KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Vahenurme puisniit hoiab veel maailmarekordit

Kõige liigirikkamaid ruutmeetreid maailmas asub Pärnumaal Vahenurme küla puisniidul. Sealt on leitud kasvamas 74 eri taimeliiki. Ent Eesti puisniit on välja suremas ja rekord käest minemas.

Taimestiku mitmekesisuse mõõduks on koosluses esinevate liikide arv. Võime rääkida liikide arvust teatud alal, näiteks Saaremaal või Pakri poolsaarel. Võime kõnelda liikide arvust teatud elupaigas, näiteks niidul, metsas või rabas. Kuid võib rääkida ka liigirikkusest ühel väikesel pinnaühikul. Näiteks ruutmeetril. Valitakse välja ruutmeetri suurune maalapp ja loetakse ära, mitu eri liiki taime seal kasvab. Eri elupaikades on ka liigirikkus erinev. Eesti metsas leiame ruutmeetrilt keskmiselt 25 liiki taimi, alvaril ehk loopealsel 45 liiki ja puisniidul 50. Eesti puisniidud on teiste Euroopa elupaikadega võrreldes eriti liigirikkad. Üle 60 liigiga ruutmeeter on leitud neljal puisniidul. Pärnumaa Vahenurme küla puisniit aga ületas kõiki 74 liigiga. Liigirohkuse peapõhjuseks peavad teadlased puisniitude suurt vanust. Neid on sadu aastaid järjest niidetud. Aga oluline on ka lubjarikas muld, suhteliselt hõre puurinne ja leebe karjatamine.

Alates 1020. aastatest on looduslike rohumaade pindala Eestis vähenenud 100 korda, puisniitude pindala aga 1000 korda. Laelatu puisniidul tehtud katsed näitasid, et ruutmeetri liigirikkus väheneb puisniidu hooletusse jättes keskeltläbi kahe liigi võrra aastas. Kaks kolmandikku meie päevaliblikatest on seotud puisniitudega ning nii ähvardab taimeriigi vaesumine vaesestada ka loomariiki. Et Eesti puisniidu ruutmeetril elab enam liike kui näiteks Amazonase vihmametsa ruutmeetril, ei tähenda seda, et viimases ei leiduks hektaril palju enam liike kui Eesti puisniidul. Meil elavad taimed tihedamini külg külje kõrval.