LOODUSE ARHIIV

Paljuski mõistetamatu loodusnähtus mõjutab ka Eestit

Passaattuuled puhuvad Vaikse ookeani 1õunaosas kogu aasta rahulikult ja kestvalt. Nad on ikka olnud meremeeste head sõbrad ja andnud oma kodukandi inimestele heatahtliku ilmastiku. Ent vahel passaadid lakkavad ja siis hakkab kliima muutuma viisil, mida ennustada on raske. Muutusi me seletada ei oska. Muutustel on vaid nimi. Peruupärane, hispaaniakeelne. El Niñõ. Lapsik, lapsemeelne mees.

Tulnukas jätab jälgi
Keegi ei tea passaatide lakkamise põhjust. Teatakse vaid, et mõõdunud aasta suve hakul nad lakkama hakkasid ja aasta 1997 läheb maailma kliimauurimise ajalukku kui aasta, mil suudeti El Niñõt esmakordselt ette ennustada ja seda asuti erakordse hooga jälgima "Kui liblikas tõuseb lendu Callfornias, võib see põhjustada keeristormi Filiplinidel," kõlab kaootiliste nähtuste uurijate lipukiri. Ilmastik on nähtus, mis kujuneb omapärase, kaose tekitatud korrapära alusel. See on küll põhimõtteliselt ennustatav ja matemaatillselt kirjeldatav, kuid vähimadki algtingimuste muutused põhjustavad väga suuri erinevusi 1õpptulemuses. Isegi kui maailmas oleks nii suur arvuti, mis võtaks vastu miljardeid ja miljardeid tsükloni teket iseloomustavaid temperatuuri, rõhu, tuulisuse parameetreid, isegi kui meil oleksid täpsed algorütmid rehkendamiseks ja piisavalt aega tulemuse ootamiseks, isegi siis ei suudaks arvuti meile täpselt öelda,milline ilm meil tuleb. Nõnda on märkide otsimine El Niñõst muutunud vaata et ülemaailmseks harrastuseks. Seda nähakse tegutsemas peaaegu kõikjal ja nagu Elvis või taevatulnukad, ilmub El Niñõ platsi ka siis, kui millegi muuga enam asju seletada ei osata. Olgu see orkaan Pauline Mehhikos või merekilpkonnamunade hävimine Nicaraguas, olgu see Oregoni ja Washingtoni osariigi kalurite rõõm, et nende võrkudesse on hakanud sisse ujuma troopi1ne suurkala marliin, olgu need tulekahjud Indoneesia saarestikus - El Niñõga saab seostada peaaegu kõlki loodusjõudude avaldusi. Hea tahtmise korral ka näiteks Vihterpalu tulekahju, Võrumaa ning Lahemaa keeristorme ja nüüdset vesist talve.

Sajandi suurim lapsemeelne
ÜRO maailma kliimauuringute programm ennustab, et 1997.-98. aasta El Niñõst võib saada "sajandi kliimasündmus". Klimatoloogid hoiatavad, et see on jõudnud kõrgpunkti lähedale ning mõjutab nii suuri Vaikse ookeani alasid Lõuna-Ameerika lähistel, et võib üle maailma tuua miljardite dollarite eest kahju. Kõige enam on El Niñõ mõju tunda ekvaatori lähistel. Kaugem mõju ei avalda ennast harilikult enne talve. Asjatundjate arvates tappis eelmine suurem El Niñõ vahemalt 200 inimest. Paljud neist hukkusid üleujutuste ja maalihete tagajärjel. Möödunud aasta 1õpul kannatas Tsiili aastakümnendi suuremate vihmatormide käes. Paarkümmend inimest hukkus ja 60000 pidi kodudest lahkuma. Rotiväed paljunesid jõudsalt, nii et tosinkond inimest suri näriliste levitatava hantaviiruse kätte. Nicaragua kuulsas merikilpkonnade pesitsemispaigas Playa de la Floris on kilpkonnamunad kannatanud ebaharilikult suurte ookeanivee tõusude tõttu. Umbes 25 000 muna on hukkunud paigas, kus tulevad ilmale pooled Nicaraguas sündivatest merekilpkonnadest. Orkaan Pauline hävitas inimasustust, aga ka kilpkonnade pesitsemisalasid, kannatanud on ka Costa Rica kilpkonnade munemispaigad. Ometi on El Niñõ vaid sooja vee hoovus, mis Ecuadori ja Peruu ranniku lähistel iga kahe kuni seitsme aasta tagant põhja suunas voolab. El Niñõ algab, kui tavaliselt üle Vaikse ookeani kagust ja kirdest läände puhuvad passaattuuled vaibuvad. Keegi ei tea täpselt, miks passaadid lakkavad. Põhjus võib olla Peruu rannikust kaugel näiteks lumekatte paksus Tiibetis. Niisiis liblika tiivalöök. Ainult et keegi ei tea, mis on siinkohal liblikaks ja kus see liblikas tegutseb. Passaattuuled mõjuvad suurele ookeanile nagu kerge tuulehoog väikesele tiigile. Need kuhjavad Valkse ookeani lääneossa sooja vett, nii et seal on vee tase pool meetrit kõrgem ja vesi ise kuus-seitse Celsiuse kraadi soojem kui Ecuadori lähistel. Kui nüüd passaadid kaotavad oma jõu, loksub soe vesi Indoneesia lähistelt itta tagasi.

Ebahariliku hoovuse vembud
See on väga suur veemass, ja on vähe asju, mis mõjutavad ilmastikku enam kui vee temperatuur. Võrrelgem näiteks kliimat Eesti saartel ja mandril või Tallinnas ja Võrus. Veemasside soojusenergiat läheb vaja, et moodustuksid pilved ja nüüd, mil soe vesi on Indoneesia lähistelt lahkunud, on käes ka sealsed põuad koos kõige kaasnevaga kuni hiiglaslike metsatulekahjudeni välja. Vaikse ookeani teises servas on moodustunud aga umbes poole Euroopa suurune sooja vee meri ja üks maailma sademete vaesemaid kõrbealasid Põhja-Tsiili on sel aastal saanud juba kolmandiku meetri jao vihma. Ent hiiglaslikud sooja vee alad ookeanis teevad peale vihma esile manamise muudki. Nad juhivad atmosfääri üldist tsirkulatsiooni, ja liikudes ise mööda ookeani, suunavad atmosfääri kaudu kaugel eemal asuvate paikade ilmastikku, nii nagu arvutihiir suunab mängu tegevust kuvaril. Näiteks ennustatakse talvise keskmise temperatuuri tõusu Põhja-Ameerika Suure Järvistu piirkonnas kolme kraadi võrra ja arvatakse, et Californiat võib tabada poole rohkem troopilisi torme kui tavaaastatel. Ent El Niñõ ei too ainult halba. Nii näiteks pole põhjust kurvastada USA Washingtoni osariigi kaluritel, kes on hakanud püüdma muidu 1õunameredes elavat kala marliini. See viie meetri pikkune ja pooletonnine maitsev kala ilmus El Niñõ saadikuna sealsetes vetes lagedale mõõdunud aasta varasügisel. Ka loodetakse, et tänu soojema vee tungimisele põhja poole saab Alaska 1õhe paremad paljunemistingimused. Et möödunud aastal möllas Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul tunduvalt vähem orkaane kui tavaliselt, seegi arvatakse olevat ebaküpselt tujuka El Niñõ teene. Tagatipuks kinnitasid klimatoloogid oktoobris teadusajakirjas Science, et tänu El Niñõ mõjule kasvavad taimed Maal kokkuvõttes jõudsamalt. See vähendab süsihappegaasi sisaldust atmosfääris ja seega ka kasvuhooneefektist tingitud Maa ilmastiku soojenemist.

Võitja kaotus kui õnnemäng
Nii et El Niñõt tuleb võtta tõsiselt. Esmakordselt on seda ennustatud nii kaugele ette. USA riiklik ookeani ja atmosfääri valitsus andis oma ennustuse möödunud aasta maikuus. Vaikse ookeani troopilisse piirkonda on pandud ujuma 70 poid. See peaaegu kolmandikku planeedist hõlmav mõõtekehade võrgustik registreerib pidevalt veetemperatuuri ja tuulte parameetreid. Satelliidid vahendavad andmeid Ameerika Kosmoseagentuuri NASA teadlastele ja arvutimudelid aitavad neil andmetel ilmaennustuseks muutuda.
El Niñõ mõjutab ka astronoomide elu. Selle soojendav mõju aurustab atmosfääri nii palju lisavett, et see muudab isegi kõige selgematel öödel jälgitud tähed tuhmimaks. Ohio Riigülikooli astronoom Jay Frogel jõudis sellele järeldusele, uurides tosina standardtähe näivat heledust Cello Tololo observatooriumis Tsiilis. Tema 15aastased tähelepanekud kinnitavad, et El Niñõ aastatel tunduvad tähed kaks protsenti tuhmimad.
Küllap mõjutab El Niñõ ka Eesti ilma. Küll väga kaudselt, ent veidi siiski. Metsatulekahjusid ja keeristorme see ei tekita, aga süsihappegaasi sisaldust kõrgel meie peade kohal vähendab. Kes selle tujuka tegelase tegudest võidab, kes kaotab, sõltub mängija elupaigast ja tegevusalast. Kul oled kalur Alaskas, võid võita, kui Peruus, siis kaotada.
1982.- 83. aasta El Niñõt ei märgatud enne, kui selle tipp käes oli. Nüüd on El Niñõt märganud väga paljud. Sest erinevalt kosmosetulnukatest ja Elvisest tegutseb see kapriisne nooruk kahtlemata meie planeedil.
.

SATELLIIT JÄLGIB EL NINÕ RÜTMI. See Vaikse ookeani kujutis on saadud, mõõtes USA-Prantsusmaa ühissatelliidilt TOPEX/Poseidon merepinna taset. Kujutis näitab merepinna taset 10. detsembril 1997, võrreldes normaalse olukorraga. Merepinna tase näitab ookeani soojussisaldust. El Ninõga seostatav sooja vee ala ja hulk suurenes eelmise aasta 1õpul järjekordselt. Satelliit mõõdab merepinna kõrgust enneolematu täpsusega. Pildil olevad valged alad on normaalsest 14 kuni 32 cm kõrgemal, punased alad 10 cm kõrgemal. Rohelistel aladel on merepinna tase normaalne, lillad alad Vaikse ookeani lääne osas on 18 cm merepinnast allpool. Merepinna kõrgus sõltub tuultest. El Niñõ arvatakse algavat, kui pidevalt läände puhuvad passaatttuuled nõrgenevad ja isegi hakkavad puhuma vastassuunas.