Avaleht

Eesti Looduskaitse Selts kuulutas välja suve lõpu ja sügise alguse Keskkonnateod ja Keskkonnaämbrid

13.10.2015 - 10:00 - 11:05

PRESSITEADE

Eesti looduskaitse Selts kuulutas selle suve ja sügise alguse Keskkonnaämbriteks minister Sven Sesteri mõtteavaldused RMK ja Rail Balticu teemadel

Tallinn, 13.10.2015. Eesti Looduskaitse Selts jätkab sel aastal alguse saanud Keskkonnateo ja Keskkonnaämbri laureaatide valimistega. Uued Keskkonnateod ja –ämbrid kuulutati välja esmaspäeval, 12. oktoobril toimunud loodusõhtul Rahvusraamatukogus.

Selle suve ja sügise alguse Keskkonnategudeks nimetati 35 aastat tagasi Saaremaa lähistel uppunud kaubalaeva „Volare“ keskkonnaohutuks muutmine ning ja SA Virumaa Muuseumide otsus, mis lubab taas Eesti vanima rahvuspargi südames – Palmse pargis kõigil loodussõpradel tasuta jalutada.

Eelmisel aastal tehtud keskkonnaohu hindamise uuringuga leiti, et uppunud nn „Kreeka laev“ Volare kujutab ohtu keskkonnale, kuna selle kütusetankid on avatud keskkonnamõjudele. Sel suvelõpul likvideerisid Tuukritööd OÜ tuukrid reostusohu, millega kaotati suur oht Saaremaa randadele.

Palmse mõisa pargis jalutamine oli mitmeid aastaid tasuline. Sellest aastast on Palmse pargis jalutamine taas prii. Eesti Looduskaitse Selts tänab SA Virumaa Muuseume (nõukogu esimees Marko Pomerants, juhatuse esimees Ants Leemets) mõistliku otsuse eest.

Keskkonnaämbrite tiitlid pälvisid sel korral rahandusminister Sven Sesteri mõtteavaldused nii RMK äriühinguks kujundamiseks kui ka tema ettepanek kaaluda taas läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala kulgevat trassi Rail Balticu rajamiseks.

RMK reformiplaanide puhul tasub häirekella lüüa, sest nii satub ohtu kõigi meie jaoks oluline looduskaitseline taristu, selle ehitamine, hoidmine ja hooldamine. See on aastatega loodud väärtus, mida riik kõigile meie kodanikele pakub.

Trassivalikul läbi Nabala on kokkuhoid vaid näiline. Tegelik probleem on selles, et selline üledimensioneeritud superprojekt pole meile jõukohane. Rahandusministri seisukoht esindab tahtmatult mõnede mäetööstusettevõtete huve. Soovitame ministril teha uus sotsiaalmajanduslik analüüs, kus alternatiivina hinnata ka võrdluses superraudteega tavalise kiire raudtee alternatiive. Üle 200 km/h kiirraudtee asemel tuleb kaaluda tavalise kiire 100-150 km/h rongikiirusega raudtee ehitamist, mis muudab nii ehitamise kui hilisema käigushoidmise hinna jõukohaseks. Sellisel juhul on Rail Balticu projekt mõistuspärane ja keskkonnasõbralik. Ehk jätkub siis raha ka kogu Eesti raudteevõrgu korrashoiuks ja arendamiseks.

Eestlased on iseloomult tagasihoidlikud tunnustuste jagamisega. Tihti lööme ka häirekella alles siis, kui on juba liiga hilja. Seetõttu alustas Eesti Looduskaitse Selts sel aastal Kuu Keskkonnateo ja –ämbri valimistega.

Lähem info:
Jaan Riis
Eesti Looduskaitse Seltsi esimees
Tel. 5647 6297, e-post info@looduseomnibuss.ee

Arhiiv

Looduse Omnibussi teadete arhiiv.