Reede 16.05.2025 - Pühapäev 18.05.2025 

Vabandame, kohad on täis 

Kolmepäevane retk mai keskel arhitektuuriajaloolase Madis Tuuderi ja ajaloolase Merike Ivaskiga Kirde-Leetu 16. mai – 18. mai 2025. Kutsume teid mai keskel avastama teistsugust Leedut, kui tavalisetel reisimarsruutidel. Meie sihtmärgiks on looduskaunis Kirde-Leedu, mis on kuulus oma järvede ja puhkekohtade poolest. Saame teada, et Ignalina aatomielektrijaam ei asugi Ignalinas vaid hoopis nõukogudeaegses „ideaallinnas Sniečkuses“ ehk tänases Visaginases.
Tutvume aatomitööstuslinnaga ja heidame pilgu elektrijaamale. Külastame ka elektrijaamale nime andnud Ignalinat. Sõidame läbi Aukšaitise rahvuspargi ning järgmisel päeval käime kahe Leedu aadlisuguvõsa – Giedraičiaide ja Radvilaste jälgedel. Esimene neist on andnud Leedule neli piiskopi, üle saja vaimuliku ning ühe pühaku, kelle reliikviaga saame tutvuda Videniškise kirikus. Külastame ka kiriku kõrval asunud endist kloostrit, kus on kirjutatud esimene leedukeelne raamat, mida ka näeme. Teine, Radvilaste suguvõsa, on samuti värvikas. Räägime Leedu kõige tuntumast armastusloost ehk Leedu suurvürstitari ja Poola kuninganna Barbora Radvilaitė armastuslugu oma abikaasa Sigismund Augustiga, kes oli Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita ehk Mõlema Rahva Respublika kuningaks. Dubingiais olles kirjutas Barbora 8 kirja oma mehele, mis annavad tänapäevalgi inspiratsiooni erinevaks loominguks. Külastame Dubingiaid, vaatame kõige pikemat puusilda üle Leedu kõige pikema järve ning tutvume Dubingiai modernse kirikuga.

Õhtud ja mõlemad ööd oleme Vilniuses. Laupäeval on ka muuseumide öö, kus muuseumid on hiliste õhtutundideni avatud ja sissepääs tasuta.

Retke juhivad ajaloolased Madis Tuuder ja Merike Ivask, kes elab ja töötab Leedus. 

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel kell 6.30 tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.30.


Sõidu hind 240  eurot 

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 24. mai 

vabandame, kohad on täis

Lähme avastama Kihnu kultuuri ja ajaloopärandit ja imelist saart.

Võtame osa Lohu Anneli eestvedamisel toimuvast Sitsisõidust, mis toimub sel aastal juba kolmandat korda.

ˇˇˇˇ

Sitsiriie on kuulunud Kihnu naiste rõivastuse juurde sellest ajast, kui meremehed hakkasid oma reisidelt kaasa tooma kaunist trükimustrilist puuvillakangast, s.o alates 19. sajandi keskpaigast. Meremeeste toodud kangast kasutati esialgu pearättideks ja põlledeks, kuni 19. sajandi lõpus saabus saarele rätsep ja ühes temaga ka mandril levinud, enamasti küll villasest kangast meeste jaki lõige. Kihnus hakati jakki õmblema kirjust sitsist. Algselt olid jakid valged, väikesemustrilisest riidest, kuna see oli kõige rohkem levinud ja ka hinna poolest sobilikum.

Poolpikkade varrukatega avarat sitsijakki kanti igapäevase riietusesemena, kuna poeriideid ei olnud saarel saada ja need olid kallid. 

Eelmise sajandi lõpukümnenditel kandsid nooremad naised kördiga põhiliselt poest ostetud pluuse. Vanemad olid harjunud jakki kandma. Viimasel kahekümnel aastal on sitsijaki kandmine uuesti moodi läinud

Kihnus ootavad meid kastiautod millega läbime Kihnu sitsisõidu peatspunktid.

Esimene peatus on Njaputüepuõed, kus Tanili Elve räägib meile vahepeal pisut unustuses olnud sitsikördist.

Seejärel sõidame väikese ringiga Lohu tallu. Sealne peatus on pisut pikem, kuna Lohu Ella räägib sitsijakist ja Lohu Anneli näitab, mida tema teeb sitsiriide nn. ülejääkidest. Lohul saab ka kehakinnitust, kes soovib.

Siis sõidame edasi Läänele, kus Lääne Veera räägib ja näitab, kui palju põllesid peab Kihnu naisel olema või kui palju on?!

Lääne Veera juurest sõidame läbi saare Mõnu tallu kohtuma Ärma Roosiga. Vaatame kaunist käsitööd ja kuulame lugusid elust ja Mõnust.

Eelviimase peatuse enne Sitsisõidu pidulikku lõpetamist sadamas teeme Kuresel, kus maitseme Kihnu suitsukala, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Retkelt saab kaasa osta Kihnu käsitööd, Kihnu leiba, Kihnu karastavaid jooke.

Meil saab olema

•  Päev täis killukesi Kihnu kultuurist

•  Rõõmsad inimesed

•  Kuhjaga kõlavat kihnu keelt

•  Lillelõhnaline saare elu

•  VÄRVIKIREVAD SITSIMUSTRID

Retke juhib ja oma kodusaart tutvustab Liina Palu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 6.50. Tagasi Tallinnas kell 20.30.

Sõidu hind koos transpordiga buss, laev, kastiautod, kõik külastused, suitukala Kuresel 80 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäeval 31.mail 2025

Kõige esinduslikumad sireli ja rododendroni aiad asuvad Lätis. Sõidamegi neid õitsemise kõrghetkel vaatama. Retkejuhiks Tallinna Botaanikaaia taimetark Jaan Mettik.

Dobeles ootavad meid sirelid. Dobele piirkonnas on juba üle kümne aasta kombeks tähistada kevadet, rõõmustades sirelite õitsemise üle. Pēteris Upītise aia näol on tegemist Läti suurima sirelikollektsiooniga, mis asub 4 hektari suurusel alal. Saame tutvuda Läti suurima ja ilusama sirelite kollektsiooniga (130 sorti ja hübriidid). Muuseumi aiandis on võimalik osta kaasa ka taimi. Sireliaias naudime sirelite hõngu ja kauneid värve. Pakutakse kohvi ja sirelijäätist. Kaasa saab osta palju erinevaid sirelitooteid ( küünlad, kätekreem, näokreemid, kehakoorijad jne ).

Aiandist saab kaasa osta sirelitaimi.  Külastame Pēteris Upītise muuseumi ja tutvume tema pärandiga. 

Ekskursiooni sireliaias juhatab koos Jaan Mettikuga kohalik giid.

Dobelest sõidame Babitesse rododendroneid vaatama.

Babites Spilve külas asuvale Läti Ülikooli Riia Botaanikaaia rododendronite aretuspunktile ning puukoolile pani aluse akadeemik Rihards Kondratovičs, kes uuris rodosid enam kui 60 aastat. Tegu on Baltimaade ainsa rododele keskendunud puukooli ja uurimiskeskusega mille kollektsiooni kuulub 92 looduslikku liiki ning u 330 aretist, neist 112 kohalikku.

Lisaks aretuskeskusele ja puukoolile on Babites ka nn. näidisaed, kus saab jalutada keset õitsvaid rodosid, suuremad neist 4-5 meetri kõrgused.

Babitest saab kaasa osta istikuid.

Sõidul teeme ka kohvi ja lõunapeatuse.

Retke juhib Jaan Mettik Tallinna Botaanikaaiast.

Lätti sõidame Pärnu ja Ikla kaudu.

Kaasa ID kaart või pass.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 6.30. Tagasi Tallinnas kell 22.30

Sõidu hind koos muuseumi külastuse, aiapiletite ja ekskursioonidega 79 eurot

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Retk Laitse Graniitvilla Teatrimäele Andrus Kivirähki etendust "Kalevipoeg" vaatama

Vabandame, kohad on täis

Teisipäeval 03.juuni 2025

Sõidame esietendusele .

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG”

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES

Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe

KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:

See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab  midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoo lest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane.Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatri piletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas kell 22.45

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee

Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Kolmapäev 04.juuni 2025

Sõidame ka kolmapäeval 04.juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15.
Tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Neljapäev 05.juuni 2025

Sõidame ka neljapäeval 05. juunil vaatama etendust "Kalevipoeg".

Andrus Kivirähk “KALEVIPOEG

NIMIOSAS Karl Robert Saaremäe

OSADES
Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen,
Markus Habakukk, Silver Kaljula, Lotta Lizbeth Hirv ja Segakoor Hellas

LAVASTAJA Üllar Saaremäe
KUNSTNIK Ketlin Saaremäe

Autor kirjutab:
See on lugu noorest hakkajast mehest, kes tahab midagi korda saata, aga keda ümbritsevad rumalad ja laisad rahvamassid. Viimased mõtlevad üksnes palaganile ja õllejoomisele, räägivad oma valitseja kohta inetuid laimujutte, aelevad ringi ega aita mitte põrmugi oma kuningat. Ütleme nii, et see on lugu demokraatia pahupoolest.

 Tegu pole Kreutzwaldi «Kalevipoja» dramatiseeringuga. Põhistoori on sama - Soomes-käik, Põrgus-käik, Assamalla lahing - on kõik sees, aga teistmoodi nähtult. Lisaks on võetud motiive «Kilplastelt.

Mulle ei tundunud eriti huvitav Kalevipoja kulul nalja teha. Minu näidendis on Kalevipoeg väga positiivne tegelane. Tegelikult oli ta ka Kreutzwaldil positiivne kangelane, vahepeal on tavaks saanud teda lollina kujutada. Pigem naasen ma juurte juurde, aga mitte päris - ta pole siiski vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 50 eurot.

Avatud on kohvikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 17.15 tagasi Tallinnas  kell 22.45


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

Laupäev 07.juuni  2025 - pühapäev 08.juuni 2025

Sõidame koos Gunta Randlaga kaheks päevaks Riiga. Esimesel päeval külastame 

Riias, Jugla järve ääres asuvas Läti Etnograafiamuuseumis on taas toimumas kuulus  traditsiooniline “korvilaat”. See on suurim käsitöölaat ja üritus kogu Lätis. Sel ajal on siin müümas sajad käsitöölised, saab nautida kohalikke toite ja jooke ning kuulata-vaadata rahvamuusikat ja rahvalikke tantse.

Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum on üks vanimatest ja suurimatest vabaõhumuuseumidest Euroopas. Muuseumi territooriumile on viidud, paigaldatud 118 vana hoonet kõikidest ajaloolistest Läti piirkondadest- Kurzemest, Vidzemest, Zemgalest ja Latgalest ja seda alates 17. saj. lõpust kuni 20. sajandi 30. aastate teise pooleni.  Laada ajal on kõik majad ja töötoad külastajatele avatud.

Oma kaupa pakuvad enam kui 500 käsitöölist, toidu- ja kosmeetika kodutootjat, raamatute kirjastajat ja toitlustajat.

Päeva teise poole veedame Baltimaade metropolis Riias. Alustame Riiaga tutvumist, külastame Õllefestivali ning soovijatel võimalus teha laevasõit Daugaval, külastada erinevaid kohvikuid ja muuseume, uudistada turul, jalutada Alberti tänaval.  See on tänav Riia kesklinnas, mis on tuntud oma juugendstiilis hoonete poolest. See ehitati 1901. aastal ja sai oma nime piiskop Alberti järgi, kes asutas 1201. aastal Riia. Kuulsa juugendkvartali moodustavad Alberta, Elizabetese, Vīlandese ja Strēlnieku tänavad.

Soovijatel võimalus külastada Riia Juugendstiili Muuseumi.

Riia Õllefestival toimub Esplanaadi pargis. Toimuvad kontserdid, õpitoad, esindatud on kõik Läti parimad õllefirmad ja nautida saab head kohalikku toitu.

Ööbimine Riia kesklinnas, lisatasu eest võimalik külastada SPAd.

Pühapäeval peale hommikusööki jätkame linnaekskursiooniga. Külastame Ķīpsalat ja tutvume seal asuva kauni puitarhitektuuriga.

Täpselt Riia keskusest teisel pool üle Daugava jõe asub rahulik puitmajade rajoon, mis on arendatud kirglike ettevõtjate ja arhitektide poolt. Kipsalas on põnev jalutada, uudistada põnevaid maju ja külastada romantilisi kohvikuid.

Külastame ka Āgenskalnsi turgu, mis on Riia Daugava vasakkalda vanim turg. Āgenskalnsi turu hoone on üks 20. sajandi ratsionaalse juugendstiili näiteid. 

Retke juhib ning Eesti ja Läti kultuurisidemeid ja Läti kultuurielu tutvustab lätlannast eesti kunstnik Gunta Randla.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest laupäeval kell 7.00
tagasi Tallinnas pühapäeval kell 22.30


Sõidu hind 150 eurot. Hinnas hotell koos hommikusöögiga, ekskursioonid.

Hinnale lisandub käsitöölaada pilet.

Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Neljapäeval 12.juuni 2025

Sõidame Pärnumaale Pikaverre Urmas Lennuki etendust "Metsavenna pruudi lugu" vaatama.

Metsavenna pruudi lugu mängivad:

Terje Pennie (Ugalast), Jaune Kimmel (Rakvere Teatrist) ja Agur Seim.

Kirjutab ja lavastab Urmas Lennuk.

Kunstnik on Riina Vanhanen.

Helikunstnik Feliks Kütt (Endlast).

Valguskunstnik Märt Sell.

Selle lavastuse lugu sai tegelikult alguse 2022. aasta suvel, mil Pikaveres mängiti Raivo Trassi viimast lavastust “Ai, velled”. Just siis tuli näitetrupi juurde üks kohalik proua, kes ütles, et lavastuse sotsiaalmeediafotol olnud kolletanud vihuleht, millel Hirmsa Antsu enda käega kirjutet lauluread, on pärit tema sugulase Hilka päevikust.

Hilka, Pikavere kandi neiu, kes sai teise ilmasõja lõpukevadel 14 aastat vanaks, oli olnud pühendunud päevikupidaja. Aastaid. Vanuigi oli ta oma noorepõlve päevaraamatud veel kenasti ühtmoodi kladedesse ümber kirjutanud. Ja needsamad kladed proua Ülle meile lugeda tõigi.

Ning just needsamad päevaraamatud andsidki Urmas Lennukile inspiratsiooni uue näidendi kirjutamiseks. Selle, mis kannab nüüd nime “Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu”. Aga võiks kanda ka nime “Praegu ja siin”, sest selles loos ristuvad ajad ja lood. Ajalugu ja elulood. Eesti riigi lugu ja eesti inimese lugu. Valikud, mis näivad ilmvõimatud, aga olid ainuvõimalikud. Selles ajas, praegu ja siin.

Karl Ristikivi. Luulekogust “Inimese teekond”:

“Sing me a song of a lad that is gone,
say, could that lad be I?

Minagi olin Arkaadia teel,
kuigi ma sündisin saunas.
Mõnikord mõtlen: ma läheksin veel,
muretu nooruk Arkaadia teel,
marssalikepike paunas.

Aga ma tean, et kaotasin käest
tee juba enam kui ammu,
ja et ma üksinda enese väest
leiaksin tee, mille kaotasin käest,
selleks ei ole mul rammu.

Kuhu ka lähen, seal vesi on ees,
vesi ja kõledad kaljud.
Lahkunud viimne kui lootsikumees,
lahkunud lauldes, et vesi on ees,
nii nagu laulavad paljud.

Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu… Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.”

Sõidu hind koos teatripiletiga 52 eurot.

Avatud on kohvik.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 16.15.
Tagasi Tallinnas  kell 23.40


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.


PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!

20.juuni 2025 - 24. juuni 2025

Kutsume teid Jaanipäeva ajal Poola kauneid maastikke ja linnu avastama. Meie sihtkohtadeks on Ida-Preisimaa ning rikka ajalooga kaunid linnad Gdansk, Toruń ja Łódź. Retkejuhiks arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder.
Esimesel päeval sõidame läbi suvise Baltikumi Poola, kus siirdume üsna Poolamaa südames paiknevasse Łódźi. Tegu on Poola suuruselt suuruselt kolmanda linnaga, millel on rikkalik ajalugu, suursugune arhitektuur ja oluline koht Poola ja kogu Euroopa tekstiilitööstuse ajaloos. Just 19. sajandil Łódźis arenema hakanud tekstiilitööstus tegi sellest linnast olulise sõlmpunkti Kesk-Euroopa moodsa tööstuse ajaloos.
Teist päeva alustame Łódźiga tutvumisega. Jalutame ajaloolises kesklinnas, kogeme selle keskse Piotrowska tänava hommikust ärkamist ning põikame sisse ka mõnesse põnevasse hoovi. Päeva naelana külastama üüratut tekstiilivabrikukompleksi Manufaktura, kus täna on multifunktsionaalne kultuuri-, kunsti- ja meelelahutuskeskus. Lisaks moodsale sisule saab siin nautida ka 19. sajandi monumentaalset tööstusarhitektuuri, mis on pioeteeditundega vana ja uut kokku sulatades kenasti säilinud ja külastajatele avatud.

Seejärel suundume Gdanski poole ja poolel teel teeme pikema peatuse Poola ühes maalilisemas linnas Toruńis, mida peetakse üheks 7 Poola imest. Linn on kuulus oma gootiajastu tellisarhitektuuri meistriteoste poolest. Teeme jalutuskäigu vanalinnas ja külastame vanalinna südames paiknevat Präänikumuuseumi. Toruń on teatavasti Poola „präänikupealinn” ja siin on juba rohkem kui 600 aastat küpsetatud präänikuid, mis pole mitte ainult maiuspalad, vaid ka kaunid suveniirid, kunstiobjektid, samuti kasutatakse neid ravimi ja maitseainena. Nende eriline maitse, aroom ja vormid kujutavad endast Poola ning Euroopa traditsioonilise kulinaarse pärandi olulist elementi. Muuseum asub endises 19. sajandi piparkoogivabrikus, millest sai alguse tänane kuulus kondiitrivabrik.

Pärast muuseumi kaeme ka maailma ühe silmapaistvama keskaja teadlase astronoom Mikołaj Koperniku maja. Seejärel asume teele Gdanskisse.
Teise päeva hommikul külastame ühte Gdanski paljudest kohalikest nüüdisaja turgudest ning seejärel siirdume avastama Kašuubimaad – väikse rahvakillu kašuubide põlist asuala, mis paikneb Gdanski külje all Läänemere rannikul ulatudes pisut ka sisemaale. Kašuubid on küll slaavlased, kuid nende kultuuris ja keeles on üsna tugev saksa mõju, mis teeb sellest etnosest põneva slaavi ja germaani rahvaste segu. Külastame Radolne järve ääres asuvat kašuubi etnograafiamuuseumi, mille näol on tegu Poola alade kõige vanema vabaõhumuuseumiga. 1906. aastal alguse saanud muuseumis näeb kašuubi taluarhitektuuri ja kunagist olmeelu vahemikus 17.- 20 saj. Ühes kašuubi külas maitseme ka kohalikku kööki, mis erineb suurel määral muust Poola köögist.

Seejärel suundume tagasi unikaalse ja keerulise, kuid huvitava ajalooga Gdanskisse, kus esmalt külastame Gdanski Oliwa eeslinnas asuvat suursugust Oliwa katedraali. Tegu on Poola ühe suurima ja kaunimaks tituleeritud pühakojaga. See paikneb 12. sajandil asutatud tsistertslaste kloostri alal, kirikuhoone ise on rajatud järk-järgult mitme sajandi vältel, selle tänane ilmse pärineb suuresti 16.-17. sajandist.

 
Tähelepanuväärne on hoones paiknev orel, mis on Euroopa üks suurimaid. Sellel on rohkem kui 7800 vile ja 110 registrit, mis võimaldavad esitada erakordselt varjundirikast muusikat.
Seejärel siirdume kesklinna, kus teeme jalutuskäigu traagilise minevikuga, kuid täna oma endises ilus meie ees olevas vanalinnas. Jalutame Pikal Turul, mis on vanalinna süda, kaeme linna sümbolehitisi raekoda ja võimsat Maria kirikut, naudime Motława jõe kaldapealset melu. Jalutuskäigu ajal räägime ka Gdanski ajaloolise linnasüdame hukust ja tuhast tõusmisest ning Poola restauraatorite järjepidevast tööst oma maa ajaloo ja arhitektuuri säilitamisel ja päästmisel.

 
Kolmandal päeval külastame Malborki linnust – Saksa ordu kunagist keskust. Tegu on pindalalt maailma suurima gootiajastu kindlusega, ühtlasi on see ka maailma suurim tellistest kindlus. Selle rajamine algas 13. sajandil ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. II maailmasõja käigus sai kompleks rängalt kannatada, kuid on oma endises mahus tänaseks üles ehitatud. Samas käivad taastamistööd tänaseni.

Seejärel tutvume paljukannatanud Elblągi linnaga, mis II maailmasõja järel on tuntuks saanud omanimelise laevatatava kanali järgi. Nimelt oli kunagisele Preisimaale rajatud tihe kanalite süsteem, mille üheks osaks ka tänane Elblagi kanal on. Algselt Oberländischer Kanal’i nime all tuntud veetee näol on tegu kogu maailmas unikaalse seni toimiva tehnikaimega, mis paneb laevad suisa mäkke ronima. Võimaluse korral proovime meiegi laevaga mäest üles sõita ning samal ajal nautida vaateid Poolamaa kaunile loodusele. Antud võimalus täpsustub jooksvalt, juhul kui laevaga mäkkesõit ei õnnestu, külastame 1410. aasta Grünwaldi lahingu toimumispaika või kurikuulsat Hitleri Hundikoobast.

Päeva lõpus külastame Swieta Lipka kloostrikompleksi. Tänaseni tegutsev klooster on katoliiklikus Poolas üks tähtsamaid palverännakute sihtpunkte. Kloostrikomplekti sümboliks on Neitsi Maarjale pühendatud kirik, mida peetakse Kirde-Poola kauneimaks barokkehitiseks. Kirikus paiknev 1721. aastal ehitatud barokkorel on unikaalne selle poolest, et selle esiküljel asuvad pühakute ja inglite kujud saab spetsiaalse mehhanismi abil liikuma panna, nii et neid moodustub pala esitamise ajal justkui orkester.

Õhtuks suundume ööbimiskohta Mrągowosse, kust järgmisel hommikul alustame läbi jaanipäevahõngulise Baltikumi teed tagasi Eestisse.

Retke juhib ajaloolane Madis Tuuder

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest reedel  20.06.2025 kell 5.00
tagasi Tallinnas teisipäeval 24.06.2025 kell 23.30


Sõidu hind 650 eurot

Hinnas hotell koos hommikusöökidega, ekskursioonid ja muuseumipiletid.

Liituda saab ka Pärnust.

ID kaart või pass kindlasti kaasa võtta.

Lisaks palun teha ka tervisekindlustus.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve. Võimalus tasuda ka kahes osas. Palun andke teada kuupäevad, mis ajaks saate arve tasuda.

Lisaks palun registreerimisel saata sünnikuupäev, kuu ja aasta ja enda telefoninumber

PALUME REGISTREERIDA  ENNAST JUHUL KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!