KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Maailma ja mõnda

Kes tegid Eestis ilma 1998. aastal? Ikka endiselt välismaised tsüklonid ja antitsüklonid. Kuigi sel suvel jätkus küllaga ka kodumaiseid tegijaid – trombe ja tuulispaskasid. Öeldakse, et aastad ei ole vennad. Tõepoolest on võimatu leida kaht täiesti sarnase ilmastikuga aastat. Võtame näiteks sademed. Pärast ühesugust peaaegu normikohase 600millimeetrise sademetehulgaga 1995. ja 1996. aastat sadas Tartumaal järgmisel aastal peaaegu 100 millimeetrit rohkem ja mullu veel 130 lisaks.

1998. aasta jääb siinmail viimasel poolsajandil oma 834 millimeetriga erakordselt märjaks aastaks, vaid 1990. aastal mõõdeti Tõraveres enam, s.o 883 mm. Soe anomaalia El Nino Vaikse ookeani ekvatoriaalses idaosas vaheldus aprillis-mais külma La Ninaga. Kõik eelnenud ilmaga seotud hädad seostati El Ninoga, mis 1997.-98. aastal tuleb lugeda käesoleva sajandi üheks tugevamaks. Ebatavalised põuad tabasid Indoneesiat, Ida-Venemaad, Brasiiliat, Kesk-Ameerikat ja Floridat. Paljudes riikides, nagu Koreas, Vietnamis, Sudaanis, aga ka Siberis, tekitasid suurt kahju üleujutused. El Nino lõppakordiks võib pidada kesksuvist uputust Hiinas, kus Jangtse voogudes kaotas elu üle 3000 inimese. Maha ei jäänud elanike kannatused Bangladeshis. Juulis-augustis jäi 67 päevaks üle poole riigi territooriumist vee alla, mis kohati ulatus kolme meetrini. Koos naabermaa Indiaga ulatus ohvrite arv üle 2800.

Vaikne kena kohakene 

Eesti tundub olevat vaikne kõigi suurte loodusõnnetuste taustal, mis vapustasid maailma erinevaid piirkondi. Nii näis olevat möödunud juunikuuni. Kuid kolme suvekuuga sattusime vähemalt ilma poolest Euroopast kaugemale. Aasta alguses oli ebaharilikult soe. Harva, kui jaanuar on soojem keskmisest märtsist, olles poolsajandis soojuselt neljandal kohal. Kõige soojem kant oli Tartumaa, kus norm ületati 6 C võrra. Samas oli kuu väga pime. Sisemaal oli terve kuu kestel päikest näha alla kümne tunni.  Kui kogu jaanuari oodati lume tulekut, siis alles viimastel päevadel läksid taevaluugid valla ja seda tuli isegi liig hoogsalt. Tormis räsitud Tallinn sarnanes Tokyo, Viini või Montrealiga, mis said valge uputuse kaela juba kuu algul. Kanadas jäi elektrita üle kolme miljoni inimese. Veebruaris jätkus lund parajasti Tartu maratoni päevaks, edasi kahanes see vihmaga kiiresti ja teise kümmepäevaku lõpuks oli lund näha vaid kõrgustikel. Kuu algul paukus päris küünlapäeva pakane (Mustvees – 27,8 C), varsti oli seal juba 9 soojakraadi. Rekordiliselt palav oli Pariisis – 17,6 soojakraadi. Florida poolsaar vaevles tornaadode käes. Need tekitasid seal orkaan Andrew’ga võrreldavat kahju. Moskva sai teistkordselt sel aastal tunda ootamatu lumetormi mõju, liiklus seisis kõikjal terve päeva.

Öeldakse, et vaheldus on elu vürts. Paastukuu, st märts oli meil päris vürtsikas. Eriti siiski mujal maailmas. Indoneesia, Filipiinid, Brasiilia põhjaosa ja Austraalia kannatasid El Ni?ost tingitud põua all. Seal möllasid ka tugevad metsapõlengud. Iisraelis tuli algul tugev liivatorm, siis mattus maa lumme. Päris harilik pilt meie linnades. Ka Moskva ja New York jäid uuesti lume alla. Meil oli märts päris keskmine nii temperatuurilt kui ka sademete hulgalt. Temperatuuri kontrastid olid mõnel päeval väga suured. Narvas mõõdeti kuu algul –21 C ja saartel samal ajal –1 C, vahe seega 20 kraadi. Lumi kadus põldudelt juba teises dekaadis, kuu lõpul võis lund näha vaid Kirde-Eestis. Üldse paistis möödunud talv silma arvukate sulailmadega, neid loeti kokku 34 päeva. Tõelisel talvel, 1996. aastal, esines vaid üks sulapäev.

Kenad kevadilmad katkestas esimesel ülestõusmispühal ehk kosmonautikapäeval 12. aprillil lumetorm. Mõnda aega seisis Tallinnas laeva- ja trolliliiklus. Palju suurema kaose tekitas aga tormivihm Inglismaal ja lumesadu Šveitsis, Hispaanias ning jällegi Moskvas. Kesk-Inglismaa uputust nimetati isegi sajandi suurimaks sealmaal. Aprilli lõpp keeras suviselt soojaks. Kundas märgiti kohalikuks rekordiks 25,1 C. Itaalias ja Kreekas oli sel ajal vaid 18–23  sooja. Tavalisest soojem oli Alaskal (+15 C). Kuu lõpudekaad oli Lõuna-Eestis üle kahe korra normist kõrgem. Mai algus oli endiselt soe, kuid mida lähemale juunile, seda jahedamaks ilm läks. Kokkuvõtteks leiti õhusooja olevat terake normist rohkem. Vihma tuli küll mõnel pool kaks korda tavalisest enam. Ka mujal oli ilm muutlik – Hispaania ja Ungari mai meenutas rohkem märtsi. El Ni?o tsükkel hakkas lõppema, sajud taastusid Kagu-Aasias. Tugev vihm Itaalias tõi kaasa sadu ohvreid põhjustanud mudavoolu. Mehhiko ägas viimase 70 aasta tugevaima põua käes.
Aasta ilma suveta 

Nii vähemalt paistis paljudele. Suvest jäi kahtlemata meelde juunikuu oma tormide, äikese ja vihma tõttu. Vaid saared ja läänerannik pääsesid jaanikuul kergemalt. Pööris- ja tavalised tormid hävitasid sadu hektareid metsa, taluhooneid, rullisid maha põlde. 11.– 13. juuni vahel tuli mõnel pool paari päevaga alla terve tavalise kuu norm vihma. 15. juunil hävitas keeris mõne minutiga Peipsi ääres iidse Kodavere surnuaia. Pikne tappis nii loomi kui inimesi. Kodaverest mitte kaugel, Kääpal, sadas ligi viiekordne vihmavee kogus vihma (321 mm). Uputused tabasid Uruguayd, USA kirdeosa, Rumeeniat ja Bulgaariat. Maist alates oli vihma valanud Hiinas üle 800 mm üle normi. Juuli polnud eelmisest kuust palju parem. Nagu kirjutati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi bülletäänis – ülekaalus olid normaalsemast jahedamad vihmasemad ilmad?. Põllumajandust kahjustas endiselt rohke vihm, tormid rahega. Võrreldes eelmise aastaga sadas Eestis üle kahe korra rohkem vihma. 

Uputus jätkus Hiinas ja Slovakkias, Texase osariik kõrbes kuumalaine käes. Augustis sadas juba kõikjal üle riigi, isegi saartel tuli vihma üle keskmise. Kõik meenutasid kurbusega eelmise kahe aasta kuuma ja kuiva lõikuskuud. Tänavu tuli Eestis kolme suvekuuga keskmiselt 385 mm vihma, mis on uus rekord. September ja oktoobri algus olid üllatavalt kuivad ja päikeselised. Tavalisest oli soojem 0,7  võrra.  Suve keskel alanud La Nina tsükkel algatas orkaanide hooaja. Kariibi mere maid laastasid Bonnie, Georges ja eriti Mitch, mis tappis üle 11 tuhande inimese. Troopiline tsüklon tabas jälle Bangladeshi, kus pool tuhat elanikku hukkus, 25 miljonit jäi peavarjuta. Oktoobris oli mõnel päeval näha päris suvist päikesepaistet. Viljandimaal õitsesid kevadlilled, sääski oli rohkem näha kui kesksuvel. Algasid sügistormid. Tugevaim raju oli 18. oktoobril, mis seiskas merel praamid ja langetas maal tuhandeid puid. Tugevad vihmad ähvardasid Lääne-Euroopat uputusega. 4.oktoobril oli Oklahoma osariigis näha tervelt 20 tornaadot.

Novembriga oleks Eestisse järsku nagu talv saabunud – oli külm, lumi tuli maha. Kõige külmem oli Narvas (kuu keskmine õhutemperatuur –6,4, norm 0 C). Alates 8. novembrist ei tõusnud elavhõbedasammas Tartumaal 37 päeva jooksul üle nulli. Külmalaine ulatus isegi Itaaliani. Pakase tõttu hukkus sadu inimesi paljudes Euroopa riikides, neist jõulude ajal ligi nelikümmend. Kuu keskel läks meil vihmale, maa sai ootustekohaselt valgeks alles jõulupäevaks. Näärikuuks oli "plats jälle puhas". Kuu keskmised temperatuurid vastasid Eesti normile. Päikest nägi väga harva. Kogu aasta keskmiseks Tartumaal arvutati 5,4 kraadi, mis on veidi soojem pikaajalisest keskmisest. Hiljuti avaldati ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) teade, mille kohaselt 1998. aasta maakera keskmine temperatuur on kõrgeim alates eelmise sajandi 60. aastaist. Möödunud aastal ületas Maa pinna temperatuur 0,58 kraadi võrra võrdluseks oleva pikaajalise (aastate 1961–1990) keskmise. Ilm huvitab meid kõiki. Näikse, kes, õigemini mis, teeb ilma alanud aastal.