Vaatamata külmale ilmale sõidame Peipsi äärde Kolkjasse. Kolmandale rahvusvahelisele tõukekelgupäevale “Kolkja Kelk 2012”.

Võistlejate registreerimine: info@peipsimaa.ee või Kairi Güsson tel 56 629 329. Vaata lähemalt www.peipsimaa.ee/kolkja-kelk-2012.

Huvilistega käime ka vanausuliste muuseumis ning Alatskivi lossis. Ehk saab Kolkjast osta ka värsket kala.

Kutsuvad ürgorud, lossid, väikelinnad, mõisad, kirikud ja 300 aastat vana Oti õunapuu Karksis. Tänavu on õunapuu-aasta. Mõned märksõnad: Olustvere, Lõhavere, Suure-Jaani, Heimtali, Loodi, Paistu, Polli, Karksi, Abja, Halliste, Õisu. Kõike ei jõua vaadata, kuulata jõuab rohkem. Retke juhib Ott Sandrak. Õhtupoolikul peatus Viljandis.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.00. Tagasi Tallinnas kell 20.30

Matkame koos Anne Kurepaluga talvisel Lahemaal. Mööda pargiradu Palmse mõisa taga metsas ja mere äärde Pedassare neemele. Matkade kogupikkus 6-7 kilomeetrit.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hind täiskasvanutele sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta.

Sel nädalavahetusel on meie kõigi tähelepanu suunatud Otepääle. Ka Looduse Omnibuss sõidab laupäeval MK Otepää etapi suusavõistlusi vaatama. Naudime kauneid talvemaastikke ning elame kaasa meie sportlaste esinemisele.
Lemmikud: kotkauurija poeg Siim Sellis ja geograafide poeg Peeter Kümmel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 8.00. Tagasi Tallinnas kell 21.

Matkame koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis. Teel vaatame mõned paigad veel. Käime Rannamõisas, Murastes, vaatame Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel.

Kõigile kingituseks looduse kalender.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Filmirännaku keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791-1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829.a. esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Tema rühmas oli ka Hatshatur Abovjan, kes pärast mäevallutusele järgnenud õpinguid Tartu Ülikoolis pani aluse Armeenia moderniseerimisele.

Tartu Ülikooli tähetorn on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot’ plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks.

Meie 2012. aasta kalendri teema on karst. Alustame retke jalutuskäiguga Kostivere skulptuuride aias. Vaatame veerohket Jägalat. Vasaristil on nii joastik kui karst. Nõmmeveski Valgejõel veerohke ja uhke. Teele jäävad ka mõned suured kivid. Retke juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.

Vändra metsade keskel on kaks uhket ajaloolist talu. Kurgjal on praegu muuseum, Särghaual meie geoloogide keskus. Lähemegi neid uudistama. Teema Kurgjal metsad ja pärandkultuur. Räägivad Peeter Reinmann, Madis Kuningas, Rünno Viir ja Väino Karo. Teema Särghaual Särgava talu kuulsusrikas ajalugu ja Tallinna Tehnikaülikooli helge plaan luua siia Euroopa tasemel geoloogia õppekeskus. Räägivad Mati Viiul ja Olle Hints. Teema teel Looduse Omnibussi uue aasta plaanid ja jätkuv koostöö Fenno-Ugria Asutusega.

Sümbolpaik Looduse Omnibussi jõulupeo jaoks Lahemaa Rahvuspargi juubeliaastal on Palmse. Alustame päeval. Avame koos Keskkonnaameti ja Käsmu Meremuuseumiga Külastuskeskuses Lahemaa vaimu- ja vanavara näituse. Kodu- ja kultuuriloost räägivad Villu Jahilo ja Aarne Vaik. Lahemaa rahvamuusikat ja tantse esitavad Viivi Voorand ja sõbrad. Pärast kohvi ja kooki jalutame Palmse pargis. Viinaköögis ootab õhtusöök. Lugusid räägivad Lahemaa parimad tundjad Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva.