Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga. Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse. Naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad suurendavad aga emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust, mis võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.

Laiguti sulas talirüpsi kaitsev lumikate

Nädala esimene pool oli soe ja sompus ilmaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nelja kraadini. Sadas vihma.

Lumikate kahanes kiiresti ja künninukid tulid nähtavale. Kõnniteed olid vett täis ja jalakäijatel oli raskusi sihtkohta jõudmisega. Põldudel vajus vesi lume alla ja teisipäeva õhtupoolikuks tulid veeloigud lume alt nähtavale. Sula jätkus kolmapäeval, kuid õhtuks läks juba külmaks.

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

Emaslind tänavust  tähtsat toimingut teostamas ja isalind teha kõrvalt julgustamas…

Täna on kotkapaar vaheldumisi pesal muna soojendanud. Õhtu hakul algas lumesadu, aga oleme varasematelgi aastatel näinud linde „lumekuhjas haudumas“.

Muna on halvasti näha, aga ta on pesas

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Hilistalviselt karge ja selge ilm, lisandub tugevnev läänetuul – kotkapesas võib olla tajutav umbes 6 külmakraadi. Emaslind ei saagi muna pikalt katteta hoida. Öö ei tule pakaseline, aga homseks lubatakse lisaks veel lobjakat.

Seekordses maailma ohustatud liikidest rääkivas uudises on juttu valgetiib-pirkidest. Nende väikeste lindude kaitse eelduseks on teadmised, mida saab senisest tõhusamalt koguda videokaamera abil.

Kes siin pesas siis elavad? Vastus võiks olla – merikotkad. Aga kui täpsemalt vaadata, siis on siin pesaomanikeks merikotka paar. Tumedama sulestiku ja tumedate silmadega on emaslind, keda kohtasime kohe peale kaamera paigaldamist (5.veebruar). Klassikalise määrangu järgi võiks öelda, et emaslind on küllalt nooruke (just silmade ja sulestiku üldise tooni järgi). Aga saba värvus viitab täiskasvanud eale. Pole siiski võimatu, et sel linnul on mingi pigmendihälve ja enam tumedat ei viita noorele eale?

Lumikellukesed

Igal kevadel saabub üks hetk, kus hakkame äkki kõik kevadest rääkima. Millal see hetk täpselt saabub, ei tea keegi. Ja kuigi aastad on omanäolised ja linnud ja lilled saabuvad meie vaatevälja mõnel aastal kuu aega hiljem, teisel varem, on midagi, mis ütleb, et nüüd on kevad käes.

Tulbid

Musta-valgekirjud rähnid suuruse järjekorras:

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopus leucotos

Enne päikesetõusu Kuresoo rabas Soomaal

Jäädvustame 25-aastaseks saavaid Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparke

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel.

Paari päeva eest olid shaakalid pärast pausi liikumas Matsalu lõunakaldal

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Ka meil satelliitsaatjatega varustatud linnud rändavad Aafrika ja Lõuna-Euroopa talvitusaladelt oma pesitsusaladele: sookured, merikotkad, konnakotkad, hüübid, must-toonekured ning kalakotkad.

Vaata rändekaarti: http://birdmap.5dvision.ee/

Autor: Jarek Jõepera - "Kodumaine Amazonas". Aasta Loodusfoto 2017 – Inimene ja loodus

Neljapäeval, 15. märtsil algab piltide vastuvõtt Eesti suurimale fotovõistlusele „Looduse Aasta Foto 2018“.  Traditsiooniline aastakonkurss, mille žürii tööd juhib algusest peale Rein Maran, toimub kaheksateistkümnendat korda ning on pühendatud Eesti Vabariigi juubeliaastale ja Eesti rahvusmaastike valimisele.

Eelmisel aastal osales 852 autorit 6202 tööga, lisaks 90 liikuvat pilti viiekümnelt autorilt.

Hirvepullid heidavad praegu hoogsalt sarvi, esimene üksik sarv leiti sel aastal kaamera lähistelt 20. veebruaril.

Paljude hirvede magamisasemed kõrval metsatukas viitavad sellele, et 20-22 pealine pullikari on olnud talvel üsna vähe liikuv ja püsinud enamasti söödakoha läheduses.
Kui eelnevatel talvedel-kevadetel pudenes platsile sarvi üksikutel kordadel, siis nüüd paar-kolm nädalat kestnud sarveheitmise ajal on neid siia jäänud tavatult palju – pudenenud sarved senini juba vähemalt kuuelt hirvelt.

MTÜ Loodusajakiri annab välja ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont. Kuna iga ajakirja väga oluline osa on selle kaanekujundus, soovime saada tagasisidet, et vastata  lugejate ootustele. 21. märtsini saab osaleda hääletusel, kus igaüks saab valida oma lemmiku eelmisel aastal ilmunud ajakirjade esikaante seast.

Hääletada saab meie kodulehel: www.loodusajakiri.ee

Uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu annab välja Eesti Ornitoloogiaühing.

Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

Õõnetuvi          Columba oenas

Kaelustuvi ehk meigas          Columba palumbus

Homme, 15. märtsil on Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia fookuses fotonäitus „Liblikate armulukud“. Kell 18 algaval loodusõhtul tutvustab näitust ning räägib põnevaid jutte liblikate armuelust entomoloog Aare Lindt.

Räägime lähemalt sellest, kuidas liblikad endale ideaalseid partnereid leiavad ning mis teeb nende paaritumise eriliseks – mida tähendab luku ja võtme printsiip? Lisaks kuuleme meeleolukaid seikasid ja vahejuhtumeid liblikauurijate tööst nii Eestis, kui laias maailmas.