädapea mõisa ja veedame meeleoluka õhtu kaunite pojengide keskel. Mädapea mõisa pojengiaed on liigi ja sordirikkaim aed Eestis ning Euroopas kolmandal kohal. Kokku kasvab siin 2300 erinevat sorti ja liiki pojenge. Oma kollektsiooni tutvustab mõisa perenaine Marika Vartla. Mõisapeahoones saab näha pojenginäitust.

Marika Vartla tutvustab ka oma uut raamatut "Floksid minu aias".

Leeklille ehk floksi (Phlox) taimeperekonna arvukad liigid ja nende sordid õitsevad erineval ajal ja tänu sellele saab rajada kevadest sügiseni õitseva floksiaia. Madalakasvuliste liikide säravad padjandid alustavad mai keskel, suvel õitsevad suvi-, karoliina, laiguline, laialehine ja aed-leeklill. Kõigist nendest ongi raamatus juttu, põhiosa on pühendatud aga aed-leeklilledele ehk aedfloksidele, sest nad on floksidest kõige populaarsemad ning neil on ka kõige suurem ja mitmekesisem sordivalik.

Autor Marika Vartla on Rakvere lähistel Mädapea mõisas rajanud veidi üle tuhande aedfloksisordiga uhke kollektsiooni. Raamatus tutvustab ta neid värvide ja õitseaegade kaupa ning annab näpunäiteid kasvatamiseks. Põgus ülevaade on ka flokside aedadesse jõudmise ajaloost ja sordiaretusest.

Meid ootab kohv ja kook. Kaasa saab osta pojengide ja flokside istikuid ja raamatut "Floksid minu aias".

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 16.30

Tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind koos ekskursiooni ja kohvi ja koogiga 40 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 28. juuni 2025 

1 vaba koht

Sõidame estofiili Pekka Linnaineniga taas Soome loodust, kultuuri ja maaelu avastama. Esimesed peatused teeme Mäntsälä kihelkonnas, mis on tuntud oma mitmete mõisate poolest. Külastame Alikartano mõisa, mille härrastemaja valmis 1805. aastal. Mõis on pikka aega kuulunud Nordenskiöldi perekonnale ja on tuntud ka kuulsa polaaruurija Adolf Erik Nordenskiöldi lapsepõlvekoduna. Nordeskiöldid olid huvitatud igasugustest uuringutest, olgu see siis põllumajandus või alkeemia. Mõisas on ahi, kus üks pereliige üritas valmistada nn Tarkade kivi.

Meie järgmine sihtkoht on Sepänmäki käsitööliste vabaõhumuuseum, mis esitleb 18.–20. sajandi sajandi käsitööliste elu ja tööriistu. Siin saab jalutada vanades hoonetes ja näha sepa, kingsepa, puutöölise ja teiste meistrite töökohti.

Jätkame teekonda Lahti suunas, mis on tuntud näiteks talispordi ja Salpauselkä mängude poolest. Alustamegi linna avastamist 80 meetri kõrguse suusamäe vaateplatvormilt.

Järgmisena peatume linna südames, Lahti turuplatsil. Siit algavad kaks puiesteed, mille lõpus näeme kahte kuulsate Soome arhitektide teost. Lõuna suunas asub Eliel Saarineni projekteeritud Lahti raekoda ja põhjas Alvar Aalto projekteeritud Risti kirik. Siit leiame poode ja söögikohti, aga kindlasti tasub külastada ka kirikut, see on üks Aalto viimaseid töid., mille valmimist 1978. aastal ta ise enam näha ei saanud. Heidame veel pilgu suveelule Lahti sadamas Vesijärvi kaldal, kus asub ka linna kontserdi- ja kongressikeskus Sibeliustalo.

Meie teekond kulmineerub Pulkkilanharjul, mis üheksakilomeetrise kitsa mäe seljandikuna ületab Päijänne järve. Selle kujundas jääaeg, samamoodi nagu võib-olla paremini tuntud Punkaharju seljandiku Saimaa järvestikus. Pulkkilanharju on osa Päijänne järve rahvuspargist ja sealt avanevaid vaateid võib kahtlemata nimetada üheks Soome rahvusmaastikuks.

Tagasiteel peatume Vääksy alevikus, mis on ajalooline laadaplats ja võiks tegelikult Lahti asemel linn olla, kui Peterburi raudtee kulgeks siit nagu algselt plaaniti. Vääksy asub Päijanne ja Vesijärvi vahelisel maakitsusel, seega on see loomulik maantee- ja veeliikluse sõlmpunkt. Läbi aleviku kulgeb maaliline kanal kahe järve vahel. Kui meil veab, näeme, kuidas lüüsid paatide jaoks avatakse. Vääksys on ka toredaid väikeseid poode ja kohvikuid.

Retke juhib ja Soome loodust, kultuuri ja ajalugu ning Eesti ja Soome suhteid tutvustab heas eesti keeles estofiil ja teenekas turismiarendaja Pekka Linnainen.

Sõidu hind 150 eurot

Hinna sees laevasõit, bussisõit, ekskursioon ja muuseumipilet

Lisaks saab osta hommikusöögi ja õhtusöögi laeval.

 Hommikusöök - 17 eurot.

Õhtusöök - 29 eurot.

Pass või ID kaart kaasa.

Registreerimisel vajame osaleja täpset ees ja perekonnanime, sünnikuupäev, kuu ja aasta ja telefon.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval kell 6.45

Viking Line laev väljub A terminalist kell 8.00. Tagasi Tallinnas kell 23.30

Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 56476297.

Vajalik täpne nimeline registreerimine koos sünnikuupäevaga laevapiletite ostmiseks.

Palun andke teada kas soovite hommiku- või õhtusööki. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Reisile tuleb kaasa võtta ID kaart või pass.

Palume  end registreerida, kui olete kindlad tulija!

Teisipäeval 01.juulil 2025

Sel suvel mängitakse Ohtu mõisatalli teatrisaalis Norm Fosteri komöödiat "Vana armastus".

Osades PEETER TAMMEARU ja värske Eesti teatri auhindade 2024. aasta naispeaosa nominent rolli eest 1Teatri etenduses "Leping" - TRIINU MERISTE Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Karmo Mende, valguskunstnik Rene Topolev.

"Vana armastus" on südamlik armastuslugu, mis vältab kakskümmend viis aastat.

Armuda oma ülemuse naisesse, pole arvatavasti kergete lugude killast, aga tõeline armastus ei kavatse ju surra.  

Sündmused hargnevad nii olevikus, kui tagasivaadetena nende noorusesse; näidend pendeldab kahe aja vahel. Me näeme vihurina pead sassiajavat noort armastust ja vana, küpset kiindumust, aga ka lahkuminekuvalu, suhete eest põgenemist ja üleaisalöömisi.

Nagu elu kogu oma mitmekesisuses, on ka selles lavaloos nii huumorit ja kirge, valu ja õnne ning ohverdust ja kannatlikku ootamist.

Kui kaua peab armastus oma aega ootama?

Kuidas teha ennast märgatavaks veerand sajandi jooksul?

Kui sulle huvipakkuv naine ei mäleta kolmandalgi kohtumisel sinu nime?

Üks ootab truult kakskümmend viis aastat, teine vabaneb alles nüüd.

Kuidas teha ennast arusaadavaks, kuidas olla usutav?

Kas ootustele on määratud täituma? Või on siiski juba liiga hilja?

Mitu tuhat tassi kohvi peab minema külmaks, enne kui ta mind märkab, enne kui usub, et mul on tõsi taga?

Kakskümmend viis aastat truud ootamist ja eneseusku.

Rolle läbi kahekümne viie aasta.

Sest just niikaua ootab üks armastus!

Või on siiski kõik liiga hilja?

Avatud on mõisakohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15,
tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind koos teatripiletiga 55 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 02.juulil 2025

Teeme ka kolmanda sõidu Vormsi saarele. Saare kaunist loodust ja omanäolist kultuuri avastama. Saarele jõudes külastame esmalt Vormsi Talumuuseumi. 

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis saab näha autentselt renoveeritud rookatusega hooneid, suurt hulka tarbeesemeid ja rõivaid ning fotonäitusi Vormsi ning rannarootsi alade elu-olust. Nii mõnedki tarbeasjad olid saare isoleeritud kultuuris teistsugused, kui mandril harjutud nägema, olgu selleks Vormsi rõivamood, mesitarud või kaelakoogud. Muuseumi pärliks on töökorras traditsiooniline suitsusaun.

Lõunat sööme Magnushovi Puhkemajas ja külastame ka kõrval asuvat Saara Kunstigaleriid.

Käime kohalikus poes, tutvume saare naiste käsitööga. Külastame Käsitöötuba, Püha Olavi kirikus ja surnuaial, kus näeme suurel hulgal päikeseriste. 

Käime Saxby tuletorni juures ja rannas kust paljandub Vormsi lade ja kust võib leida iidseid fossiile. 

Saare loodust ja kultuuri ajalugu ja tänapäeva tutvustab põline vormsilane Ants Varblane.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 8.00

tagasi Tallinnas kell 20.00

Sõidu hind koos praamipiletite, lõunasöögi ja muuseumi külastustega 71 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik

täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE

OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Reedel 04.07.2025 - 06.07.2025

Üle pika aja sõidame taas Ruhnu saarele. Ruhnu on keset Liivi lahte asuv ovaalse kujuga väikesaar, mille pindala on 11,88 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Saarelt Kuressaarde  on linnulennul 70 km, Pärnusse 96 km ja Kihnu saareni 54 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv Kolka nina Kuramaal Lätis. Ruhnu on Liivi lahe kauneim saar. Ta asub Pärnust kolmetunnise laevasõidu kaugusel. 

Aastaringselt elab Ruhnu ainsas külas 70 elanikku. Ületalve majapidamisi on kolmkümmend. Suviti lisandub kümmekond juurde, kellest osa on kunagiste ruhnurootslaste järeltulijad.

 Saarel on Ringsu sadam, Ruhnu lennuväli, elektrijaam koos taastuvenergia lahendusega, põhikool, raamatukogu, rahvamaja, postipunkt, muuseum koos ainulaadse ruhnurootsi taluarhitektuuri esindava Korsi taluga, kuulsa insener Louis Édouard Lecointre poolt projekteeritud tuletorn, kaks teineteisest kolme meetri kaugusel asuvat kirikut, millest üks on kivikirik ja teine Eesti vanim puitehitis aastast 1644, merepäästeselts, maapäästeselts, Kaitseliidu Saaremaa maleva üksus, 2 kauplust, 8 majutusasutust, 2 kõrtsi, sadama restoran, suvekohvikud, kultuuriait, meistritekoda (keraamika ja käsitöö tegemise võimalus), puidutöökoda, Eesti üks sügavamaid (787,4 m) puurauke, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Saarel peetakse Eesti maatõugu veiseid, lambaid, kitsi, kanu, mesilasi. Kasvatatakse aia- ja põllumajandussaadusi. 

Kõike seda sõidame ka meie vaatama. Saarel ootab meid Buldersi talu peremees Kaarel Lauk. 

Saarel teeme ekskursiooni kastiautodega ja jalgsi, Rahvamajas vaatame filme saarest, käime majaka juures, vaatame kirikuid, külastame muuseumi, naudime kaunist puutumatut loodus, naudime rannamõnusid, uudistame põnevat käsitööd.

Retke juhib ning saare loodust ja kultuurilugu tutvustab Kaarel Lauk koos kohalike retkejuhtidega. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 15.00

Laev väljub Pärnu sadamast kell 18.00
tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

Sõidu hind 350 eurot

Hinnas bussisõit, laevasõit, 2 ööbimist, 2 hommikusööki, 2 lõunasööki, 2 õhtusööki, transport saarel ,ekskursioonid, muuseum, filmiprogramm, kirikud, majakas.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäeval 09.juulil 2025

Vabandame, kohad on täis 

Sõidame üle pika aja taas Vormsile. Saare kaunist loodust ja omanäolist kultuuri avastama. Saarele jõudes külastame esmalt Vormsi Talumuuseumi. 

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis saab näha autentselt renoveeritud rookatusega hooneid, suurt hulka tarbeesemeid ja rõivaid ning fotonäitusi Vormsi ning rannarootsi alade elu-olust. Nii mõnedki tarbeasjad olid saare isoleeritud kultuuris teistsugused, kui mandril harjutud nägema, olgu selleks Vormsi rõivamood, mesitarud või kaelakoogud. Muuseumi pärliks on töökorras traditsiooniline suitsusaun.

Lõunat sööme Magnushovi Puhkemajas ja külastame ka kõrval asuvat Saara Kunstigaleriid.

Käime kohalikus poes, tutvume saare naiste käsitööga. Külastame Käsitöötuba, Püha Olavi kirikus ja surnuaial, kus näeme suurel hulgal päikeseriste. 

Käime Saxby tuletorni juures ja rannas kust paljandub Vormsi lade ja kust võib leida iidseid fossiile. 

Saare loodust ja kultuuri ajalugu ja tänapäeva tutvustab põline vormsilane Ants Varblane.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 8.00

tagasi Tallinnas  kell 20.00

Sõidu hind koos praamipiletite, lõunasöögi ja muuseumi külastustega 70 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Esmaspäev 14.juuli 2025

Sõidame Virumaale kaunisse Mäetaguse mõisa, kus sel suvel mängitakse mõisasaalis Mart Sanderi näidendit "Roosivõti". 

Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Mis ühendab neid kõiki? See, et need on reaalselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on olnud Eestiga seotud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstilisele näidendile, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga.

Sel suvel lavastab Mart Sander kunagi von Rosenitele kuulunud Mäetaguse mõisas Ida-Virumaal oma müstikahõngulist draamaetendust „Roosivõti“. See räägib von Rosenite aadlisuguvõsa naistega alati kaasnenud süngetest legendidest või lausa tõsilugudest. Laval on Triin Lellep ja Mart Sander.  

Von Roseni aadliperekonna esindajad saabusid Eesti aladele juba 13. sajandil ning neid mainiti esmakordselt 1241. aastal Taani kuninga vasallidena Eestimaal. Järgmiste sajandite jooksul muutus perekond üheks tähelepanuväärsemaks aadlipereks Eestis, kellele kuulus õitseaegadel 19 erinevat mõisakompleksi. Tänaseks on üks kaunemaid neist kahtlemata Mäetaguse mõis. Seal hargnevad sel suvel lahti sündmused, mis tunduvad uskumatud – kuid mis põhinevad reaalsetel faktidel.

Mart Sander: „19. sajandi keskel abiellus minu üks kauge sugulane, tädi Sofia (sünd. Verevkin / Werewkind) Alexander Gottlieb von Roseniga. Paraku ei kestnud õnn kaua, sest noor naine suri sünnitusel vaid 21-aastasena. Minu lapsepõlvekodus oli mitmeid Rosenite vapi ja embleemiga esemeid, seetõttu olen alati emotsionaalselt tundnud teatud sidet Rosenite perega. Külastades sel talvel esmakordselt Mäetaguse mõisa, ärkasid nooruspõlve fantaasiad kiirelt. Nii sündis sealsamas mõte tuua mõisas lavale põnev ja müstiline etendus „Roosivõti“, milles suguvõsa erinevate naiste saladusi lahti jutustada. Näidend valmis vaid kaks nädalat peale saatuslikku külastust.

Üks olulisi faktoreid on lavastuses kahtlemata see, et tegevus hargneb reaalselt perekonnale kuulunud hoones. Olen veendunud, et Mäetaguse mõisa erakordselt kvaliteetselt restaureeritud interjöör ja autentne atmosfäär üllatab vaatajaid niisamuti nagu see üllatas mind ning osutub tugevaks magnetiks Ida-Virumaa turismi arendamisele.“

Kohapeal avatud kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 15.30
tagasi Tallinnas  kell 23.45

Sõidu hind koos teatripiletiga 69 eurot


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Teisipäeval 15.juuli. 2025

Vabandame, kohad on täis 

Sõidame Prangli saarele. Prangli on suuruselt 13. saar Eestis. 

 Prangli saar Tallinna külje all on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus inimesed on elanud juba 13 sajandist. Saarel on kolm küla Kelnase, Lääneotsa ja Idaotsa küla ning ainus maagaasi leiukoht, mis avastati 1924 aastal. Teeme kastiautodega 3,5 tunnise ekskursiooni, et tutvuda saare looduse, ajaloo ja vaatamisväärsustega. Vaatame Eesti ainust maagaasi leiukohta ja veendume maagaasilättel kuidas põleb meie looduslik gaas. Käime Prangli saarte muuseumis, mis tutvustab Prangli ja Väike- Prangli ehk Aksi saare kultuurilugu. Vaatame Eestiranna mälestusmärki ja renoveeritud Prangli Laurentsiuse kirikus. Näeme saarel olevaid rändrahne ja kivikülve ning tuletorne ning külastame saare käsitööpoode.

Lõunat sööme Praaga talus. Kui meri annab, siis saab osta värskelt suitsutatud lesta.

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Siiri Piirisaar. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 8.00

tagasi Tallinnas kell 18.30

Sõidu hind koos bussisõidu, praamipiletite, ekskursioon kastiautodega, lõunasöögi ja muuseumi külastustega 75 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik

täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA

SÕIDUSOOVIS KINDEL!