Pühapäeval 15. märtsil 2026
Sõidame koos dendroloog Olev Abneriga Lääne-Virumaale, kus kuulame Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas Emakeelepäevale pühendatud kontserti ja vaatame mitmeid kauneid mõisaparke.
Lääne-Virumaa on üks tihedamini mõisatega kaetud piirkondi Eestis, kus tihti on mõisa peahoonete ja parkide vaheline kaugus vaid 5–7 km. 1913. a. oli tänase Lääne-Virumaa alal 143 mõisat, mille peahoonetest on tänapäevaks säilinud 58. Säilinud on eelkõige need peahooned, mis leidsid pärast Eesti Vabariigi maareformi kasutust kas õppeasutuste või riigimajanditena, hiljem nõukogude perioodil majandite keskustena.
Suur osa Lääne-Virumaast jääb Pandivere viljakate muldade alale, mis tagasid õigel harimisel hea saagi ning mõisatele kindla sissetuleku. Tähtsal kohal oli 19. sajandil piirituse tootmine ja karjakasvatus.
Piisavate sissetulekute korral oli võimalik rajada ümber mõisa hoonete eriilmelisi parke.
Kihlevere mõis u 10 ha suuruses pargis on tänapäeval võimalik eristada mitme ajajärgu istutusi. Kõige vanemad on tammed ja lehised. Nõukogude perioodist on pärit ebatsuugad ja haruldusena valge mänd. Tähelepanuväärne on jäme, hinnanguliselt enam kui 130 aastat vana, harilik pirnipuu. Iseäralik on, et suuri tiikide veepeegleid asendavad pargis kanalid peahoone taga.
Hilisbarokne (valminud 1770. aastatel) peahoone on pärast majandikontori välja kolimist seisnud kasutuseta.
Hulja (Huliall) mõisa küllaltki kompaktne u 3 ha suurune park paikneb ümber mõisa pea- ja abihoonete. Mõisa algselt barokne peahoone (valmis 1775) on korduvalt ümber ehitatud ja hiljem vaheehitise kaudu aidaga kokku ehitatud. Parki on korduvalt uute istutustega täiendatud. Vanim säilinud puu on läänepärn, kelle tüve läbimõõt on üle meetri. Põlised on ka euroopa lehised.
Paistiigid pargi servas on kaotsi läinud. Pargi esiväljakule on rajatud väikeseid ilu- ja tarbeaedu.
Mõdriku mõisa (Mödders) u 12 ha suurusele pargile on iseloomulikud mitmed tiigid, millest osa on Sõmeru jõele tekitatud paistiigid. Peahoone on ehitatud mitmes järgus. Osa müüre võivad olla keskaegsest vasallilinnusest. Praeguse ilme sai peahoone 1780. aastatel von Kaulbarside ajastul. Ka park on kujunenud mitmes osas. Peahoone taga paiknes kunagi korrapärane barokne pargiosa, mille teedevõrk on tänaseni aimatav. Hiljem on parki laiendatud ja valdavalt on park vabakujuline. Parki on oluliselt juurdeistutustega (juurde istutustega) täiendatud. Pargis on 1812. a. Vene-Prantsuse sõja obelisk. Peahoones on pärast maareformi olnud kutseõppeasutused, praegu Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse Instituut.
Üks suurejoonelisemaid klassitsistlikke mõisahooneid Lääne-Virumaal on Aaspere mõisa (Kattentack) 1785–1800 peahoone, mille ümber oli ka suurejooneline enam kui 36 ha suurune park puude rühmade, pargilagendike, alleede, tiikidega, sillakeste ja paviljonidega, millest on säilinud ainult puude rühmad, osa lagendikke, alleed ja tiigid.
Peahoone ehituse juures on olnud omanikena nii Peterburi arhitekt Georg Friedrich Velten (peahoone keskosa) kui parun Friedrich Adolph Dellingshausen (tiibhooned). Peahoone säilis kuna seda kasutati 1921–1991 lastekoduna. Mõisa juurde viib põldude vahelt üks Eesti uhkemaid lehisealleesid.
Kadrinas paikneb keskkooli kõrval Emakeele ausammas, mis avati 21. mail 1994, autorid kujur Vergo Vernik ja arhitekt Raul Kõllamaa. Ausammas on tahutud moodsas võtmes ja igaüks saab pakkuda, mida sammas kujutab.
Rakvere servas paikneb Rakvere Õpetajate Seminari peahoone (ehitatud 1913–1915), mis jätab arhitektuuri stiililt (seda on iseloomustatud kui järelklassitsismi) mõisahoone mulje, sest hoone juurde viib pügatav pärnaallee ja hoone külgedel paiknevad puude rühmad.
Rakveres külastame Muusikamaja Ukuaru ja kuulame Emakeelepäeva kontserti üle-eestilise neidudekoori LEELO ning kooride Solare ja So-La-Re esituses.
Lõunapeatus Rakveres.
Retke juhendab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest kell 9.00
Tagasi Tallinnas kell 19.00.
Sõidu hind koos kontserdipiletiga 50 eurot.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647 6297.
Saadame kinnituse ja arve.
PALUME REGISTREERIDA ENNAST JUHUL, KUI OLETE OMA SÕIDUSOOVIS KINDEL!
